Atos 17
Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI
1 Paulo so Silas ere Ampipolis matko so Apolonia matko ari kitare more Tesalonaika matko lotkekoik, Yuda eŋane lewa lewaŋ urum mane ea Tesalonaika metke.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 — ausente —
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 — ausente —
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Ŋei ŋerep natne eŋe Paulo wane don malipka more, Paulo so Silas erano lewaŋgoi. Grik ŋei ŋerep so mat wane ŋerep ŋetne, eŋe mo Anutu ewine kitokoi, eŋe weneŋ Paulo so Silas erano lewaŋgoi.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Ŋei ŋerep loutne eŋe erano ari takotkekoi, ea wane Yuda ŋei natne busu lele more, ŋei qotkoine natne qeturaŋ ongoi, magu yewa eŋe mat lolike more, ukat suaine ma more, ŋei mane eŋetine Yason eŋane matko ari Paulo so Silas ziaŋ ore more, epu ŋei ŋerep eŋane kaiteno waraŋ ore arikei wane, mat ea matalikoi,
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 ŋo eŋe ere mi maratore more, Yason so kimakopene mali malip magu natne eŋe waraŋone, mat wane ŋei ŋetne kaiteno biraone boka rakoi, “Ŋei etke ea ere masi qotkoine kepe baŋem kepe baŋem makoik, naso iwa ere matzo sari matali ŋonikeik wane sarikoik.
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Pakimo, Yasonŋo biraotki, eŋane matko metmamik eŋe ere matino newanotke. Ere korop Roman ware ware wane rara togon don ea qe barake more, ŋei ŋerep edane ramamik, ‘Ware ware mane gemaike, eŋetine Yesu’ yale rau edanmamit.”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Yale rau so ŋei ŋerep magu so mat wane ŋei ŋetne eŋe dere more oŋaene qaeke, pake ukat suaine makoi.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Pakiso mat wane ŋei ŋetne eŋe Yason so kimakoune natne eŋe wesi qoleu so biraonbi mateno arikoi.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Ruo kereki so eaka mali malip magu eŋe Paulo so Silas Berea matko biraotpi arikoik, ere ari Berea lotke more Yuda eŋane lewa lewaŋ urumgo waketkoik.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Yuda ŋei ŋerep Berea matko gekoi, eŋe mayakakatne, edo Tesalonaika wane Yuda ŋei ŋerep magu dereret mayakatnane yuan ongoi, eŋe Paulo wane don desikei wane simin onge, so Anutu wane papia dapotkoi, papia ea so Paulo wane don ea naso baŋem dapore wele me isi ea wane kinetne detluk kakoi.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Yale okane more, Yuda ŋei ŋerep loutneŋo don ea malip kakoi, eŋe yalewa okanbi, Grik wane ŋei ŋerep suaine natne eŋe yalewa korop mali malip korop okanwarekoi, so don ea malip kakoi.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Ŋo Yuda edo Tesalonaika ŋine, eŋe Pauloŋo Anutu wane don Berea ŋei eŋano ra qelaŋange, ea wane eŋe dere more, Berea sari ŋei ŋerep kieke qebinone ukat suaine mau wakonge.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Ikopka, mali malip magu eŋe Paulo iwenka ari kiwet mezenoka birakau arike, ŋo Silas so Timoti ere Berea metkoik.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Ŋei natne eŋe Paulo iwenka ari, Atens matko biraka more, Berea zinge arikoi. Pakiso, Paulo eŋe ŋei ea edange, “Ŋine Silas so Timoti iwa ikop sarikeik wane etanikei.” Rakiso, eŋe zinge ari etangoi.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Paulo eŋe Atens matko Silas so Timoti toma ore mat lolike ge more, lopio so kepe nemu nemu loutne ongi paki, bauine wake.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Ea wane eŋe ari Yuda lewa lewaŋ urumgo waketki paki, Yuda ŋei so Grik ŋei ŋerep eŋe Anutu malipka ewine kito gekoi, kaiwe baŋem eŋe eŋerop don au sorin nagukoi, so mat sobeŋ suaino ŋei ŋerep weneŋ lolikmaŋkoi, ea wane Paulo eŋe ŋei ŋerep eŋerop kaiwe baŋem don aukoi.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Epikurian kito ebo ebon, so Stoik kito ebo ebon ŋei natne, eŋe Paulorop don sori sorin aukoi, ŋei natne qeson one rakoi, “Ŋei dereretine midaine ea eŋe onoka don ramaike?”
