Atos 27

nww (NWW) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Payilamuliti kukita twaaghenda mbaka ku Italia, Paulo na mmopwa bhangi bhakibhikwa kwa makakala gha machonda yumu lihina lyake Juliasi, ywene kakibha machonda nhwadali ghwa kimati kikemitwe “kimati kya Agusitino.”
1 Logo que foi determinado que embarcássemos para a Itália, Paulo foi entregue com outros presos a um centurião da coorte Augusta, chamado Júlio.
2 Tukihubhuka Meli yiihumite ku Adilamito nayo yiibheghite mumwanja ghwa kughenda mbande nhanganiko ku nnkoa ghwa Asia, tukiyanda mwanja, tukibhegha papamu na Alistaliko nkolannima ghwa ku Makedonia kuhuma ku Sesalonike.
2 Embarcamos num navio de Adramito que devia costear as terras da Ásia, e levantamos âncora. Em nossa companhia estava Aristarco, macedônio de Tessalônica.
3 Kilabho yake tukihika kambi ya ku Sidoni. Juliasi kakintendela gha maha Paulo, kakintegheka kaghende kwa aghanja bhake ngati bhampeghe hilibhi hyakahipalite.
3 No dia seguinte, fazendo escala em Sidônia, Júlio, usando de bondade com Paulo, permitiu-lhe ir ver os seus amigos e prover-se do que havia de necessário.
4 Kuhuma akwo tukighendelela na mwanja, peni kiyaha kukibha na liyegha palipula muno muulongolo ghwetu, tukibhetukila mbande ya ligunguli lya ku Kupulo kwene liyegha likibha lichoko.
4 Dali, fazendo-nos ao mar, fomos navegando perto das costas de Chipre, por nos serem contrários os ventos.
5 Mbole tukiyomboka lihibha lya mbande ya ku Kilikia na ya ku Pamfulia, tukipaghika ku Mula kitami kya ku Lukia.
5 Tendo atravessado o mar da Cilícia e da Panfília, chegamos a Mira, cidade da Lícia.
6 Apwo yula machonda kakighubhona bhwato ghwa ku Alekisandlia paghughenda ku Italia, kakitukweleha amwo.
6 O centurião encontrou ali um navio de Alexandria, que rumava para a Itália, e fez-nos passar para ele.
7 Tukityanga kwa manjubha matangalo tukityanga mbolembole, na kwa mapungwo, pauhiko tukihika ugheghela na ku Nido. Kiyaha likusi likibha likali palukitupingika, mbaka tukihotola ng'obhe kukinda ughololeho ghutughuhwachiliti, tukikindila ugheghela ya ku Klete mbande ya ku Salimone.
7 Por muitos dias navegamos lentamente e com dificuldade até diante de Cnido, onde o vento não nos permitiu aportar.
8 Tukikinda kwa kupungwa na tukihika mu ng'ebu yimo kambi ya maha ugheghela na kitami kya ku Lasea.
8 Fomos então costeando ao sul da ilha de Creta, junto ao cabo Salmona. Navegando com dificuldade ao longo da costa, chegamos afinal a um lugar, a que chamam Bons Portos, perto do qual está a cidade de Lasaia.
9 Tukibha mu mwanja mu manjubha matangalo na kiyaha mbole ya manjubha gha kulikunga lihibha litimbhukagha habhu yikibha uhakata kwa twenga kughendelela na mwanja. Ndo Paulo kakiakinya pakilongela.
9 Passara o tempo - já havia passado a época do jejum - e a navegação se tornava perigosa. Paulo advertiu-os:
10 “Mabambo, nungubhona kukita mwanja aghu ghwabhegha na mapungwo na ghuhobheho utangalo, kwa mihigho na Meli bhubho ng'obhe, ngati na kwa ulami ghwetu hilahila.”
10 Amigos, vejo que a navegação não se fará sem perigo e sem graves danos, não somente ao navio e à sua carga, mas ainda às nossas vidas.
11 Peni yula machonda nkulu kakighapughana ghakalongelite Paulo na kakihutika muno kuyuhwa ghakalongelite baalia na nkola meli.
