Marcos 9

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli adi kumuŋ mu tiŋa hogok hatilune Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli saŋiniŋnit mintadakaleune kaneeŋ.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Jesu adi melenai 6 hatiŋa Pita, Jems agaŋ Jon yanagila kweboboe kweheyeniŋ niŋ foloŋ looŋ nehi hogok hakiŋ. Hali kalune Jesu namanda uŋgoniŋ tubune
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ hinek mintadapmagiŋ. Nebek niŋ kwetfoloŋ iŋoŋ nemek niŋ youtelu undiniŋ mintawekdok tuwot moŋ.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Unduŋ mintaune yakalune Moses dut Ilaija adi mintaaŋ Jesu dut mede yonadi ya tigiŋ.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Kaŋ Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam, ale yoholaŋ lufomkulitniŋ manim, noli dutok, noli Mosesdok agaŋ noli Ilaijadok.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Pita adi yabuŋa munta tiŋa mede mu nadidakaleeŋ hogok yofit tuguk.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Unduŋ tiŋa yatune mulukwaŋdi buŋa yehitumulune yali nadilune mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, welenedi kahilelat. Ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ.”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Unduŋ yobu udaneeŋ nebek noli uŋoŋ nemu kagiŋ, Jesu ne hogok yalune kagiŋ.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Unduŋ tiŋa kweboboe bikabuŋa foŋila foŋila Jesudi indiŋ yeniheŋa yeniŋguk, “Hidi nemek uŋgoniŋ hinek kaŋit i nebek nemu nimbihila hatibune Me Kobumuŋ adi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.”
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Unduŋ yenimbu medeŋiŋ tagimneeŋ nehi hogok uŋgoŋ yonadiŋa yogiŋ, “Kumuŋ gineniŋ pilalaak u mebi dediŋ hinek?”
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Unduŋ yoŋa Jesu ninadigiŋ, “Maŋgoŋde Yodoko Mede hinale hekidi Ilaija adi timeŋ baak yoiŋ?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Yonadiune yeniŋguk, “Ilaija adi biyagoŋ timeŋ buŋa nemenemek tiulidokowaak. Iŋgoŋ Yodoko Mededi indiŋ maaŋ yolak, Me Kobumuŋ adi medeŋiŋ mu nadiŋa, folofigita kisaŋ hinek mineeŋ.
12 Ele respondeu:
13 Iŋgoŋ indiŋ hanimbe nadineŋ. Ilaija adi agaŋ buguk iŋgoŋ Yodoko Mededi yolak unduŋ, metamdi nemek nehi nadinadi hogok takaliŋa kaka timiŋgiŋ.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Jesu tiŋa mihiŋiye adi fosuwaaŋ bulune metam feedi buŋa bopneeŋ yali yabulune Yodoko Mede hinale heki adi Jesu mihiŋiye noli dut siwe yatigiŋ.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Siwe tulune Jesu tiŋa mihiŋiye fosuwaune metam Jesu kaŋ sukuleeŋ kiyane wooŋ kagiŋ.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Kaŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋguk, “Hidi adut siwe maŋgoŋde tiiŋ?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Unduŋ yeninadiguk kaŋ me niŋdi niŋguk, “Hinale, nu mihine yabapnit mede mu yolak doktiŋa nagi bulat.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Yabap fomilakneŋ nai uŋaniŋ kwetfoloŋ maŋ, maŋiŋ faik tiŋa, maŋiŋ sikilitiŋa, folooŋ kohondakut tilak. Unduŋ doktiŋa mihigeyedi yabap kelekutneŋ yeniŋat kaŋ niŋkelekuliŋit iŋgoŋ mu labu bu-uŋak.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Hidige, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihi u nagila iŋgoŋ but!”
19 Jesus disse:
20 Yenimbu mihi u nagi wooŋ Jesu miŋgiŋ. Nagi wo mimbune yabapdi Jesu kaŋ mihi u tukulune maaŋ kwetfoloŋ hali kumuŋgweheye tiŋa maŋiŋ faik tiŋa tuguk,
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Kaŋ Jesudi beu ninadiguk, “Nai deniŋ hinek i tububihila tuguk?”
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Yabapdi nai fee hinek nagila tubukumuŋbe ime gineŋ be kudup gineŋ kulabulak. Du saŋiniŋge tuwot hakamulak nadikaŋ fiit inditok bulaniŋgoŋ nadiŋa nihitubu-lodaweŋ.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Maŋgoŋde saŋiniŋnedok naninadilaŋ? Me nadisukilitihinit adi nemenemek nehi kedem tineŋ.”
