Atos 9
nww (NWW) vs NVI
1 Mumanjubha agho Shauli, kakiyonjokeha hiyighoho hya kuakoma afwasi bha Bambo. Kakinng'endela Ndundame Nkulu
1 Enquanto isso, Saulo ainda respirava ameaças de morte contra os discípulos do Senhor. Dirigindo-se ao sumo sacerdote,
2 naywo kakinnyupa Ndundame Nkulu kampeghe lihamba lya kummanyiha mu nyumba ya kutundamilila Akaayahudi akwo ku Dameski, ngati handa pakaabhona alume ebu adala bhaaghutughila uhyubhalilo aghwo kahotole kabhakamule na kuaghegha ku Yelusalemu.
2 pediu-lhe cartas para as sinagogas de Damasco, de maneira que, caso encontrasse ali homens ou mulheres que pertencessem ao Caminho, pudesse levá-los presos para Jerusalém.
3 Peni pakabheghite mu mwanja ghwake, ugheghela na kuhika ku Dameski; pindulu lung'ali kuhuma kubhwelo lukimmulika mbande hyoha.
3 Em sua viagem, quando se aproximava de Damasco, de repente brilhou ao seu redor uma luz vinda do céu.
4 Kakighwegha pahi na kakiyihwa lilobhe palikinng'ombela, “Shauli, Shauli! Kiyaha niki ghungumbamanda?”
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia: "Saulo, Saulo, por que você me persegue? "
5 Shauli kakikonya, “Ghwenga ndo ghani Bambo?”
5 Saulo perguntou: "Quem és tu, Senhor? " Ele respondeu: "Eu sou Jesus, a quem você persegue.
6 Hino ghuyinuke na ghuyingile kumbwani, akwo kabhegha mundu ghwa kughughombela gha kughatenda.”
6 Levante-se, entre na cidade; alguém lhe dirá o que você deve fazer".
7 Bhala bhandu bhaabheghite mumwanja ghumu na Sauli bhakinyamala jii, kiyaha bhakiliyihwa lila lilobhi, peni bhakinmona ng'obhe mundu ywakalongela.
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos; ouviam a voz mas não viam ninguém.
8 Shauli kakiyima pala pahi na kakiyigha kughahughula meho ghake, peni kakihotola ng'obhe kubhona kyoheli kila. Ndo bhakinkamula kibhoko na bhakinnongoha mbaka ku Dameski.
8 Saulo levantou-se do chão e, abrindo os olhos, não conseguia ver nada. E eles o levaram pela mão até Damasco.
9 Naywo Shauli kwa manjubha mandatu kakibha ywangalola, kakilyegha ng'obhe hangi kunywegha kyoheli.
9 Por três dias ele esteve cego, não comeu nem bebeu.
10 Akwo ku Damasikati kakibhegha nhundwa ghwa Kilisito yumu lihina lyake Anania. Pakabheghite mu mabhono, Bambo kakinkema, “Anania!” Anania kakiyitika.
10 Em Damasco havia um discípulo chamado Ananias. O Senhor o chamou numa visão: "Ananias! " "Eis-me aqui, Senhor", respondeu ele.
11 Bambo kakinng'ombela, “Ghubhuke ghughende ku njila yiikemwa njila ng'ololeho, na mu lubhagha lwa Yuda, ghukankonye mundu ghwa ku Taliso, lihina lyake Shauli. Hinu kangunnyupa Chapanga,
11 O Senhor lhe disse: "Vá à casa de Judas, na rua chamada Direita, e pergunte por um homem de Tarso chamado Saulo. Ele está orando;
12 na mumabhono ghake Shauli kammona mundu ywakakemwa Anania kanguhika na kunnyabhikila mabhoko ngati kahotole kubhona kangi.”
12 numa visão viu um homem chamado Ananias chegar e impor-lhe as mãos para que voltasse a ver".
13 Peni Anania kakiyanga, “Bambo, nyihwa mihalo ya mundu aywo kuhuma kwa bhandu atangalo, nyihwa ya kya mihakatahu yakabhatendelite bhandu bhako bha ku Yerusalemu.
13 Respondeu Ananias: "Senhor, tenho ouvido muita coisa a respeito desse homem e de todo o mal que ele tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 Naywo kahika apa pa Damesikati pakibhegha na makakala gha kuhuma kwa hilongohi bha andundame ngati kabhakamule bhandu bhoha bhaalikambuka lihina lyako.”
14 Ele chegou aqui com autorização dos chefes dos sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome".
15 Peni Bambo kakinghombela Anania, “Ghughende! Kiyaha mundu ayu nunhaghula, ngati kalilandamihe lihina lyangu kwa bhandu bhaabheghite ng'obhe Akaayahudi na muabhatwa bhabhe na kwa Akaaisilaeli.
15 Mas o Senhor disse a Ananias: "Vá! Este homem é meu instrumento escolhido para levar o meu nome perante os gentios e seus reis, e perante o povo de Israel.
