Atos 18

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Pakiso, ea wane ŋadino Paulo eŋe Atens mat qelige more, Korinti matko ari lotkeke.
1 Iti ufunamaim Paul Athens ihamiy naatu na Corinth tit.
2 Yewao Paulo eŋe Yuda ŋei mane, eŋetine Akwila maratkake, eŋe Pontus kepeo wakonge, eamo wakon wakon matine. Ŋei ea eŋine so ŋanomine Prisila, ere musele Itali kepeo ŋine sarikoik, onoka wane Roma kepe ware ware, Sisa Klodius, eŋe Yuda ŋei ŋerep korop Roma mat qelige arikei, ea wane edane more esoponge.
2 Nati’imaim Jew orot wabin Aquila hairi hitar, Aquila i Pontus imaim tufuw baise aawan Priscilla hairi Italy hihamiy hitit, anayabin Caesar Claudius Jew sabuw etei Rome hima’am ia’arih iuwih hitit. Imih Paul na Corinth titit i na Aquila Priscilla hairi inanawanih.
3 Paulo eŋe ari ere otki, pakiso erane matko ari mere more, eŋerop urata make, onoka wane eŋe enŋene okanmaŋkoi, yale Paulo eŋe seli kise ma more, eaŋo motki kiatki gegeene qesiŋkake, eŋe so ŋei so ŋanomine, eŋe korop seli kise ma more, qolemaŋkoi, iwa yale eŋe ŋara aboŋ wane mamaŋkoi.
3 Naatu anayabin i auman i kanawas sakirayan ta, imih ma bairi kanawas hisasakir.
4 Paulo eŋe zonom ma met met naso, nasoo baŋem Yuda lewa lewaŋ urumgo ari more, Yuda ŋei ŋerep so Grik ŋei ŋerep eŋe Yesu Kristo dere malip kaikei, ea wane dereretene kito wirike edange.
4 Baiyarir Ana Veya mar etei Kou’ay Baremaim tur binan gewasin Jew naatu Greek sabuw yah baikitabirih isan tur yayare.
5 Pakiso, Silas so Timoti ere Masedonia kepeo ŋine lotkeuk, yewao Paulo eŋe kaiwe korop don kisi maine ea ra qelaŋange, eŋe Yuda ŋei ŋerep lewageu, Yesu eŋe Mesia ea wane don edange.
5 Silas Timothy hairi Masedonia’ane hina hititit ana veya’amaim, Paul ana veya tutufin etei binanumaim eorereb, Jew hai tur eowen, Jesu i God ana Roubinenayan orot.
6 Yuda edo Paulo rawetkau, Paulo eŋe wazaone okora edange, “Ŋine kine kine qotkoine maikeiwo, Anutuŋo ŋine esop ŋuniake, ea ŋinane simile, na maine mi mapik ŋunikale, naŋane sot mida! Naso iwa ŋine kieke wetela kutno arimaike, eao na qelaŋ ŋei ŋerep Yuda ŋadino gemami, eŋano ari ra qelaŋane edanikale.”
6 Baise Jew sabuw Paul ana tur hikwahir tur kakafih isan hio ana veya, Paul ana faifuw tafan baibiyon bai fofob rutatab i’uwih eo, “Umamaim rara nama’ama na’at, ana ubar i kwa akis kwanab, ayu au bit i aikisisir. Veya boun ayu i boro Ufun Sabuw isah aninanawanih.”
7 Ŋei mane Yuda ŋadino eŋetine Titius Yastus, eŋe Anutu ewine kito more Korinti geke, mat yewao Yuda lewa lewaŋ urum osino Paulo eŋe ari geke.
7 Naatu ihamiyih in Ufun orot ta wabin Titius Justus ana baremaim ma. Iti orot ibo kwafirenayan orot ta, i ana bar i Kou’ay Bar sisibin ma’am.
8 Ŋo Yuda ŋei mane, eŋetine Krispus, eŋine so ŋanom dokoine eŋe korop Waom mogat kakoi, ŋei ea eŋe Yuda lewa lewaŋ wane ŋetne okange, eŋe so Korinti mat welaine loutne eŋe Waom wane don dere malipka more, miti doku taukoi.
8 Orot wabin Krisipas Kou’ay Bar ana orot ukwarin aawan natunatun ana nibur bairi Regah ana tur hinowar hitumatum, na’atube Corinth sabuw moumurih auman hitumatum naatu bapataito hibai.