11 O centurião, porém, dava mais crédito ao piloto e ao mestre do que ao que Paulo dizia.
12 Kiyaha kambi yila yikibha yamaha ng'obhe kutama pa nndaluko ghwa malili, bhandu atangalo bhakinoghelwa bhaghendelele na mwanja, bhakihwachila bhahike ku Foinike na bhatame akwo. Foinike ndo kambi yibheghite ku Kilete yinakughendelela mbande ya kusi ya maghalibi na kasi maghalibi, na akwo bhangahotolite kutama manjubha gha malili.
12 O porto era impróprio para passar o inverno, pelo que a maior parte deles foi de parecer que se retornasse ao mar, na esperança de chegar a Fenice, para passar ali o inverno, por ser esse um porto de Creta, abrigado dos ventos do sudeste e do nordeste.
13 Hino, likusi lya kupughwa palitandilite kupula kuhuma ku kusi, bhakihwachila kukita bhahotola nningo ghwabhe, habhu bhakiyandiha mwanja, na kukinda mubhweghabhwegha ya mbwani ya ligunguli lya ku Klete.
13 Soprava então brandamente o vento sul. Julgavam poder executar os seus planos. Levantaram a âncora e foram costeando de perto a ilha de Creta.
14 Peni kya masaa gha mandina, liyegha likulu liikemitweghe “Eulakilo” Likiyanda kupula kuhuma ku kigunguli kya Klete.
14 Mas, não muito depois, veio do lado da ilha um tufão chamado Euroaquilão.
15 Liyegha likulu lukighuyuka meli, na kiyaha tukihotola ng'obhe kulikanikiha liyegha, ndo tukiyileka meli yitolwe kulighenda lila liyegha.
15 Sem poder resistir à ventania, o navio foi arrebatado e deixamo-nos arrastar.
16 Kigunguli kimo kiikemitwe Kauda kikitukingiha kachoko na lila likusi, na tukikindila ku kusi mwa kila kigunguli, tukihotola kwa kulimba kughupaghika ghula bhwato na kughulopoha.
16 Impelidos rapidamente para uma pequena ilha chamada Cauda, conseguimos, com muito esforço, recolher o batel.
17 Bhala mabahalia bhakighuhuta bhwato nkati ya meli mbole bhakighukwatalila meli kwa ngoyi na kuyibhopa kwa makakala. Bhakiyoghopa kughomelwa mu nhanga ghwa ugheghela na mbwani ya Libia. Habhu bhakihuluha nanga ngati kutangatila meli yityange mbole mbole pakiileka meli yigheghwe na liyegha.
17 Içaram-no e, depois, como meio de segurança, cingiram o navio com cabos. Então, temendo encalhar em Sirte, arriaram as velas e entregaram-se à mercê dos ventos.
18 Liyegha likighendelela kupula na kilabho yake bhakiyanda kutagha panji mihigho ya mu meli.
18 No dia seguinte, sendo a tempestade ainda mais violenta, atiraram fora a carga.
19 Linjubha lya ndandu, bhene kwa mabhoko ghabhe bhakihitagha hilibhi hya mu meli mulihibha.
19 No terceiro dia, atiramos para fora com as nossas próprias mãos os acessórios do navio.
20 Mumanjubha matangalo tukighubhona ng'obhe nkenge ebu ndondwa, liyegha likighendelela kupula muno, mbaka tukidumuka mwoyo ghwa kulama kangi.
20 Ora, não aparecendo por muitos dias nem sol nem estrelas e sendo batidos por forte tempestade, tínhamos por fim perdido toda a esperança de sermos salvos.
21 Mbole ya bhandu kutama kya nga kulyegha mu manjubha matangalo, Paulo kakiyima pankati ya bhombe pakilongela, “Mabhandu mwenga, yikianogha kunyihwa na kughuleka mwanja kuhuma ku Kilete, ndo nge tuhepetukite mbyupila ayi na uhobheho aghu ghwoha.