16 Nenga nimwene ndammoneha yiinnogha kubamandika kwa kya lihina lyangu.”
16 Mostrarei a ele o quanto deve sofrer pelo meu nome".
17 Hino Anania kakighenda, kakiyingila mula munyumba yakyabheghite Shauli. Mbole kakinnyabhikila mabhoko kunu paakilongela, “Nlongo Sauli, Bambo Yesu ywakakubwitukilite pa njila paghubheghite mu kuhika apa, ndo ywakanlaghilite kwa ghwenga ngati ghumokole kubhona kangi na ghulongohwe na Nhuki ghwa Chapanga.”
17 Então Ananias foi, entrou na casa, impôs as mãos sobre Saulo e disse: "Irmão Saulo, o Senhor Jesus, que lhe apareceu no caminho por onde você vinha, enviou-me para que você volte a ver e seja cheio do Espírito Santo".
18 Kamu hilibhi handa mapalapatilo gha homba ghakinponeka kuhuma mu meho ghake, na kakihotola kubhona kangi. Kakiyima na kakibatiswa.
18 Imediatamente, algo como escamas caiu dos olhos de Saulo e ele passou a ver novamente. Levantando-se, foi batizado
19 Mbole ya kulyegha hilyo, makakala ghake ghakimmuyila kangi.
19 e, depois de comer, recuperou as forças. Saulo passou vários dias com os discípulos em Damasco.
20 Kamu kakiyingila mu nyumba ya kutundamila Akaayahudi na kualandamiha bhandu kukita Yesu ndo Mwana ghwa Chapanga.
20 Logo começou a pregar nas sinagogas que Jesus é o Filho de Deus.
21 Bhandu bhoha bhannyihwite Shauli bhakikangacha na bhakilongela, “Bhuli, ayu ndo mundu yula ng'obhe, ywakabheghite kanguakoma bhandu bhaanhyubhalilite Yesu kula ku Yerusalemu? Na kangi kakihika apa ngati kaakamule na kuaghegha kwa mandundame akulu?”
21 Todos os que o ouviam ficavam perplexos e perguntavam: "Não é ele o homem que procurava destruir em Jerusalém aqueles que invocam este nome? E não veio para cá justamente para levá-los presos aos chefes dos sacerdotes? "
22 Hinu Shauli kakighendelela kubha nhwadali na kubhabhoneha Akaayahudi bha ku Demsiki kukita Yesu ndo Kilisito.
22 Todavia, Saulo se fortalecia cada vez mais e confundia os judeus que viviam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Mbole ya manjubha matangalo, Akaayahudi bhakikwemukana ngati aghombane ya kya kunkoma Shauli.
23 Decorridos muitos dias, os judeus decidiram de comum acordo matá-lo,
24 Peni nnando ghwabhe ghukimanyika kanongola kwa Shauli. Akaayahudi bhakibha mu kupingikiha milyango hyoha ya kuyingila pa mbwani, pamuhi na pakilo ngati ahotole kunkoma.
24 mas Saulo ficou sabendo do plano deles. Dia e noite eles vigiavam as portas da cidade a fim de matá-lo.
25 Peni afwasi bhake bhakintola pakilo na kunhuluha paakibha mulukapu kukindila palilanga lubheghite pa kindupa kya kitami.
25 Mas os seus discípulos o levaram de noite e o fizeram descer num cesto, através de uma abertura na muralha.
26 Shauli pakahikite ku Yelusalemu kakiyigha kulilunga na ahundwa bha Yesu, peni bhoha bhakinntila, kiyaha bhakihyubhalila ng'obhe kukita ywene kakibhegha nfwasi.
26 Quando chegou a Jerusalém, tentou reunir-se aos discípulos, mas todos estavam com medo dele, não acreditando que fosse realmente um discípulo.
27 Apwo Balinaba kakihika kuntola na kakinghegha kwa andumitumi. Kakialubhulila kya bhula Sauli pakammonite Bambo, na kya bhula Bambo pakalongilite naywo na kya bhula pakalandamihite kwa ukangamalo kwa lihina lya Yesu akwo ku Dameski.
27 Então Barnabé o levou aos apóstolos e lhes contou como, no caminho, Saulo vira o Senhor, que lhe falara, e como em Damasco ele havia pregado corajosamente em nome de Jesus.
28 Hinu Shauli kakililunga nabho, kakityanga ku Yelusalemu paakilandamiha lilagho lya Bambo kwa lihina lya Yesu kwa ukangamalo.
28 Assim, Saulo ficou com eles, e andava com liberdade em Jerusalém, pregando corajosamente em nome do Senhor.
29 Kakighombana na Akaayahudi bha Kiyunani, peni bhombe bhakipala kunkoma.
29 Falava e discutia com os judeus de fala grega, mas estes tentavam matá-lo.
30 Bhala bhanhyubhalilite Kilisito paayuhwite nhalo aghwo bhakintola mbaka ku Kaisalia, na bhakinneka kaghende ku Taliso.
