Atos 13
nww (NWW) vs VC
1 Mu nkati ya ngwemuko ya bhandu bhaanhyubhalilite Kilisito lya ku Antiokia pakibhegha mambuye bha Chapanga na ahunda handa Balinaba na Simoni, Simoni lihina lyake lingi Mpili, Lukio ywakahumite ku Kilene, Manaeni ywakalelitwe na Mutwa Helode na Shauli.
1 Havia então na Igreja de Antioquia profetas e doutores, entre eles Barnabé, Simão, apelidado o Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, companheiro de infância do tetrarca Herodes, e Saulo.
2 Paabheghite mu kunnyupa Chapanga na kulikunga, Nhuki ghwa Chapanga kakilongela, “Mumaghulile Balinaba na Shauli kwa kya lihengo linibhakemelite.”
2 Enquanto celebravam o culto do Senhor, depois de terem jejuado, disse-lhes o Espírito Santo: Separai-me Barnabé e Saulo para a obra a que os tenho destinado.
3 Ndo mbole ya kulikunga na kuyupa bhakiayabhikila mabhoko unani mwabhe na kualagha.
3 Então, jejuando e orando, impuseram-lhes as mãos e os despediram.
4 Hino, Balinaba na Shauli paalaghilitwe na Nhuki ghwa Chapanga, bhakighenda ku Seleukia na kuhuma akwo bhakikwela bhwato mbaka ku kigunguli kya Kipulo.
4 Enviados assim pelo Espírito Santo, foram a Selêucia e dali navegaram para a ilha de Chipre.
5 Paahikite ku kitami kya Salami, bhakilandamiha lilagho lya Chapanga mu nyumba ya kutundamila Akaayahudi. Yohana Maliki kakibheghe ntangatila ghwa lihengo lyabhe.
5 Chegados a Salamina, pregavam a palavra de Deus nas sinagogas dos judeus. Tinham com eles João para auxiliá-los.
6 Pabhatyangite mu nnima ghwoha ghwa Kipulo, bhakihika kitami kimo kiikemitweghe Pafo. Akwo bhakimmona Nnyahudi yumo nhabhi mbuye ghwa uhwangi, lihina lyake kakikemwa Baliyesu.
6 Percorreram toda a ilha até Pafos e acharam um judeu chamado Barjesus, mago e falso profeta,
7 Mundu aywo kakibha ntangatila ghwa Seligio Paulo, mundu yunamahala na kangi kakibha ntabhala ghwa kigunguli kila, Seligio Paulo kakiakema Balinaba na Shauli ngati kayuhwe lilagho lya Chapanga.
7 que vivia na companhia do procônsul Sérgio Paulo, homem sensato. Este chamou Barnabé e Saulo, e exprimiu-lhes o desejo de ouvir a palavra de Deus.
8 Peni Baliyesu yula Nhabhi ywene lihina lyake kwa Kigiliki kakikemwa Elima, kakiyigha kuapingikiha Balinaba na Shauli kunu pakiyigha kunhobheha yula nkulu ghwa kigunguli kila kakotoke kuhyubhalila mahundo ghabhe gha kya Yesu.
8 Mas Élimas, o Mago - pois assim é interpretado o seu nome -, se lhes opunha, procurando desviar da fé o procônsul.
9 Peni Shauli, ywene lihina lyake lingi likibha Paulo pakamemekihitwe Nhuki ghwa Chapanga kakinhulutulila mehu Elima yula nhabhi.
9 Então Saulo, chamado também Paulo, cheio do Espírito Santo, cravou nele os olhos e disse-lhe:
10 Kakilongela, “Ghwenga mwana ghwa Nchipila nmyanja ghwa hoto ghoha ghuumemikihitwe uhwangi na njenjelo ya kuakuluha bhangi, bhuli ghunguleka ng'obhe kuyihobheha njila ya Bambo yighololite?
10 Filho do demônio, cheio de todo engano e de toda astúcia, inimigo de toda justiça, não cessas de perverter os caminhos retos do Senhor!
11 Hinu, Bambo katakulandamula, ghwabhegha ghwangalola, ghwabhona ng'obhe lubhwelu lwa luchubha kwa manjubha gha mandina.” Kamu lyohi na lubhindu hikinngubika naywo kakighenda akwo na kula pakipalaha mundu ywa kunkamula kibhoko ngati kanlongohe.
11 Eis que agora está sobre ti a mão do Senhor e ficarás cego. Não verás o sol até nova ordem! Caíram logo sobre ele a escuridão e as trevas, e, andando à roda, buscava quem lhe desse a mão.