21 Desde muito tempo ninguém havia comido nada. Paulo levantou-se no meio deles e disse: Amigos, deveras devíeis ter-me atendido e não ter saído de Creta, e assim evitar esse perigo e essas perdas.
22 Hinu nunguayupa, mmeghe na mwoyo nkulu, kiyaha kahone yumoo mu mwenga ywakapala kuhobheha ulami ghwake, ngati yadibala nga meli ghweka chake.
22 Agora, porém, vos admoesto a que tenhais coragem, pois não perecerá nenhum de vós, mas somente o navio.
23 Nenga ndo mundu ghwa Chapanga kangi ndo nndumitumi ghwake, lelo pakilo nndumitumi ghwake kakinbwitukila,
23 Esta noite apareceu-me um anjo de Deus, a quem pertenço e a quem sirvo, o qual me disse:
24 Naywo kakilongela, ‘Paulo, ghukotoke kuyoghopa, yingukunogha mbaka ghuyime muulongolo ghwa Mutwa Nkulu ghwa Akaaloma, kangi ghumanye kukita bhoha bhaabheghite mu mwanja papamu na ghwenga Chapangaka kataalopoha kwa ghumaha ghwake na kwa kya ghwenga.’
24 Não temas, Paulo. É necessário que compareças diante de César. Deus deu-te todos os que navegam contigo.
25 Kya habhu, mabhandu mwenga, mulipeghe mwoyo, kiyaha nungunhyubhalila Chapanga kukita yabhegha handa bhula pakanng'ombelite.
25 Por isso, amigos, coragem! Eu confio em Deus que há de acontecer como me foi dito.
26 Peni hata habhu meli yetu yaaghomehwa mukiigunguli kyoheli.”
26 Vamos dar a uma ilha.
27 Palihikite linjubha lya kumi na ncheche pakilo, patubheghite tukali tungutakulwa na likusi mu lihibha lya Adilia, ugheghela na uhiku kati, Alongoha meli bhakihwachila kukita tukiheghelela ku nnima nnyumu.
27 Já estávamos na décima quarta noite, pelo mar Adriático, quando, pela meia-noite, os marinheiros pressentiram que estavam perto de alguma terra.
28 Habhu bhakipala kumanya njulwa ya machi gha lihibha, na kubhona pakibha na utali ghwa pima mbinda mabhoko ncheche. Mbole ya kughendelela pamandina bhakitenda kangi bhakimokola mita mbinda mabhoko ndatu.
28 Então, atirando a sonda, perceberam que a profundidade era de vinte braças. Depois, um pouco mais adiante, viram que era de quinze braças.
29 Bhakiyoghopa kukita bhwato ghwetu ghungalitutiti mu litalabha, bhakihuluha ngwamiho ncheche unyuma ghwa meli yikotoke kutyanga, bhakiyupa kucheghe kanongola.
29 Temendo que déssemos em algum recife, lançaram quatro âncoras da popa, esperando ansiosos que amanhecesse o dia.
30 Alongoha meli bhakipala kunyelembuka, na bhakibha kala ghula bhwato nchoko ghwa kulopohela bhandu mumachi, bhakilihwangila kukita bhangughenda kuhuluha ngwamiho hya kuulongolo ghwa meli.
30 Imediatamente, os marinheiros procuraram fugir e, sob o pretexto de largar as âncoras da proa, lançaram o bote ao mar.
31 Peni Paulo kakinng'ombela yula machonda nkulu na machonda ayake, “Handa bhandu abha bhaahighala ng'obhe mu meli agho, maalepelwa kulopohwa,”
31 Paulo disse ao centurião e aos soldados: Se estes homens não permanecerem no navio, não podereis salvar-vos.
32 Ndo bhala machonda bhakidumula ngoyi hikamulilite ghula bhwato ndokwa, bhakighuleka ghutolwe na machi.
32 Os soldados cortaram, então, os cabos do bote e deixaram-no cair.
33 Pakali na kuchegha, Paulo kakiayupa bhandu bhoha alyeghe hilyo, “Lelo ndo linjubha lya mbinda mabhoko yimo na ncheche mmegha mughunyenyema kya nga kulyegha, mulyegha nga kyoheli.
33 Enquanto ia amanhecendo, Paulo encorajou a todos que comessem alguma coisa, e disse: Já faz hoje catorze dias que estais em jejum, sem comer nada.
34 Kya habhu nunguandakila nlyeghe hilyo, mana kyabhatanga nhotole kulama. Kiyaha kahone na yumoo mu nkati yenu ywa kuhwegha ebu kubhangalilwa.”
34 Rogo-vos que comais alguma coisa, no interesse de vossa vida, porque nem um cabelo da cabeça de alguém de vós perecerá.
35 Mbole ya kulongela malagho agho, Paulo kakitola lingate, kakinnumba Chapanga muulongolo ghwabhe bhoha, kakighumegha na kakiyanda kulyegha.
35 Tendo dito isso, tomou do pão, pronunciou uma bênção na presença de todos e, depois de parti-lo, começou a comer.
36 Apwo bhoha bhakimokola makakala, nabho bhakilyegha hilyo.
36 Com isso, todos cobraram ânimo e puseram-se igualmente a comer.
37 Mu bhwato tukibhegha bhandu mbinda mabhoko kumi ibhili na saba sita.
37 No navio éramos ao todo duzentas e setenta e seis pessoas.
38 Mbole ya kulyegha na kuyukuta bhakitagha ngano hyoha ku libhibha ngati kubhika maha utopo ghwa meli.
38 Depois de terem comido à vontade, aliviaram o navio, atirando o trigo ao mar.
39 Paghucheghite Alongoha meli bhakighumanya ng'obhe ghula nnima, peni bhakibhona kimbwela kya nhanga kya maha kwa kiyomboko, bhakilamula bhapaghike meli akwo handa yingahotolitwe.
39 Afinal, clareou o dia. Os marinheiros não reconheceram a terra, mas viram uma enseada com uma praia, na qual tencionavam encalhar o navio, caso o pudessem.
40 Kya habhu bhakidumula ngoyi hya meli na bhakilekekeha ghwamiho bhakichumbukiha mu lihibha na bhakihoghoyeha ngoyi ya kilongoha bhwato mbole bhakiliyinula lipinda lichoko ngali lighukingikihe liyegha na kughughegha bhwato kughulongolo mu mbwani.
40 Levantaram as âncoras e largaram ao mesmo tempo as amarras dos lemes. Desfraldaram ao vento a vela mestra e rumaram para a praia.
41 Peni tukihika pa ngongano mbili ya mahibha, na meli yikighomelwa, mbande ya ulongolo yikighomelwa mumahughulu gha nhanga, mbande unyuma ya meli yikiyanda kumetuka pechepeche kwa kya kututwa na liyegha likulu.
41 Mas deram numa língua de terra, e o navio encalhou aí. A proa, encalhada, permanecia imóvel, ao mesmo tempo que a popa se abria com a força do mar.
42 Bhala machonda bhakihwachila kuakoma mmopwa ngati apingikihe hata yumu mu bhombe kakotoke kuhumba na kuhughilila na kunyelembuka.
42 Os soldados tencionavam matar os presos, por temerem que algum deles fugisse a nado.
43 Hinu, yula machonda nkulu kakipala kughulamiha ulami ghwa Paulo, kakiakanikiha machonda ayake bhakotoke kutenda nnando aghwo, kakiakwilikiha bhala bhaamanyite kuhughilila ahumbe kubhuka mu meli na kughugilila mbaka ku uyumu.
43 O centurião, porém, querendo salvar Paulo, impediu que o fizessem e ordenou que aqueles que pudessem nadar fossem os primeiros a lançar-se ao mar e alcançar a terra.
44 Bhaahighilalite bhangahotolite kuyomboka kumwambo kwa kukamulila hagha na hipalamande ya bhwato, Apwo ndo bhoha tukihotola kuyumboka kuhika kumwambo maha handa pakalongelite Paulo.
44 Os demais, uns atingiram a terra em tábuas, outros em cima dos destroços do navio. Desse modo, todos conseguiram chegar à terra, sãos e salvos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.