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Pakiso eŋe Paulo ma more mat mane kaunsol, eŋetne Areopagus, eŋano iwenka lewa lewaŋeno ari more olatkoi, “Ge ŋei ŋerep don kine kine musele mo kito ebonmaine, ea korop ranom ŋene detlukkaikene.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Ge kine kine natne ŋene detŋem ge ramaine, eamo don kuneŋine okanmaike, so don ea wane kine daleo ea rau lukenom, ŋene desikene.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Atens mat welaine so lobo ŋei ea gekoi, eŋe naso kiroine korop kine kine musele wakonge, eaka korop deskei wane don aumaŋkoi.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Yale rauso, Paulo eŋe mat ware kaunsol Areopagus wane lewa lewago ŋei kaiteno wie more rake, “Atens mat welaine, na kawe ŋine lopio so kepe nemu nemu loutne togole eweene kitomami.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Na matŋine lolike meŋenka okanmami, eao ari lopio so kepe nemu nemu loutne ongole. Na yale lolike more, lopio so kepe nemu nemu wane arata mane kakole, kibiine iwa yale qekoi, ‘Anutu kuneŋine mi dereretze’ . Ŋine Anutu kuneŋine ea mi dereretze, ewine kitomami, ŋo siluŋ ŋine mi detmami, na eŋane don iwa ra wakone ŋidanikale.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Eŋe Anutu koboboine, oŋo kepe so yeye kine kine iwa pamaike, ea make. Eŋe qeli so kepe wane Waom, so eŋe ŋeiŋo bakom urum mamaine eao mi gemaike.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Me eŋe kine kine natne ŋaŋaeki, ŋeiŋo urataine ma mi qesiŋkakene, eŋe oŋomka gege so asu, so eŋe ŋara aboŋ so kine kine korop ŋei ŋerep ebonmaike, ea wane ŋene maine mi mapik kaikene,
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 eŋe ŋaboze ŋei weku ma wakonkake, eso ŋaboze wekuo ŋine magu korop kepe baŋem gekei wane ebuki wakongoi. Eŋe oŋomka mokaka nasoene so zawoenne koboine kepe diawao gekei wane mauluke motke, Anutuŋo ŋei ŋerep kepe biŋek ra togoleke.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Eŋe ea okange, yemo ŋei ŋerep eŋe Anutu ziaŋka ari more, marat kaikei, ea wane Anutu eŋe yale okange, ŋo siluŋ Anutu eŋe ŋene qeliŋone amaŋ mi gemaike, eŋe osozo met okanmaike.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Ŋei maneŋo rake,
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Ŋene Anutu wane medewekoune okane gemaine, ea wane ŋene misuk metke raikene, Anutu eŋe gol me silwa me wesiŋo ŋei mete kibi mama edo ŋei oŋa mamami, kait toqaine yalewa misuk desikene.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Mo sogino, ŋei ŋerep eŋe Anutu wane kine mi det lukkakoi, eao Anutuŋo loloŋonge, ŋo ukude yemo eŋe ŋei ŋerep korop yeo yeo numaene qotkoine ŋadek kaikei wane, don togole edanmaike.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Eŋe kaiwe mane mo mauluke more ra togoleke, naso yewao eŋe ŋei mane mo birakake, ŋei eaŋo ŋei ŋerep kepe baŋem kepe baŋem kineene baŋ ma wakoniake. Iwa yale Anutuŋo ŋene sikan ŋonge, kine kine ea wakonge, eŋe ŋei ea seuseuno ŋine maki wisikae wieke!”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Ŋei maneŋo seuseuo ŋine wisikae wieke, ea ŋei ŋerep eŋe dere more, natne Paulo ma sirak okankakoi, ŋo ŋei natne rakoi, “Ŋene ŋinane don koso desikene.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Yale rau so Paulo lewa lewaŋ qeliŋkaki,
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 ŋei natne eŋe Paulo mogatka more, eŋane don malip kakoi. Ŋei mane, eŋetine Dionisius, eŋe Kaunsol ŋetne mane, eŋe malipkake. Ŋerep mane, eŋetine Damaris, eŋine so ŋei ŋerep natne weneŋ eŋe malipkakoi.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.