Mateus 9

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kaŋ Jesu adi kotigoŋ muwage foloŋ looŋ ime meŋeŋa fukuniŋ ne yolikweli wapumneŋ wosuwaguk.
1 Entrando num barco, Jesus passou para o outro lado do mar e foi para a sua própria cidade.
2 Wosuwalune me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi falik foloŋ kameeŋ nagila bugiŋ. Kaŋ Jesudi nadisukilitihik kanadi bilateŋ me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Mihine, du munta mu tibeŋ. Kadakaniŋge agaŋ tumolokutat.”
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, vendo a fé que eles tinham, disse ao paralítico:
3 Unduŋ yobune Yodoko Mede henale heki adi nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me i dediniŋgoŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kwelikoŋ tilak?”
3 Mas alguns escribas diziam entre si: — Ele está blasfemando.
4 Kaŋ Jesu adi nadisuhik u agaŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi nadisu hogohi undihi maŋgoŋde tiiŋ?
4 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse:
5 Mede loŋgoŋ dediŋ yodok: Kadakaniŋge tumolokutat, be pilali weŋ?
5 Pois o que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
6 Unduŋ yoiŋ doktiŋa Me Kobumuŋ nu kwetfoloŋ iŋoŋ kadakaniŋ bibiŋdok saŋiniŋne hatnamulak u tibe kaneŋ.” Unduŋ yeniŋa me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Pilali gulupge moŋgola yokede weŋ.”
6 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. Então disse ao paralítico:
7 Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ pilali gulupŋiŋ moŋgola yolide mauguk.
7 E o homem se levantou e voltou para casa.
8 Unduŋ tubune metam bop uŋoŋ hakiŋ adi u kaŋ boho tigiŋ, tiŋa Bepaŋdi saŋiniŋ undiniŋ meeniŋ kohoŋ foloŋ kameguk yoŋa Bepaŋ niutumbagiŋ.
8 Vendo isto, as multidões, possuídas de temor, deram glória a Deus, que tinha dado tal autoridade aos homens.
9 Unduŋ tiŋa Jesu adi wooŋ takis muneeŋ moŋgomoŋgot me niŋ wou Matiyu adi kwanai yotneŋ itune kaŋ niŋguk, “Nehikeleweŋ.”
9 Quando Jesus saiu dali, viu um homem chamado Mateus sentado na coletoria e lhe disse: Ele se levantou e o seguiu.
10 Unduŋ tiŋa looŋ Matiyu yolineŋ nanaŋe ila nalune me takis muneeŋ moŋgomoŋgot fee eŋ metam kadakaniŋ titiŋ noli wanakaŋ buŋa Jesu tiŋa mihiŋiye yehitomboyoula nanaŋe noŋgoŋ ila nagiŋ.
10 Estando Jesus à mesa, na casa de Mateus, muitos publicanos e pecadores vieram e tomaram lugares com Jesus e os seus discípulos.
11 Unduŋ tubune Falisi hekidi u kaŋ Jesu mihiŋiye indiŋ yeninadigiŋ, “Henalehik detiŋa me takis muneeŋ moŋgomoŋgot heki tiŋa metam kadakaniŋ titiŋ dut nanaŋe noŋgoŋ naiŋ?”
11 Vendo isto, os fariseus perguntavam aos discípulos de Jesus: — Por que o Mestre de vocês come com os publicanos e pecadores?
12 Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudibo medehik u nadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Haguwo me adi metam kedehi mu yehitubu-lodalak. Adi metam yagithinit yehitubu-lodalak.
12 Mas Jesus, ouvindo, disse:
13 Hidi uneŋ wooŋ mede indiŋ hatak u mebi baigoŋ hinek kanadi tineŋ,
13 Vão e aprendam o que significa: “Quero misericórdia, e não sacrifício.” Pois não vim chamar justos, e sim pecadores.
14 Kaŋ nai uŋaniŋ Jon Imeyout Tububihit mihiŋiye adi Jesu’walaŋ buŋa mintaaŋ indiŋ ninadigiŋ, “Indi tiŋa Falisi heki indi yadi nanaŋe kameheŋa map hatiyam, kaŋ dediŋ doktiŋa du mihigeye adi nanaŋe kamehep tiŋa hogok-kabe nemu hatiiŋ?”
14 Vieram, depois, os discípulos de João e perguntaram a Jesus: — Por que nós e os fariseus jejuamos muitas vezes, mas os seus discípulos não jejuam?
15 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Me kohokukut titiŋdok adi hinamuni gineŋ uŋgoŋ hatune me nanaŋe nanadifodok buneŋ adi nanaŋe kamehep kedembe tineŋ? U tuwot moŋ. Hatigene me wapumhik yolom nagilune kedem nanaŋe kameheŋa map hatineeŋ.
15 Jesus respondeu:
16 “Nebek niŋdi haule kobuli dobuŋa dahidahi komi foloŋ tuwot mu tibinegaliwek. Unduŋ tubune adi haule kobulidi hamaneune dahidahi komi u hamaŋgoŋ bulaginewek.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em roupa velha; porque o remendo tira um pedaço da roupa, e o buraco fica ainda maior.
17 Be nebek niŋdi wain ime gitipmuŋ tutumbaaŋ kale gitnemdi ime tout tibineyagiŋ uŋolok komi gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tubune adi waindi tout komi tubutawaaŋ kwatnewaakneŋ doktiŋa wain kobuli adi tout kobuli gineŋ hogok ugolodok.”
17 Nem se põe vinho novo em odres velhos, porque, se alguém fizer isso, os odres se rompem, o vinho se derrama, e os odres se perdem. Mas põe-se vinho novo em odres novos, e ambos se conservam.
18 Jesu adi mede u yayenilu bopyot diniŋ kaulidoko me niŋdi buŋa hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Waabine kobugoŋ kumulak, ale buune nukut wooŋ kohoge folooŋ foloŋ kameweŋ kaŋ kaikaaŋ pilalek.”
18 Enquanto Jesus lhes dizia estas coisas, eis que um chefe da sinagoga, aproximando-se, o adorou e disse: — Minha filha morreu agora mesmo; mas venha impor a mão sobre ela, e ela viverá.
19 Unduŋ ninadiune Jesu pilali noŋgoŋ uune mihiŋiye maaŋ pilali noŋgoŋ ugiŋ.
19 E Jesus se levantou e o seguiu, juntamente com os seus discípulos.
20 Ulune tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit ti hatibune gulet 12 tuguk, adi Jesu sigineŋ wooŋ dahidahiŋiŋ diki wehemikuk.
20 E eis que uma mulher, que durante doze anos vinha sofrendo de uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele.
21 Tiŋa weleŋ maaneŋ indiŋ nadiguk, “Dahidahiŋiŋ hogok wehemitat yendi kedem nehitubu-kedebawek.”
21 Porque dizia consigo mesma: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Unduŋ nadilune Jesudi udaneeŋ kaŋ niŋguk, “Waabine, du munta mu tibeŋ, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak.”
22 Então Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: E, desde aquele instante, a mulher ficou sã.
23 Kaŋ Jesu adi wooŋ bopyot diniŋ kaulidoko me yolineŋ looŋ yabulune metam makat ila kokiŋ, kaŋ yeniŋguk,
23 Tendo Jesus chegado à casa do chefe e vendo os tocadores de flauta e o povo em alvoroço, disse:
24 “Hidi hogohogok fooŋ bu udapmaneŋ. Waabi i kumuŋ mu tiŋak, adi yadi damo deitak.”
24 — Saiam daqui! Porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 Kaŋ yenimbune fooŋ udapmaune dabaŋ hakukneŋ fooŋ waabi u kohoŋ foloŋ honeune kaikaaŋ pilakuk.
25 Mas, quando o povo tinha sido colocado para fora, Jesus entrou, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Unduŋ tubune gigit wendi kwetkwet hautadapmaguk.
26 E a notícia deste acontecimento se espalhou por toda aquela terra.
27 Jesu adi kwet u bikabuŋa ulune meyat lufom dauhik sipmakahiyat adi Jesu indiŋ kutiniŋa keletaugumuk, “Dewit’walaŋ yalaki, inditok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.”
27 Saindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: — Tenha compaixão de nós, Filho de Davi!
28 Kaŋ Jesu adi wooŋ yopmaŋ loguk kaŋ meyat u hebeŋ gineŋ ugumuk, uune yeninadiguk, “Hidi nu kedem hehitutumbait unduŋ hinek-kube nadisukilitiyamuk?”
28 Quando ele entrou em casa, os cegos se aproximaram, e Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — Sim, Senhor!
29 Unduŋ yobune Jesudi meyat dauhik foloŋ wehemila yeniŋguk, “Nadisukilitihik diniŋ folooŋ undugoŋ mintahambek.”
29 Então Jesus tocou nos olhos deles, dizendo:
30 Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ dauhik tombune diwedakalegumuk. Kaŋ Jesudi metam noli mu yenimbihitemek yoŋa moŋ hinek yeniheguk.
30 E os olhos deles se abriram. Jesus, porém, os advertiu severamente, dizendo:
31 Iŋgoŋ oŋ, adi u nadikabeleeŋ wooŋ gigit u yohautaune kisaŋ hautaguk.
31 Eles, porém, saíram e espalharam a notícia a respeito de Jesus por toda aquela terra.
32 Meyat ulune me niŋ yabapdi tububuyeune mede mu yoluguk u nagila Jesu hakukneŋ bugiŋ.
32 Quando eles saíram, eis que trouxeram a Jesus um mudo endemoniado.
33 Kaŋ Jesudi yabap u kelekulimimbune fooŋ uune me u mede yoguk. Kaŋ metam bop wapumdi u kaŋ boho tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi Isilae kwetneŋ nemek indiniŋ koom nemu mintaune kagumun.”
33 E, assim que o demônio foi expulso, o mudo passou a falar. E as multidões se admiravam, dizendo: — Jamais se viu tal coisa em Israel!
34 Kaŋ Falisi hekidi Jesudok indiŋ niŋgiŋ, “Me i yabap heki’walaŋ wapumhikdi tubulodaune yabap yeniŋkuyaulak.”
34 Mas os fariseus diziam: — Ele expulsa os demônios pelo poder do maioral dos demônios.
35 Jesu adi unduŋ tiŋila yokwet wapuhineŋ be yokwet kuyahineŋ wanakaŋ yaudapmaguk. Eŋ Judahi’walaŋ bopyot indigoŋ tuwot fodapmaaŋ Bepaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ yeniŋa uguk, eŋ metam yagit folofigitahinit maaŋ yehitubu-kedebayauguk.
35 E Jesus percorria todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades.
36 Tiŋa metam bop wapum yabuguk adi nadinadihik giyondahi. Nedi’walaŋ deŋandiŋ wooŋ kedebadok, u maaŋ mu nadigiŋ. Dompa uŋamo kadoko mokitdi tiiŋ undihi, u yabuŋa welebulaniŋgoŋ nadiyemguk.
36 Ao ver as multidões, Jesus se compadeceu delas, porque estavam aflitas e exaustas como ovelhas que não têm pastor.
37 Tiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk. “Nanaŋe bedok fee kitaiŋ, iŋgoŋ nanaŋe bebedok kwanai-medi lufomgoŋ tilak.
37 Então Jesus disse aos seus discípulos:
38 Unduŋ doktiŋa hidi dinina molom ninadiune kwanai-me noli maaŋ yehitubu-mintaune kwanaiŋiŋ gineŋ uneeŋ.”
38 Por isso, peçam ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.