9 Naso yewao, ruo maneo Paulo eŋe kulu kulu mane kaki, Anutuŋo olale rake, “Ge misuk kaet ganiake, ge maine takotke ra qelaŋane edanikene, ge urata ea misuk qeliŋgene.
9 Fai ta Paul ana mimumaim Regah eo, “Paul men inabir baise inabinan, men awa nafot binan inihamiy inama’amih.
10 Onoka wane na gerop gemaile, ŋei maneŋo ge mi geku matali ganiake, onoka wane ŋei ŋerep loutne mat iwa wane koto gemami, eŋe naŋane biŋek okanmami.”
10 Anayabin ayu airit tama’am, naatu orot babin ta boro men karam o narab ni’afiy, yabin sabuw maumurih iti bar meraramaim tema’am i ayu au sabuw.”
11 Waomŋo yale olatki, so Paulo eŋe Korinti mat yewao koma weku so meso 6 takotke ge more, ŋei ŋerep Anutu wane don edange.
11 Basit Paul kwamur ta’imon sumar six nati’imaim ma God ana tur sabuw i’obaibiyih.
12 Pakimo, ŋei mane, eŋetine Galio, eŋe Roma gavaman ea ŋine, eŋe Akaia kepe ware ware birakakoi, naso yewao Yuda edo Paulo ma ari more dongo biraka rakoi,
12 Baise Galio tafaram Akaiya isan bigawan ana veya, Jew etei hita’imon Paul hifatum hibai hin baibatiyenamaim hiyai hio.
13 “Ŋei iwa eŋe ŋei ŋerep don mane Anutu ewine kitokei wane edanmaike, eŋane don eaŋo so ŋenze ra rokop don, ea ŋabakamaike!”
13 “Iti orot i esisinaftobon sabuw yah nikitabir aki ai ef naatu ai ofafar hina’astu’ub i hai kokomaim God hinakwafirimih.”
14 Paulo eŋe don rayakane wetke okorake, ŋo Galio eŋe Yuda ŋei edane rake, “Ŋei iwa eŋe masi qotkoine make, me sot mane okanikeo, na ŋinane don maine detŋunikale.
14 Paul tur omih biwa’an ana veya Galio Jew sabuw isah eo, “Kwa iti orot sawar kakafin tasinaf kwata’itin isan kwatagamigam na’at, ayu boro ata ma a tur atanowar.
15 Ŋo ŋine, Yuda ŋinŋine don wane so eŋet wane so ra rokop don ea wane ra more don auye kitat aumami, ea wane ŋine ŋidomka maulukeu, noŋo kine kine yaline ea maine mi ma wesake kaikale!”
15 Baise kwa a gamin ai’itin i tur, wab naatu kwa a ofafar isah kwagamigam, imih nati sawar i kwabai kwan kwa akis kwayabunai, ayu iti sawar i boro men ana butubun.”
16 Eŋe yale ra more kot urumgo ŋine esopongi, qeinat ketkoi.
16 Naatu baibatiyen bar wanawanan nunih ufun hitit.
17 Ŋei ŋerep magu eŋe korop busu lele more Sostenes, Yuda eŋane lewa lewaŋ wane ŋetne malipka, kot wane kaitko qekoi. Ŋo Galio eŋe ea wane dere mezet mane mi okange.
17 Basit Sosthenes Kou’ay Bar ana ukwarin hirouh hibai hirab baibatiyen bar merar yan. Baise nati hisisinaf Galio men kafa’imo i yababanamih.
18 Pakiso, Paulo eŋe Korinti ŋei ŋerep mali malip magu eŋerop kaiwe loutne ge more qeliŋongi paki, eŋine so Prisila so Akwila, eŋe Senkria matko kere more, seki mane wa more, Siria kepeo arikei wane arikoi. Paulo eŋe mi wake, Anutu wane kaitko don natne ra togoleke, ea wane eŋe lewetine zoune korop kitat wareke, lewine setneka metke.
18 Paul Corinthimaim veya moumurihika baitumatumayah bairi hima, imaibo eo tuturih Priscilla, Aquila hairi buwih bairi wa hibai hina Syria hitit. Namih ana veya Sensera imaim aribun mafur anayabin i omatanen ta biwa’an isan.
19 Eŋe seki kutno Epeso matko lotke more, Prisila so Akwila qeliŋore more, Yuda lewa lewaŋ urumgo waketki, so eŋe so Yuda edo don auki siwot aukoi.
