Atos 28

nww (NWW) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Mbole ya kuhika maha munnima nnyumu, ndo tukimanya kukita kigunguli kila kingukemwa Malita.
1 Estando já salvos, soubemos então que a ilha se chamava Malta.
2 Akolannima ghwa kigunguli kila bhakibha na upalo ghwa maha. Bhakikwata mwoto na kutukema bhoha kiyaha yikituta hula na kukibha na malili.
2 Os indígenas trataram-nos com extraordinária benevolência. Acenderam uma grande fogueira e em torno dela nos recolheram, em vista da chuva que caía e do frio que fazia.
3 Paulo kakilokota nhigho ghwa hanjo na kukolekeha mu mwoto kwa kya kuyotela, na kubhukana na mbyupila liyoka lunalusungu likighwimuka na kulibhilingiha mu kibhoko kyake.
3 Paulo ajuntou um feixe de gravetos e o pôs na fogueira. Nisto uma víbora, que fugira ao fogo, mordeu-lhe a mão.
4 Bhala akolannima bha kigungula kila pabhalibhonite lila liyoka paakilemelela mu kibhoko kya Paulo, bhakighombana, “Mundu ayu kankoma mundu, hata pakalopokite kubhuka mulihibha, chapanga ghwetu kangummuyihila uhakata ghwake.”
4 Quando os indígenas viram a serpente pendendo da sua mão, diziam uns aos outros: Sem dúvida, este homem é homicida, pois, tendo escapado ao mar, a justiça não o deixa viver.
5 Peni Paulo kakimpumundila yula liyoka mu mwoto hangi mwene kakitebhala ng'obhe
5 Ele, porém, sacudindo a víbora no fogo, não sofreu mal algum.
6 Bhandu bhakibha bhangulolekeha pangi kaatupa na kughwegha pahi na kuhwegha. Peni mbole ya kulindila munu kya nga kubhona kabwitukilwa na nnando ghwohele nhakata bhakighalambula hwacho yabhe na kulongela kukita, “Yombe ndo chapanga.”
6 Julgavam os indígenas que ele viesse a inchar, e que subitamente caísse morto. Mas, depois de esperarem muito tempo, vendo que não lhe acontecia mal nenhum, mudaram de parecer e disseram: Ele é um deus.
7 Paugheghela na pang'ebu yila pakibhegha na mighunda mikulu ya kilongohi ghwa kigunguli akyo kaakemitwe Pubilo. Kakitukingama ku lubhagha lwake na kakitulela kwa utekulo nkulu kwa manjubha mandatu.
7 Havia na vizinhança sítios pertencentes ao principal da ilha, chamado Públio. Este homem nos hospedou por três dias em sua casa, tratando-nos bem.
8 Hinu, tate ghwake Publio kakighonja paulili, kakilwala nhehemela ghwa lupweka lwa mwahi. Paulo kakighenda kunnola na kakinyupila kwa Chapanga, kakinyabhikila mabhoko unane mwa yula ntamwa, na kakinlamiha.
8 Ora, o pai desse Públio achava-se acamado com febre e sofrendo de disenteria. Paulo foi visitá-lo e, orando e impondo-lhe as mãos, sarou-o.
9 Nnando aghu paghubwitukite, bhandu bhoha bha kigunguli kila bhaabheghite na atamwa bhakihika nabho bhakilamihwa.
9 Depois desse fato, vieram ter com ele todos os habitantes da ilha que se achavam doentes, e foram curados. Tiveram assim conosco toda sorte de considerações e,
10 Bhandu bhakituhokamila muno, na patubheghite kala kuyandiha kangi mwanja, bhakighegha mu meli hilibhi hyoha hituhipalite mu meli.
10 quando estávamos para navegar, proveram-nos do que era necessário.
