Atos 19
nww (NWW) vs ARA
1 Apolo pakabheghite ku Kolinto, Paulo kakighenda ku nnima ghwa Asia, na kakihika ku Efeso na akwo kakiabhona ahundwa bha mandina.
1 Aconteceu que, estando Apolo em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 Kakiakonya, “Bhuli, pamunhyubhalilite Kilisito mukinkingama Nhuki ghwa Chapanga?”
2 perguntou-lhes: Recebestes, porventura, o Espírito Santo quando crestes? Ao que lhe responderam: Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 Kangi Paulo kakiakonya, “Hinu mukibatiswa ubatiso ghwoki?”
3 Então, Paulo perguntou: Em que, pois, fostes batizados? Responderam: No batismo de João.
4 Paulo kakilongela, “Ubatiso ghwa Yohana ghukibha ghwa kulaha kukita bhandu bhalipetula. Na kakiaghombela bhandu kukita bhanhyubhalile yula ywakapala kuhika mbole ya mwene, aywo ndo Yesu.”
4 Disse-lhes Paulo: João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que vinha depois dele, a saber, em Jesus.
5 Paayihwite agho, bhakibatiswa kwa lihina lya Bambo Yesu
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados em o nome do Senhor Jesus.
6 Hinu, Paulo kakiayabhikila mabhoko unane mwa mitwe ya bhandu bhala, na Nhuki ghwa Chapanga kakiahulukila, bhakiyanda kulongela kwa nongelo ya hyono na kulandami Chapanga.
6 E, impondo-lhes Paulo as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo; e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 Mmalango ghwa bhandu bhaabheghite pala bhakibha alumi kumi na abhili.
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Kwa myehi mindatu Paulo kakibha pakiyingila mu nyumba ya kutundamila Akaayahudi pakibha na maghombano gha kuahuta ngati bhaghuhyubhalile milando ya kya Ghubhutwa ghwa Chapanga.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, dissertando e persuadindo com respeito ao reino de Deus.
9 Peni bhangi kwa ngakataho bhakilema kuhyubhalila pakililigha lilagho lyake mu lumati lwa bhandu, peni Paulo kakilekana nabho kakiatola ahundwa na kughombana nabho manjubha ghoha mu lidalasa lya kuhundila lya mundu yumo ywakakemitwe Tilano.
9 Visto que alguns deles se mostravam empedernidos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo, apartando-se deles, separou os discípulos, passando a discorrer diariamente na escola de Tirano.
10 Kakighendelela kutenda habhu mu ngungwa ibhili mbaka bhandu bhoha bha ku Asia, papamo na Akaayahudi na bhandu bhaabheghite ng'obhe Akaayahudi bhakiyihwa lilagho lya Bambo.
10 Durou isto por espaço de dois anos, dando ensejo a que todos os habitantes da Ásia ouvissem a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Chapanga kakitenda mihabho mikulu kwa kukindila Paulo.
11 E Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Mbaka hilemba na mapinda ghangi ghaakamulitwe na Paulo hikibhikwa unani mwa atamwa nabho bhakilama utamwa ghwabhe na mandilu ghakiabhuka.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Bhakibhegha Akaayahudi bhamo bhanakupungila mandilu, bhakikinda akwo na akwo paayigha kukambuka lihina lya Bambo Yesu kwa bhala bhaakwelitwe na mandilu, paakilongela, “Kwa lihina lya Yesu yula ywakalandamihwa na Paulo, nungughukwilikiha ghubhuke.”
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre possessos de espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus, a quem Paulo prega.
14 Bhangi bhaatenditeghe habhu bhakibhegha bhana alume saba bha Sikewa, yumoo ywabhe ywa akulu bha andundame bha Akaayahudi.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Peni linjubha limu mandilu bhakiayanga bhana bha Sikewa, palikilongela, “Yesu tungunmanya na Paulo ubhwabho, peni mwenga ndo akina ghani?”