19 Naatu hina Ephesus hitit imaim Priscilla Aquila hairi ihamiyih. Paul na Kou’ay Bar run Jew bairi baidudur isan.
20 Ŋei ŋerep eŋe Paulo newalika more rakoi, “Ge maine takotke ŋenerop gekene.” Ŋo Paulo eŋe mi okke more,
20 Naatu hifefeyan hikokok i nati’imaim veya maninaka bairi hitama, baise i aurin veya en imih kwahir.
21 edange, “Anutuŋo siminkayakeo, na ŋinano zinge sarikale.” Eŋe yale ra more ari, seki mane wa more Epeso qeliŋkake.
21 Naatu bihamiyih auman iuwih eo, “God nakokok na’at boro ana matabir isa anan.” Naatu wa bai Ephesus ihamiy in.
22 Seki ea ari mage ari mage, Sisaria mat Yuda kepeo lotkeke, yewao, Paulo seki qelige more, Yerusalem ari mali malip magu maratone, wet pese don edane more Antiok zinge arike.
22 Na Caesarea titit ana veya na Jerusalem tit, ekaleisia sabuw nati hima’am hai merar yi, imaibo in Antioch tit.
23 Eŋe soda natne, naso kiro kirop Antiok matko ge more, qelige Galatia kepeo so Prigia kepeo lolike, mali malip magu yewa ma togole one arike.
23 Nati’imaim veya bai’ab na’atube ma’am ufunamaim ihamiyih, i na Galasia, Firigia imaim run tit bai’ufununayah kaufair itih.
24 Naso yewao, Yuda ŋei mane, eŋetine Apolos, eŋe Alekzandria matko wakonge, eŋe Epeso sarike, eŋe don ewekine ramageke, eŋe Anutu wane papia wane kine korop detluk.wareke.
24 Jew orot ta wabin Apollos, ana tafaram Alexandria imaim tufuw, basit nati ana veya’amaim i na Ephesus tit. Iti orot binan isan i ana siwar bai, naatu Buk wanawanan etei i so’ob kwanekwan.
25 Apolos eŋe Waom wane numa ea kito manbi detke, ea wane Apolos eŋe ŋei ŋerep Yesu wane don kisi koboine ea wane kito edange, ŋo siluŋ eŋe Yohane wane doku tau tau masi eaka detkake.
25 Regah ana ef isan i hio’baiy gewas naatu sabuw afa Jesu isan bi’obaiyih, ana itinin i orot so’obayan sawar etei so’ob eo na’atube. Naatu tur abisa eo i men ta sa’ir, baise i ana so’ob i John ana bapataito akisin so’ob.
26 Eŋe Yuda lewa lewaŋ urumgo ari more, kaet midaine don ra qelaŋane edange, naso yewao, Prisila so Akwila ere eŋe detka more, eŋe matetno iwenka ari more, ere Anutu wane numa manerop koboboine ea mauluke ra qelaŋanka olatkoi.
26 Kou’ay Bar wanawanan itafofor binan. Baise Priscilla Aquila hairi nati’imaim hima’am tur hinonowar ufunamaim hibai bairi hin hai bar God ana ef anababatun hikubunabuna gewas nowar.
27 Apolos eŋe dere more, Akaia kepeo ariakane rake, ea wane Epeso wane mali malip magu eŋe mapitka more, ekap mane qe more Akaia mali malip magu eŋano motpi paki, qebinone rakoi, “Ŋine Apolos maine newankaikei.” Yale rauso, Apolos eŋe ari Akaia kepeo lotke more, mali malip magu zok manerop mapikonge, Anutuŋo ŋei ŋerep mosoponge, ea wane eŋe Waom wane don malipkakoi.
27 Apollos ana not bogaigiwas Akaiya namih binotanot ana veya, tuwahinah koufair hitin naatu fef hikirum auman hitin bai na Akaiya tit, saise bai’ufununayah nati’imaim hima’am ana merar hitay. Na titit ana veya sabuw iyab God ana manaw ana kabeberamaim hina bai’ufununayah himamatar baibais gagamin maiyow itih.
28 Eŋe Anutu wane papiao dapore more, eaŋo ŋei ŋerep Yesu eŋe Mesia ea wane ra wakone sikan one lukke, eŋe Yuda ŋei eŋerop lewa lewago don togole au sorin nagu more, eŋane don qelaŋine ea wane zonomineŋo Yuda ŋei qeki yuanonge.
28 Anayabin Jew sabuw hibifufuwen isan bebeyanamaim tur fokarin gam iuwih naatu God ana turamaim kubunabuna hai tur eowen eo, “Turobe Jesu i Roubininenayan.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.