11 Mbole ya myehi mindatu tukiyanda kangi mwanja kukindila mu njila ya lihibha kwa meli yimo ya ku Alekisandlia giikemitwe “Machapanga pacha.” Meli aywo yikiyima pa ligunguli akyo mu nndaluko ghoha ghwa malili
11 Ao termo de três meses, embarcamos num navio de Alexandria, que havia passado o inverno na ilha. Este navio levava por insígnias os Dióscuros.
12 Tukihika ku kitami kya Silakusa na tukitama apwo kwa manjubha mandatu.
12 Fizemos escala em Siracusa, onde ficamos três dias.
13 Kubhuka akwo tukighenda mbaka ku Legio kilabho yake likusi lya kusi ghukiyanda likipula, na kilabho yake tukihika ku Puteoli.
13 De lá, seguindo a costa, atingimos Régio. No dia seguinte, soprava o vento sul e chegamos em dois dias a Pozzuoli.
14 Akwo tukiabhona alongo bhaanhyubhalilite Kilisito, bhakitukingama na kutuyupa tutame nabho kwa manjubha saba na Mbole tukiyendelela na mwanja mbaka ku Loma.
14 Ali encontramos irmãos que nos rogaram que ficássemos na sua companhia sete dias. Em seguida, nos dirigimos a Roma.
15 Alongo bhaanhyubhalilite Kilisito kula ku Loma paayihwite mihalo yetu, bhakihika kutukingama ku ligulio lya Apio na kwingi kuukemiteghwe mu hitutubhi mindatu hya ahenja. Paulo pakaabhoniti kakinnumba Chapanga, kakitengelehwa mwoyo.
15 Os irmãos de Roma foram informados de nossa chegada e vieram ao nosso encontro até o Foro de Ápio e as Três Tavernas. Ao vê-los, Paulo deu graças a Deus e se sentiu animado.
16 Patuhikite ku Loma Paulo kakilekekehwa Katame ghweka chake papamu na machonda yumu ywa kunkingikiha.
16 Chegados que fomos a Roma, foi concedida licença a Paulo para que ficasse em casa própria com um soldado que o guardava.
17 Mbole ya manjubha mandatu Paulo kakiakema papamu hilongohi bha Akaayahudi. Paakwemukiti kala kakiaghombela, “Maalongo bhangu nenga hata naha nikitenda ng'obhe kyohele kihakataho ebu kya kupingika hitohe hya aghohi bhetu, peni nikikamulwa kula ku Yelusalemu na kubhikwa mu makakala gha Akaaloma.
17 Três dias depois, Paulo convocou os judeus mais notáveis. Estando reunidos, disse-lhes: Irmãos, sem cometer nada contra o povo nem contra os costumes de nossos pais, fui preso em Jerusalém e entregue nas mãos dos romanos.
18 Na bhombe paayomoliti kunngonya bhakipala kumopolela, kiyaha bhakibhona ng'obhe uhokelo ghwoheli ghunighutendite ghuunoghela toso ya kiho.
18 Estes, depois de terem instruído o meu processo, quiseram soltar-me, visto não achar em mim crime algum que merecesse morte.
19 Peni Akaayahudi bhangi bhakipingikiha ngotoke kulekekehwa nikilepelwa kya kutenda habhu nikiyupa hike kwa Mutwa Nkulu ghwa Akaaloma, hata panikibhele na kilibhi kyohele kya kukokela kwa kya nnima ghwangu.
19 Mas, opondo-se a isso os judeus, vi-me obrigado a apelar para César, sem intentar contudo acusar de alguma coisa a minha nação.
20 Hino kwa kya mihalo ayi nubhayupa nhike apa na munnole na kuyobhela na mwenga, kiyaha mopwa minyololo ayi kubhukana na uhyubhalilo ghula ghwa Akaaisilaeli.”
20 Por esse motivo, mandei chamar-vos, para vos ver e falar convosco. Porquanto, pela esperança de Israel, é que estou preso com esta corrente.