23 Jesus respondeu:
24 Nimbune yoguk, “Nadisukiliti tilat iŋgoŋ wapum moŋ doktiŋa nehitubu-lodaune wapumgoŋ bediwek.”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Unduŋ yayolu metam buŋa yehitumut tigiŋ, doktiŋa Jesudi yabap hogoli indiŋ niŋguk, “Yabap kauleŋ, mede mu yolaŋ, du mihi i weleŋ maaneŋniŋ labuŋa wooŋ kotigoŋ mu bu fomimbaaŋ. Moŋ hinek ganilat.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Unduŋ nimbu yabap adi yakawe toŋa mihi u tukulune maaŋ kumuŋgweheye tiŋa halune labu bu uguk. Kaŋ mihi u kwetfoloŋ maaŋ dabaŋ wele hakuk, kaŋ metam adi agaŋ kumuŋa hatak yogiŋ.
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Iŋgoŋ Jesudi kohoŋ foloŋ honeeŋ tubupilalu koloŋ yakuk.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Unduŋ tiŋa Jesu adi yot maaneŋ foguk, fooŋ nehi hogok hali mihiŋiyedi indiŋ ninadigiŋ, “Indi dediŋ doktiŋa yabap hogoli u niŋkelekutdok kwanaimiŋ tumun?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Yabap undihi yehikelekutdok talik noli nemoŋ. Talik kubugoŋ adi indiŋ: [Nanaŋe kameheŋa] ninadi kwanai tiŋa kedem yehikelekutdok.”
29 Jesus respondeu:
30 Jesu mihiŋiye dut kwet u bikabuŋa wooŋ Galili kwet lekiŋgoŋneŋ uŋoŋ ugiŋ. Uŋoŋ wooŋ hatibune nebek niŋdi uŋoŋ hatak u mu nadineŋ yoŋa tuguk.
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 Unduŋ tiŋa nehi hogok hatiŋila mihiŋiye yeniyehitubu-didime kwanai tiŋa indiŋ yeniluguk. “Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameune ulukumuneeŋ kaŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ pilalaak.”
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Adi unduŋ yenimbune mede wendiniŋ mebi mu nadidakalegiŋ doktiŋa mede wendok ninadinim yo nadigiŋ iŋgoŋ munta tiŋa wabigiŋ.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Kafanaum wosuwaaŋ yot maaneŋ fooŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Talipmeŋ buŋa maŋgoŋdok yonadiŋit?”
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Unduŋ yeninadiguk kaŋ mihiŋiye adi talipmeŋ buŋila neeŋdi lekiŋgoŋhik gineŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa yonaditabugiŋ doktiŋa meka tiŋa kabup ikiŋ.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Kaŋ Jesu adi kwetfoloŋ foilaŋa yenimbu buŋa bopneeŋ ilune yeniŋguk, “Nebek niŋdi talitimeŋ tibe nadiŋa netok nadiune fofoŋnit tubune me noli tipilapilaye tiyemuluwaak.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Unduŋ yeniŋa wapmihi-kabe niŋ nagila lekiŋgoŋhik foloŋ kameu yalune toboŋa yeniŋguk,
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Nebek niŋdi nutok tiŋa wapmihi indiniŋ momooŋ timiluwaak adi nu maaŋ momooŋ tinamuluwaak, eŋ nebek niŋdi nu momooŋ tinamuluwaak adi nu hogok mu tinamuluwaak, me napmeune fogut adi maaŋ timiluwaak.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Jondi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, indi me niŋ du wohoge gineŋ yoŋa yabap yehikeleune kamun, iŋgoŋ adi indut tomboyoula du wanaŋ mu gehekeleyaulak doktiŋa moŋ nihemun.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Unduŋ yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Moŋ, u nihep mu titiŋdok. Nebek niŋdi nu wotnene yoŋa kudi tibaak adi naniŋkadaka mu tibaak.
39 Jesus respondeu:
40 Nebek niŋ mik mu tinimilak adi yadi indi’walaŋ notnik.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Biyagoŋ hinek hanilat. Nebek niŋ nu’walahi hiditok ‘Wapum’walaŋ kwanai-metam’ yoŋa ime-kabe hogok gihambaak siloŋ undiniŋ woŋadi tuwaŋit mokit mu halaak.”
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 “Nebek niŋdi wapmihi kuyahi-kabe nadisukilitinamiiŋ u yehitubu-gweheyeune kadakaniŋ tineeŋ adi me u kawade bigim malabumuŋdi kodi foloŋ tehikapmaaŋ imeŋgwaŋ gineŋ tapmetukulune fooŋ kumuŋ tubune tuwot tibek.
42 Jesus continuou:
43 — ausente —
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 — ausente —
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 — ausente —
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 — ausente —
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Be daugedi kadakaniŋ gineŋ ganagilune kaŋ kubugoŋniŋ kidila tukukut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kedem wo kawaaŋ. Eŋ dauge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Uŋoŋ foune binem hehisineeŋ u kumuŋ mu tineeŋ, be kudup fafaŋeŋ hehidawaak u kumuŋ mu tibaak.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Me hogohogok kudupdi feleŋ wele mintayembaak.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Feleŋ adi kobaŋ iŋgoŋ kobaŋiŋ dapmaune kotigoŋ koba mu tilak. Wendok tuwot hidi maaŋ feleŋ kobaŋ dabugoŋ mintaaŋ menot momooŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneeŋ.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.