12 Yula nkulu ghwa kila kigunguli pakabhonite ghala ghaabwitukite, kakinhyubhalila Bambo kiyaha kakikangahwa na mahundo gha Bambo.
12 À vista deste prodígio, o procônsul abraçou a fé, admirando vivamente a doutrina do Senhor.
13 Mbole Paulo na ayake bhakibhuka kuhuma ku Pafo na bhakihika Peliga ku Pamufilia, peni Yohana ywakakemitweghe Maliki kakialeka akwo na kakibhuya Yelusalemu.
13 Paulo e os seus companheiros navegaram de Pafos e chegaram a Perge, na Panfília, de onde João, apartando-se deles, voltou para Jerusalém.
14 Peni bhombe bhakighendelela na mwanja mbaka ku Antiokia ya ku Pisidia. Linjubha lya Kupumulila Akaayahudi bhakiyingila mu nyumba ya kutundamila Akaayahudi na bhakitama pahi.
14 Mas eles, deixando Perge, foram para Antioquia da Pisídia. Ali entraram em dia de sábado na sinagoga, e sentaram-se.
15 Mbole ya kusoma mukitabho kya malaghilo gha Musa na mumatyeko gha ambuye bha Chapanga, akulu ghwa yila nyumba ya kutundamila Akaayahudi bhakiataghila lilobhe paakilongela, “Maalongo! Handa mungupala kulongela lilagho lya kuayonjokeha makakala bhandu abha ketaketa nnongele.”
15 Depois da leitura da lei e dos profetas, mandaram-lhes dizer os chefes da sinagoga: Irmãos, se tendes alguma palavra de exortação ao povo, falai-a.
16 Hino Paulo kakitandamuka, kakiapukila kibhoko, pakilongela.
16 Paulo levantou-se, fez um sinal com a mão e falou: Homens de Israel e vós que temeis a Deus, ouvi.
17 Chapanga ghwa bhandu abha bha ku Isilaeli kakiahaghula ahukulu bhetu, na kakibhatenda bhabhe nnima nkulu pabhaabheghite ku uhenja kula ku Misili. Chapanga kukibhabhuha ku nnima ghula na kakialongoha kwa makakala makulu.
17 O Deus do povo de Israel escolheu nossos pais e exaltou este povo no tempo em que habitava na terra do Egito, de onde os tirou com o poder de seu braço.
18 Kakialimbilila mu ngungwa mbinda mabhoko ncheche paabhegha mukibhala.
18 Por espaço de quarenta anos alimentou-os no deserto.
19 Na mbole ya kuhikanjaghana milima saba ya Kanaani ndo kakiapegha bhandu bhake ghula nnima ghubhe ghwabhe.
19 Destruiu sete nações na terra de Canaã e distribuiu-lhes por sorte aquela terra durante quase quatrocentos e cinqüenta anos.
20 Agha ghoha ghakitendekwa kwa ngungwa mbinda mabhoko kumi ncheche na nhano.”
20 Em seguida, lhes deu juízes até o profeta Samuel.
21 Ndo bhandu bhakiyupa bhakamuhwe mutwa, naywo Chapanga kakiapegha Shauli mwana ghwa Kishi ghwa likabila lya Benjamini, ywakaalongohite kwa ngungwa mbinda mabhoko ncheche.
21 Pediram então um rei, e Deus lhes deu, por quarenta anos, Saul, filho de Cis, da tribo de Benjamim.
22 Mbole ya kummua Shauli mu ghubhutwa, Chapanga kakimmika Daudi kabhe mutwa ghwabhe, ywene bhubho Chapanga kakimmoneha pakilongela, ‘Nummona Daudi mwana ghwa Yese, mundu ywakalingana na mwoyo ghwangu, na yunakughatenda mapalu ghangu ghoha.’
22 Depois, Deus o rejeitou e mandou-lhes Davi como rei, de quem deu este testemunho: Achei Davi, filho de Jessé, homem segundo o meu coração, que fará todas as minhas vontades.
23 Kuhuma mu ubheleko ghwa mundu aywo, Chapanga kabhayeghela Akaasilaeli Nlopohi ndo Yesu, handa pakalaghite.
23 De sua descendência, conforme a promessa, Deus fez sair para Israel o Salvador Jesus.
24 Pakali na Yesu kuyanda lihengo lyake, Yohana kakinlongoha pakilandamia bhandu bha Isilaeli kukita yinguakwiliha kulipetula na kubatiswa.