21 Bhombe bhakinng'ombela, “Twenga tunakamuhwa ng'obhe lihamba lyoheli kuhuma ku Yudea, ebu kahone nnongo ywohele ywakahikite apa kulongela nnando nhakataho ghwohele ghwa kya ghwenga
21 Responderam-lhe eles: Não temos recebido carta alguma da Judéia, que fale em ti, nem de lá tem vindo irmão algum que nos dissesse ou falasse mal de ti.
22 Peni tungapaliti kuyihwa kuhuma kwa ghwenga lighulihwacha kiyaha tungumanya mbande hyoha bhandu bhanguyobhela mahakataho kwa kya kimatu kya bhandu bha njila.”
22 Quiséramos, porém, que tu mesmo nos dissesses o que pensas, pois o que nós sabemos dessa seita é que em toda parte lhe fazem oposição.
23 Hino pakalinganite linjubha lya kukongana nayo, bhandu atangalo bhakihika akwo pakabheghite kangulama. Naywo Paulo kakiaghombela na kulandamiha ya kya Ghubhutwa ghwa Chapanga pakiyigha kuhumila malabhila mbaka makimuhi kakialubhulila na kubhafwambulila mihalo ya Yesu kubhuka ku malaghilo gha Musa na kubhuka kwa Mambuye.
23 Marcaram um dia e muitos foram procurá-lo no albergue onde se achava hospedado. A entrevista durou desde a manhã até a tarde. Paulo expôs-lhes o Reino de Deus e apresentou, sempre de novo, testemunhos destinados a convencê-los a respeito de Jesus, baseando-se na Lei de Moisés e nos profetas.
24 Amoo bhabhe bhakihyubhalila kwa ghala ghakalongelite, peni bhangi bhakihyubhalila ng'obhe.
24 Alguns se persuadiram pelas suas palavras, outros não acreditaram.
25 Hino bhakilingana malobhe ng'obhe ghwa hwacho nkati yabhe. Paabheghite mu kubhuka Paulo kakikambuka nnando ghumu, “Nhuki ywa Chapanga kakiaghombela hoto na tate bhenu pakalongelite kwa ngulo ya mbuye ghwa Chapanga ywakakemitwe Isaya!
25 Não estando concordes entre si, retiraram-se, enquanto Paulo lhes fazia esta reflexão: Bem falou o Espírito Santo pelo profeta Isaías a vossos pais, dizendo:
26 Kakilongela,
26 Vai a este povo e dize-lhes: Com vossos ouvidos ouvireis, sem compreender. Com vossos olhos olhareis, sem enxergar.
27 kiyaha myoyo ya bhandu abha yibhegha na unonopo,
27 Coração obstinado o deste povo, ouvido duro, olhos fechados, para não verem com a vista, nem ouvirem com o ouvido, nem entenderem com o coração, e se converterem e eu os curar {Is 6,9s.}.
28 Na mbole Paulo kakiyomolela pakilongela, “Hino na imanyikane kwa mwenga kukita aghu ulopohi ghwa Chapanga ghugheghwa kwa bhandu bhaabheghite ng'obhe Akaayahudi nabho bhangughuyihwa.”
28 Ficai, pois, sabendo que aos gentios é enviada agora esta salvação de Deus; e eles a ouvirão.
29 Paulo pakayomolite kughakambuka malagho agho, bhala Akaayahudi bhakibhuka paakikonyekehana matangalo bhene kwa bhene.
29 {Havendo dito isso, saíram dali os judeus, discutindo animosamente entre si.}
30 Mu ngungwa ibhili hyoha Paulo kakitama akwo mu nyumba yakakisumulite. Na kakiakingama bhoha bhaahikite kummona
30 Paulo permaneceu por dois anos inteiros no aposento alugado, e recebia a todos os que vinham procurá-lo.
31 Kakilandamiha mihalo ya Ghubhutwa ghwa Chapanga na kuyihunda mihalo ya Bambo Yesu Kilisito kwa ukangamalo nkulu kya nga kukanikihwa na mundu.
31 Pregava o Reino de Deus e ensinava as coisas a respeito do Senhor Jesus Cristo, com toda a liberdade e sem proibição.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.