30 Sabendo disso, os irmãos o levaram para Cesaréia e o enviaram para Tarso.
31 Ndo mu manjubha agho ngwemuko ya bhandu bhaanhyubhalilite Kilisito bhakibha na uhihimilo mu Uyahudi hyoha, na Galilaya na Samalia. Bhakighendelela kutengeleheka na kunnyitikila Bambo na mbalango yabhe yikiyonjokeheka kwa utangwo ghwa Nhuki ghwa Chapanga.
31 A igreja passava por um período de paz em toda a Judéia, Galiléia e Samaria. Ela se edificava e, encorajada pelo Espírito Santo, crescia em número, vivendo no temor do Senhor.
32 Petili pakabheghite mu mwanja kughenda kwoheli kula, lisiku limu kakighenda kuatyangila bhandu bha Chapanga bhaatamiteghe ku Lida.
32 Viajando por toda parte, Pedro foi visitar os santos que viviam em Lida.
33 Akwo kakinkolela mundu yumu ywakakemitwe Ainea, aywo kakibha nlelebhalo kwa ngungwa nane kya nga kuyinuka pa ulili.
33 Ali encontrou um paralítico chamado Enéias, que estava acamado fazia oito anos.
34 Hinu, Petili kaking'ombela, “Ainea, Yesu Kilisito kaghulamiha, ghuyinuke na ghuyalule likahe lyakwo.” Kamu, Ainea kakiyinuka.
34 Disse-lhe Pedro: "Enéias, Jesus Cristo vai curá-lo! Levante-se e arrume a sua cama". Ele se levantou imediatamente.
35 Bhandu bhaatamite ku Lida na luluchi lya ku Shaloni bhoha bhakinkilibhukila Bambo.
35 Todos os que viviam em Lida e Sarona o viram e se converteram ao Senhor.
36 Akwo ku Yopa kakibha nhyubhalila yumu ndala lihina lyake Tabita, kwa Kiyunani Dolkasi fwambulo yake nnyma yunakukemwa mbabhala, nndala aywo kakibha kangutenda gha maha na kakiatanga bhandu kapukwa manjubha ghoha.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, que em grego é Dorcas, que se dedicava a praticar boas obras e dar esmolas.
37 Mumanjubha agho kukibha kakilwala na kuyomoka. Bhandu bhakighuyoha mmili ghwake, na bhakighughonjeha ku kyumba kya ku ligholofa.
37 Naqueles dias ela ficou doente e morreu, e seu corpo foi lavado e colocado num quarto do andar superior.
38 Yopa kukibha ugheghele na ku Lida, bhandu bhaanhyubhalilite Kilisito paayuhwite kukita Petili kabhegha akwo, bhakialaghila bhandu abhili kwa Petili ngati bhakanyupe, “Ketaketa ghuhike kya nga kukabhalila.”
38 Lida ficava perto de Jope, e quando os discípulos ouviram falar que Pedro estava em Lida, mandaram-lhe dois homens dizer-lhe: "Não se demore em vir até nós".
39 Hinu Petili kakilongohana nabho, pakahikite bhakinnongoha mbaka ku kyumba kya kunane ya ligholofa pakaghonjehitwe Dolikasi. Adala alekwa atangalo bhakintindila Petili kunu paalila na kunnangiha maghwanda matandamahu na mapinda ghangi ghaatalaswite na Dolkasi pakabeghite na ubhumi.
39 Pedro foi com eles e, quando chegou, foi levado para o quarto do andar superior. Todas as viúvas o rodearam, chorando e mostrando-lhe os vestidos e outras roupas que Dorcas tinha feito quando ainda estava com elas.
40 Petili kakiabhuha bhoha panji, kakichutama mayughwa, pakiyupa. Mbole kakighulola ghula ntumba pakilongela, “Tabitha ghuyumuke.” Naywo Tabita kakihughula meho ghake, na pakanmonite Petili, kakitama.
40 Pedro mandou que todos saíssem do quarto; depois, ajoelhou-se e orou. Voltando-se para a mulher morta, disse: "Tabita, levante-se". Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Petili kakinkamula kibhoko kakinnyinula, ndo kakiakema bhaanhyubhalilite Yesu na bhala adala alekwa, mbole kakiakamuha kwa bhene kunu pakakeka.
41 Tomando-a pela mão, ajudou-a a pôr-se de pé. Então, chamando os santos e as viúvas, apresentou-a viva.
42 Mihalo ayi yikikwila kwoha ku Yopa na bhandu atangalo bhakinhyubhalila Bambo.
42 Este fato se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 Petili kakitama ku Yopa mu manjubha matangalo papamu na Simoni ntendehi ghwa kutendekeha hilibhi hya mayula.
43 Pedro ficou em Jope durante algum tempo, com um curtidor de couro chamado Simão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.