24 João tinha pregado, desde antes da sua vinda, o batismo do arrependimento a todo o povo de Israel.
25 Yohana pakabheghite mu kuyomolela lihengo lyake, kakiaghombela bhandu, ‘Mwenga munguhwacha kukita nenga ndo ghani? Nenga ndo mwene ng'obhe yumunlindila. Peni, ywene yunakuhika mbole ya nenga, yaanoghelwa ng'obhe nenga mopole ngoyi hya makwobasi gha maghulu ghake.’ ”
25 Terminando a sua carreira, dizia: Eu não sou aquele que vós pensais, mas após mim virá aquele de quem não sou digno de desatar o calçado.
26 “Ma aghanja bhangu Makaaislaeli, kibheleko kya Iblahimu na bhoha munnyitikila Chapanga, lilagho ali lya ulopohi liyeghwa kwa twenga.
26 Irmãos, filhos de Abraão, e os que entre vós temem a Deus: a nós é que foi dirigida a mensagem de salvação.
27 Mana akolannima bha ku Yelusalemu na hilingohi bhabhe bhakinnnamula ng'obhe kukita ywombe ndo nkombohi, hangi bhakimanya ng'obhe malagho gha mambuye ghaasomitwe mu kila Linjubha lya Kupumulila. Hata habhu, bhakitenda malagho gha mambuye ghatwihilike kya kuntosa kiho.
27 Com efeito, os habitantes de Jerusalém e os seus magistrados não conheceram Jesus, e, sentenciando-o, cumpriram os oráculos dos profetas, que cada sábado são lidos.
28 Hata bhula bhakimokola ng'obhe nhokolo ghwa kuntosa kiho peni bhakinnyupa Pilato kakwilihe kakwomwe.
28 Embora não achassem nele culpa alguma de morte, pediram a Pilatos que lhe tirasse a vida.
29 Pabhayomolite kutenda ghala ghoha ghatyekitwe ya kya Yesu, bhakinhuluha ku lupingika na kunbhika mulindogholo.
29 Depois de realizarem todas as coisas que dele estavam escritas, tirando-o do madeiro, puseram-no num sepulcro.
30 Peni Chapanga kakinhyuha.
30 Mas Deus o ressuscitou dentre os mortos.
31 Naywo mu manjubha matangalo kakiabwitukila bhala bhaalongohanite papamu naywo kuhuma ku Galilaya mbaka ku Yelusalemu. Na hinu abho ndo bhala bhaabhonite na kuaghombela bhandu bha ku Isilaeli.
31 Durante muitos dias apareceu àqueles que com ele subiram da Galiléia a Jerusalém, os quais até agora são testemunhas dele junto ao povo.
32 Na twenga tuhika apa kubhayeghela Nhalo ghwa Maha. Nnando ghula Chapanga ghwakaalaghiliti ahukulu bhetu,
32 Nós vos anunciamos: a promessa feita a nossos pais,
33 hinu kaghatwihiliha kwa twenga bhana bhabhe kwa kunhyuha Yesu handa payityekitwe mu Sabuli ya ubhili,
33 Deus a tem cumprido diante de nós, seus filhos, suscitando Jesus, como também está escrito no Salmo segundo: Tu és meu Filho, eu hoje te gerei {Sl 2,7}.
34 Kiyaha Chapanga kakin'hyuha Yesu, ngati kakotoke kubhola, pakilongela malagho agha,
34 Que Deus o ressuscitou dentre os mortos, para nunca mais tornar à corrupção, ele o declarou desta maneira: Eu vos darei as coisas sagradas prometidas a Davi {Is 55,3}.
35 Handa payityekitwe pamo pangi mukitabho kya Sabuli
35 E diz também noutra passagem: Não permitirás que teu Santo experimente a corrupção {Sl 15,10}.
36 “Hinu, Daudi pakayomolite kutenda handa pakapalite Chapanga kwa bhandu bha nndaluko ghwake, kakihwegha na kakikulilwa ugheghela na atate bhake na mmili ghwake ghukibhola.
36 Ora, Davi, depois de ter servido em vida aos desígnios de Deus, morreu. Foi reunido a seus pais e experimentou a corrupção.
37 Peni yula ywakayuhitwe na Chapanga kachu kikibhola.
37 Mas aquele a quem Deus ressuscitou não experimentou a corrupção.
38 Kya habhu maalongo bhangu Akaaisilaeli, nungupala mmanye kukita kukindila kwa ayu Yesu ulekekeho ghwa ulemwa ghungulandamihwa kwa mwenga,
38 Sabei, pois, irmãos, que por ele se vos anuncia a remissão dos pecados.
39 kukita kukindila kwa ywombe, ywoheli ywaanhyubhalila Yesu kaabhalaghwa kubha na shalia mu hilibhi hyoha ya nga kubhalangwa shaliya mu malaghilo gha Musa
39 Todo aquele que crê é justificado por ele de tudo aquilo que não pôde ser pela Lei de Moisés.
40 Habhu, mulindakile ngati ghala ghaalongelitwe na maambuye ghwa Chapanga ghakotoke kuatula:
40 Cuidai, pois, que não venha sobre vós o que foi dito pelos profetas:
41 ‘Nnolekehe mwenga maabhichi, mukakangache na kuhwegha,
41 Vede, ó desprezadores, pasmai e morrei de espanto. Pois eu vou realizar uma obra em vossos dias, obra a que não creríeis, se alguém vo-la contasse {Hab 1,5}.
