Marcos 7
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 — ausente —
1 Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah afa Jerusalemane hinan hina Jesu hibebera’uh.
2 — ausente —
2 Naatu ana bai’ufununayah umah souwena’e eregubagub auman hi’aa hitomatom hi’itih.
3 — ausente —
3 Pharisee naatu Jew sabuw etei’imak i hai binanakwar ti’ufunun hai a’agir hi’o na’atube umah tesouwenabo te’aau.
4 — ausente —
4 Ahar efanane tenan boro men abistan hina’aan, baise wantoro’ot i boro hinakif nakusouwih, naatu hai binanakwar afa maumurih maiyow tebi’ufunun, boun kerowas, naukwat, ya’aya baibitab ana noukwat, i na’atube tesasouwen.
5 — ausente —
5 Imih Pharisee naatu Ofafar bai’obaiyenayah Jesu hibatiy, “Aisimamih o abai’ufununayah bai’obaiyen it ata a’agir hibai nan men tibi’ufununimih, naatu baise i umah gubagub auman te’aau?”
6 Unduŋ doktiŋa ninadigiŋ kaŋ indiŋ yeniŋguk, “Koom polofet Aisaiyadi yalaŋ-me hiditok-ku mede biyagoŋ hinek indiŋ yoguk. ‘Mebop yeŋ adi mahikdi hogok naniutumbaaŋ welehikdi mu nabukahileiŋ.
6 Iyafutih eo, “Isaiah kwa arerekabih isan eo i turobe, Bukamaim eo kikirum na’atube,
7 Bepaŋ’walaŋ mede yoŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede keleŋila nu naniutumbaiŋ wondi folooŋnit mokit tilak.’
7 I hai kwafiren ayu isau i yabin en,
8 Bepaŋ’walaŋ mede agaŋ bikabuŋa kwetfoloŋ me’walaŋ mede hogok tagimneeŋ hatiiŋ hidi.”
8 Kwa God ana obaiyunen kwabosair sa’ab kwayai naatu orot hai bai’obaiyen kwabai kwabukikin kwanan.”
9 Unduŋ yeniŋa kotigoŋ tomboyoula indiŋ yeniŋguk. “Hidi Bepaŋ’walaŋ mede bikabuŋa hide’walaŋ nadinadihik hogok keleeŋ indiŋ tiiŋ.
9 Naatu Jesu iuwih eo, “Kwa God ana obaiyunen bosairen sa’ab ya’in naatu taiyuw abinanakwar bai’ufnunin isan i kwaso’ob kwanekwan!
10 Mosesdi ‘Du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ titiŋdok’ yoguk, eŋ ‘Nebek niŋdi mimbeu medehaki yenimbune kaŋ ulukumuŋ titiŋdok’ yoguk.
10 Moses na’atube eo, ‘hinat tamat inakakafiyih, yait ta hinah tamah erarafih i boro hina’asabun namorob.’
11 Iŋgoŋ hidi indiŋ yoiŋ. ‘Nebek niŋdi miŋ be beu indiŋ nimbetik: Nemek du gamuŋa gehiulihidok u agaŋ Bepaŋdok siloŋ timilat,
11 Baise o ta hinat tamat isah iti na’atube inao, abistan ayu’une kwa abibaisi i God ana sibor yayasairen.
12 adi unduŋ kedem yoŋa mimbeu mu yehitubu-lodaluwaak.’
12 Tur nati na’atube nao, naatu boro men kafa’imo hinah tamah isah abisa ta nasinafumih.
13 Hidi unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede yotubufit tiiŋ. Eŋ Bepaŋ’walaŋ mede fee undugoŋ ulamoŋgofoiŋ.”
13 Kwa a’a’agir hai binanakawar kwabukikin naatu God ana tur i kamomow ebi’en naatu sawar afa moumurih maiyow auman nati na’atube kwasisinaf.”
14 Unduŋ yeniŋa metam kotigoŋ kutiyenimbu buŋa bopneune yeniŋguk, “Mede i hanimbene nadiŋa nadidakale hinek tineŋ.
14 Iban maiye Jesu sabuw rou’ay gagamin eafih hina iuwih eo, “Kwa etei iti tur anao i kwananowar naniyan kwanab.
15 — ausente —
15 Men sawar iti ufunane en orot wanawanan irun iwa’an gub kakafin etatounimih, baise abisa orot wanawananane etitit imaim iwa’an orot gub kakafih etatoun.
16 — ausente —
16 Tain hinama’am na’at tur kwanonowar kwananot.”
17 Unduŋ yeniŋa yot maaneŋ foune mihiŋiyedi mede u mebi yodakaleune nadidok yo niŋgiŋ
17 Sabuw rou’ay gagamin ihamiyih in bar rur ufunamaim ana bai’ufununayah iti oroubon isan hibatiy.
18 kaŋ yeniŋguk, “Hidi adi me noli dabugoŋ, nadinadihinit mokit. Mede deti mu nadidakaleiŋ? Nemek fakaŋniŋdi me maaneŋ fooŋ
18 Iuwih eo, “Kwa auman boro’ika kwakakasiy? men abistan ta ufunane en erun iwa’an gub kakafin orot etatounimih.
19 weleŋ mu tubukadakalak. Adi kaba gineŋ ila fooŋ dapmaaŋ kumobom gineŋ folak doktiŋa wondi kadakaniŋ mu tilak.” Unduŋ yenindakaleeŋ yoguk, “Nanaŋe hogohogok adi nanaŋdok hogohogok.”
19 Anayabin men orot dogoronamaim erurumih, baise en yan kabutin wanawanan erur naatu eafuwatait ere’er.” Iti na’atube eo ana maramaim Jesu kurerereb eo, “Bay etei’imak i gewasih kwanaa.”
20 Tiŋa tomboyoula indiŋ yoguk, “Nemek me welehik maaneŋ hali labulak wendi kadakaniŋ tilak.
20 Naatu ibanak eo maiye, “Abistan orot wanawananane etitit imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.
21 Kaŋ welehik maaneŋ kadakaniŋ indihidi labiiŋ: Nadisu kadakahi, kefifile titiŋ, kubo titiŋ, mehinek widihikumuŋ titiŋ,
21 Anayabin orot dogoron wanawanantoro’ot etitit, i not kakafin, sesebar, bar kweb, asabunubunuw, turahinah a’aawah ufuh na,
22 nehi wapumgoŋ moŋgotdok titiŋ. Eŋ nemek kadakahi noli, me niŋ bomboŋ fofohi tinahukulune me nolidi nu tibit dabugoŋ adi tilak yo kakwihita tiiŋ, be sigitiŋalo tiiŋ, be me yeniwoliwolike tiiŋ, be me yalaŋ yeniiŋ.
22 kabat, tur karur, tenagogor, baiwa’an ana yeyewra’aten, bahiy, koutabitabir, bai’o’orot, naatu baifufuwen.
23 Nadinadi undihidi me maaneŋ labuŋa mehinek yehitubu-kadakalak.”
23 Iti not kakafih etei’imak i orot wanawanane enan imaim iwa’an i’isan gub kakafin etatoun.”
24 Unduŋ yeniŋa Jesu Taiya yokwet wapumneŋ uguk. Wooŋ kabup hebihale yot maaneŋ foguk iŋgoŋ dediŋ tiŋa kabup hale tuguk. Metam nadidapmaŋ timiyagiŋ
24 Jesu efan nati ihamiy in tafaram Taiya wanawananamaim tit, naatu bar wanawanan run, men kok sabuw hitaso’ob i nati’imaim ma’am, baise men karam boro yumatan tibun.
25 doktiŋa tam niŋ waabiŋiŋ yabapnit adi pilap hinek buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali nimbulabulaye tuguk.
25 Nati’imaim babin natun babitai kikimin afiy kakafin tarasum ma bi’a’afiy Jesu ana tur nowar na biyan tit anamaim ra’iy.
26 Tam u Gilikniŋ, ala yolikweli Fonisiya. Adi waabiŋiŋ Jesudi yabap kelemimbek yo buŋa niŋguk.
26 Babin i Greek matuwan, baise ana tufuw an i Fonisia imaim tufuw tafaram Syria wanawanan, i Jesu ifefeyan natun biyanamaim afiy kakafin tanun tatit isan.
27 Kaŋ Jesudi indiŋ niŋguk, “Wapmihi’walaