Mateus 15
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NTLH
1 Nai uŋaniŋ Falisi tiŋa Yodoko Mede henale Jelusalemhi noli adi Jesu’walaŋ buŋa indiŋ ninadigiŋ,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Dediŋ doktiŋa mihigeye adi wapuhiniye’walaŋ titiŋhik diniŋ yodoko u lahukiiŋ? Tiŋa nanaŋe nanaŋdok kohohik mu youtewalandaaŋ hogok naiŋ.”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Unduŋ ninadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Kaŋ hidi maŋgoŋde hide’walaŋ mahik mede tagimneeŋ Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ mede lahukiiŋ?
3 Jesus respondeu:
4 Bepaŋ’walaŋ mede indiŋ hatak, ‘Du maŋge baha’walaŋ mahik mede tagimneluwaaŋ.’ Tiŋa noli maaŋ indiŋ, ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Unduŋ hatak iŋgoŋ hidi adi indiŋ yoiŋ, ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat,
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’ Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Yalaŋ-me hidi! Koom polofet Aisaiyadi hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Mebop heki yeŋ-adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ.
8 “Deus disse:
9 Tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’”
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Unduŋ tiŋa Jesudi metambop wapum noli maaŋ kutiyenimbune buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Nu mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Nemek mahik gineŋ folak wendi kadakaniŋ mu tilak, nemek toboniŋ mahik gineŋkade labulak wendi kadakaniŋ tilak.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Unduŋ yoguk kaŋ mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “Falisi heki adi du mede yoŋaŋ u nadiŋa nadikadaka tigamŋit, u maaŋbe nadilaŋ?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Unduŋ yobune yeniŋguk, “Bem hogohogok batne kunum foloŋ hatilakdi mu yetiguk u tamali beŋa yakut titiŋdok.
13 Jesus respondeu:
14 Hidi me undihidok nadibedi mu tineŋ, adi dauhik sipmakahi doktiŋa dausipmik heki’walaŋ talitimeŋhiye. Me niŋ dawi sipmakaŋ adi noliŋiŋ niŋ dawi sipmakaŋ tuwot mu nagila talik nindidimeeŋ udemek. Unduŋ tiŋa wooŋ adi ham gineŋ noŋgoŋ mademek.”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Kaŋ Pitadi indiŋ niŋguk, “Yoyout mede niniŋaŋ wendiniŋ mebi maaŋ ninimbune nadinim.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Yobune Jesudi yoguk, “Kei! Be hidi maaŋ undugoŋ nadisuhinit mokit hatiiŋ!
16 Jesus disse:
17 Mede i deti mu nadidakaleiŋ? Mahikdi nemek naune maaneŋ foune kabahikdi daneune taliineŋ fooŋ dapmaaŋ ulak.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Eŋ nemek welehik maaneŋniŋ mahik gineŋ labulak wendi kadakaniŋ tilak.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Kadakaniŋ indihi: Nadisu hogohi, mehinek widihikumuŋ, hekimalam kikabi, metam kefifile, siloda, kubo, yalaŋ mede, mede hogohi yoŋa Bepaŋ nimpekit titiŋ.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Nemenemek wendi hehitubu-kadakalak. Eŋ kohohik mu youtela nanaŋe benaiŋ wendi mu hehitubu-kadakalak.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kwet wapum Taiya dut Saidon yokwet ikumukneŋ uguk.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Uŋoŋ wooŋ hatilune me Kanahanhi Judahi’walaŋ feknit mokit hatiyagiŋneniŋ tam niŋdi buŋa kutnimbulabulayeeŋ yoguk, “Wapum, du Dewit’walaŋ yalakidi nutok tiŋa bulaniŋgoŋ nadiweŋ. Nu waabine yabapdi fomiŋa helemahelemaŋ kisaŋ hinek tubukadakalak.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Unduŋ yobune Jesudi u nadiŋa mede toboniŋ nemu tubu-udanemiŋguk. Unduŋ tubune mihiŋiyedibo niŋgiŋ, “Tam siginineŋ i katiŋa nihikelelak i niŋkulune wek.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ yeniŋguk, “Nu adi Isilaehi dompa fiit tigiŋ hekidok hogok napmeune bugut.”
24 Jesus respondeu:
25 Unduŋ yolune tam u buŋa hebeŋ gineŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Wapum, du fiit nehitubu-lodaweŋ.”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom beŋa kamo yehitoine tuwot mu tibek.”
26 Jesus disse:
27 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, u biyagoŋ yolaŋ, iŋgoŋ kamo heki adi molohiyedi falikhik foloŋ nanaŋe natubumaŋ tubune munamunam uŋakoŋ fiit naiŋ.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Unduŋ yobune niŋguk, “O tam, nadisukilitige wapum hinek! Ale nemek mintagamdok nadi yolaŋ undugoŋ hinek mintagambek.” Unduŋ yolune nai uŋaniŋgoŋ waabiŋiŋ kedebaguk.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Kaŋ Jesu adi kwet u bikabuŋa kotigoŋ udaneeŋ buŋa Galili imeŋgwaŋneŋ busuwaguk. Busuwaaŋ looŋ tuwai foloŋ itune metam bop wapumdi adi’walaŋkade bumiŋgiŋ.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Adi me kayohik hogohi eŋ me kohohik gweheyehi tiŋa bubuyehi eŋ metam yagit folofigitahinit eŋ dauhik sipmakahi yanagila buŋa Jesu hebeŋ foloŋ bopneune yehitubu-kedebadapmaguk.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Kaŋ bubuyehidi mede yogiŋ eŋ kayohik kadakahidi talik yaugiŋ eŋ kohohik gweheyehidi fafaŋegiŋ eŋ dauhik sipmakahidi diwedakale tigiŋ. Kaŋ metam adi u yabuŋa boho tiŋa Isilaehi’walaŋ Bepaŋ niutumbagiŋ.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Jesudi mihiŋiye yehibopneeŋ yeniŋguk, “Metam i nukut buŋa hatibune helebufa lufomkulitniŋ tilak, kaŋ nanaŋehik agaŋ dapmaune map tubu yabuŋa bulaniŋgoŋ nadiyemilat. Nu hogok hinek yeniŋkulene wooŋ talipmeŋ nanaŋedok map tiŋa daukukut tineeneŋ yoŋa nadibedi tilat.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Unduŋ yeniŋguk kaŋ mihiŋiyedi indiŋ yogiŋ, “Kwet fileŋ indineŋ nanaŋe deŋgoŋ tubumintaaŋ metam bop wapum indiniŋ yemnene natoki tineŋ?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Unduŋ nimbune adibo yeninadiguk, “Hide’walaŋ belet dedigoŋ boihakiiŋ?”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 U nadiŋa metam yenimbune kwetfoloŋ fooŋ ila ugiŋ.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Kaŋ adi belet 7 tiŋa pisi u moŋgola Bepaŋ niutumbaaŋ wobuŋa mihiŋiye yembune adibo beŋa metam yembune nagiŋ.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Metam hogohogok wanakaŋ naaŋ tuwot tigiŋ. Kaŋ nanaŋe nadikidiki tigiŋ u Jesu mihiŋiyedi beŋa bondibondi 7 kadahitokogiŋ.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Nanaŋe u nagiŋ me yokunathik 4 tausen, eŋ tam tiŋa wapmihi adi mu yehikunakiŋ.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Unduŋ tiŋa metam yeniŋkulune uune Jesu adi mihiŋiye dut muwage gineŋ looŋ wooŋ Magadan kwetneŋ ugiŋ.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.