42 Paulo na Balinaba paabheghite mu kubhuka mu nyumba ya kutundamilila Akaayahudi bhandu bhakiayupa ahike kangi linjubha lya kupumulila akaayahudi liipala kuhika bhabhalandamihe kangi.
42 Ao saírem, rogavam que lhes repetissem essas palavras no sábado seguinte.
43 Mbole ya kupwilinganika kwa ngwemuko ya Akaayahudi, Akaayahudi atangalo na ahyubhalila bha dini ya Akaayahudi bhakiatughila Paulo na Balinaba paakiyobhela nabho na andumitumi bhakiapegha mwoyo aghendelele kutama mu umaha ghwa Chapanga.
43 Depois que a assembléia terminou, muitos judeus e prosélitos devotos seguiram Paulo e Barnabé, os quais com muitas palavras os exortavam a perseverar na graça de Deus.
44 Linjubha lya kupumulila lya ubhili, handa bhandu bhoha bha kitami akyo bhakihika kuyunila lilagho lya Chapanga.
44 No sábado seguinte, afluiu quase toda a cidade para ouvir a palavra de Deus.
45 Peni Akaayahudi pabhalubhonite lula lumati lukulu lya bhandu bhakimemwa tama, ndo bhakikambuka ngambuko ya ngundulo ya kya ghala ghaalongilitwe na Paulo.
45 Os judeus, vendo a multidão, encheram-se de inveja e puseram-se a protestar com injúrias contra o que Paulo falava.
46 Habhu Paulo na Balinaba bhakiyobhela kwa ukangamalo, paakilongela, “Yikitunoghela kulongela lilagho lya Bambo kwa mwenga huti. Peni kiyaha mungulilema na mungulibhona kukita mungunoghwa ng'obhe kukamuhwa ubhumi ghwa nga kupela, hinu tungualeka na tungubhaghendela bhandu bha nga kubhegha Akaayahudi.
46 Então Paulo e Barnabé disseram-lhes resolutamente: Era a vós que em primeiro lugar se devia anunciar a palavra de Deus. Mas, porque a rejeitais e vos julgais indignos da vida eterna, eis que nos voltamos para os pagãos.
47 Kiyaha Bambo kakitulaghila pakilongela habhu,
47 Porque o Senhor assim no-lo mandou: Eu te estabeleci para seres luz das nações, e levares a salvação até os confins da terra {Is 49,6}.
48 Bhandu bhaabheghite ng'obhe Akaayahudi payuhwite agha bhakiyelelwa na bhakilikwiha lilagho lya Bambo, na bhoha bhaalingitwe ulami aghu ghwa nga kupela bhakihyubhalila.
48 Estas palavras encheram de alegria os pagãos que glorificavam a palavra do Senhor. Todos os que estavam predispostos para a vida eterna fizeram ato de fé.
49 Lilagho la Bambo likikwila mu nnima ghula ghwoha.
49 Divulgava-se, assim, a palavra do Senhor por toda a região.
50 Peni Akaayahudi bhakiakolekela adala bhaahokamilitwe bhaabheghite ng'obhe Akaayahudi bhene bhaayitughilite dini ya Akaayahudi, na bhubho alume ahwadali bha kitami kila. Nabho bhakiyanda kubhabamanda Paulo na Balinaba na bhakiabhingabhinga bhabhuke mu nnima ghwabhe.
50 Mas os judeus instigaram certas mulheres religiosas da aristocracia e os principais da cidade, que excitaram uma perseguição contra Paulo e Barnabé e os expulsaram do seu território.
51 Hinu, Paulo na Balinaba kakipumunda liho mu maghulu ghabhe ngati kupingikiana nabho mbole bhakighenda ku Ikonio.
51 Estes sacudiram contra eles o pó dos seus pés, e foram a Icônio.
52 Hinu bhala ahundwa bha ku Antiokia bhakimemwa na uyelelo na Nhuki ghwa Chapanga.
52 Os discípulos, por sua vez, estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.