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: Conheço a Jesus e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Mbole yula mundu ywakakwelitwe na mandilu kakiahumbila na kakiahotola makakala. Na bhakibhuka panji ya yilala nyumba paakitugha lubhilo ngelenge kunu bhakibha na mabhanga.
16 E o possesso do espírito maligno saltou sobre eles, subjugando a todos, e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, desnudos e feridos, fugiram daquela casa.
17 Nhalo ghwo ghukimanyikwa kwa Akaayahudi bhoha na Akaayunani bhaatamiteghe ku Efeso, bhoha bhakimemwa lyogha na bhakilikweha lihina lya Bambo Yesu.
17 Chegou este fato ao conhecimento de todos, assim judeus como gregos habitantes de Éfeso; veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Bhandu atangalo bhaanhyubhalilite Kilisito bhakilibhoneha mu hindandabhanji pa bhakilipetula uhakata ghwabhe.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Mmalango nkulu ghwa bhala bhaatendite mihalo ya ughanga, bhakihiyegha hitabho hyabhe na bhakihichunja mwoto mu hindandabhanji. Paatendite mmalango ghwa utopelo ghwa hitabho ghukibha nkulu munu ghuubheghite handa hipalamande elufu mbinda mabhoko nhano hya madini gha ngalabha.
19 Também muitos dos que haviam praticado artes mágicas, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculados os seus preços, achou-se que montavam a cinquenta mil denários.
20 Habhu, lilagho lya Bambo likikwila kwoha na kubhegha na makakala kyanalumu.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Mbole ya mihalo ayi kutulukila, Paulo kakilamula kughenda ku Yelusalemu kukindila ku Makedonia na ku Akaya. Kakilihwachila mu mwoyo ghwake, “Mbole ya kuhika akwo, yannogha kughenda ku Loma bhubhos.”
21 Cumpridas estas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia, considerando: Depois de haver estado ali, importa-me ver também Roma.
22 Habhu kakialaghila bhandu abhili mu atangatila bhake, nabho bhakibha Timotheo na Elasito, bhanlongolele kughenda ku Mekodonia, mwene kakihighala kwa manjubha gha mandina akwo ku Asia.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que lhe ministravam, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na Ásia.
23 Nndaluko aghwo ndo ghukibwituka bhulwa nkulu akwo ku Efeso ya kya njila yila ya Bambo.
23 Por esse tempo, houve grande alvoroço acerca do Caminho.
24 Bulwa aghwo ghukiyandihwa na Mundu yumu mbhatula ngalabha ywaakemwa Demetilio, ywakabheghite na lihengo lya kutendekeha ming'omung'omu yiihwananite na nyumba ya chapanga ghwabhe nndala ywakakemitwe Alitemi. Na lihengo alyo likiapegha atendehi bhake ngalabha ndangalo.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia, de prata, nichos de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Demetilio kakiakungana bhala atenda lihengo bhake pamoo na bhangi bhaatendite lihengo handa alyo, pakiaghombela, “Ma bhandu mwenga, mungumanya kukita utopelo ghwetu ghunguhuma mu utendehi aghu.
25 convocando-os juntamente com outros da mesma profissão, disse-lhes: Senhores, sabeis que deste ofício vem a nossa prosperidade
26 Hinu maahotola kuyihwa na kulibhonela mabhene mihalo yakatenda Paulo, chepa nga ku Efeso ghweka, ngati bhubho kwoha mu Asia hyoha. Mwene kanguanyegheleha bhandu na kuapiluha bhandu bhayitikile kukita machapanga bhala bhaatendekihitwe na bhandu ndo machapanga chepa.
26 e estais vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Habhu, kwabhegha ngondo ya kulitenda lihengo lyetu liyuyuhwe papamo na nyumba ya chapanga nndala Alitemi nkulu ywaatundamilwa mu Asia hyoha na milima hyoha, uhwadali ghwa ghuchapanga ghwake ghwahobha.”
27 Não somente há o perigo de a nossa profissão cair em descrédito, como também o de o próprio templo da grande deusa, Diana, ser estimado em nada, e ser mesmo destruída a majestade daquela que toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Paayihwite agho, bhakiyaghabhala, bhakiyobha kyobho, “Alitemi ghwa ku Efeso ndo nkulu!”
28 Ouvindo isto, encheram-se de furor e clamavam: Grande é a Diana dos efésios!
29 Kamu nnima ghwoha ghukimema bhulwa. Bhakiapukila Gayo na Alisitaliko, akolannima bha ku Mekodonia, bhene bhakibha mu mwanja ghumu papamu na Paulo. Bhakibhutuka nabho mbaka ku kibhanja kya makinilo.
29 Foi a cidade tomada de confusão, e todos, à uma, arremeteram para o teatro, arrebatando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Paulo kakipala kuyingila pakati ya lumati lwa bhandu peni bhala ahundwa bhakinkanikiha.
30 Querendo este apresentar-se ao povo, não lhe permitiram os discípulos.
31 Hata amoo bha atabhala bha mbande ya Asia, bhaabheghite aghanja bhake Paulo nabho bhakintaghila lilobhe paakinkinya kakotoke kughenda ku kibhanja kya makinilo.
31 Também asiarcas, que eram amigos de Paulo, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse indo ao teatro.
32 Lisaa alyo kila mundu kakikwayuka malobhe, bhangi bhangulongela habhu na amoo bhangulongela habhu, mbaka lila ngonganiko likitindinganika. Atangalo bhakimanya ng'obhe kihokonyo kyaakunganikilite papamo.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia caíra em confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Kiyaha Akaayahudi bhakintakulila Alekisanda paulongolo ghwa lumati lwa bhandu, amoo bhandu mu lumati lula bhakinng'ombela gha kughalongela, ndo Alekisanda kakiapegha naho kwa mabhoko ghake ngati bhanyamale kalongele gha kulikingiha.
33 Então, tiraram Alexandre dentre a multidão, impelindo-o os judeus para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 Peni pabhang'amulite kukita ywene ndo Nnyahudi, bhandu bhoha kwa papamu bhakiyobha kyobho, “Alitemi ghwa ku Efeso ndo ndi nkulu!”
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram por espaço de quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Kuuhiko ntyeka nkulu ghwa nnima kakilunyamaliha lula lumati lwa bhandu na kulongela, “Ma bhandu bha Kuefeso, bhandu bhoha bhangumanya kukita nnima aghu ghwa Efeso ndo ngingiko ya nyumba ya chapanga Alitemi na ngingiko ya lila ling'omung'omu liiponikite kuhuma kunane kwa Chapanga.
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: Senhores, efésios: quem, porventura, não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Hinu kahone ywakuhotola kukanikiha milando ayi. Habhu naha, ntame nu, nkotoke kutenda kyoheli kwa kinduteni.
36 Ora, não podendo isto ser contraditado, convém que vos mantenhais calmos e nada façais precipitadamente;
37 Mubhaghegha bhandu abha apa, kunu bhanayibha ng'obhe kyohele mu nyumba ya chapanga ebu kunligha chapanga ghwetu n'dala.
37 porque estes homens que aqui trouxestes não são sacrílegos, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Hinu, Demetilio na atendehi bhako handa mmegha na nnando ghwa kunkokela mundu ywohele, ghabhegha mabalasa na atangatila bha kuntangatila ntabhala, bhaahotola kukokelana akwo.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, há audiências e procônsules; que se acusem uns aos outros.
39 Handa mmegha na milando yingi, muyigheghe mu ghwemuko yinakumanyika.
39 Mas, se alguma outra coisa pleiteais, será decidida em assembleia regular.
40 Mana tungabheghite na ngondo ya kukokelwa kwa kunyegheleha bhulwa ghwa lelo, kiyaha tubhegha ng'obhe na nhokonyo ghwa kutenda nnyukano aghu.”
40 Porque também corremos perigo de que, por hoje, sejamos acusados de sedição, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Mbole ya kulongela agha, kakibhaghombela bhoha bhabhuke.
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.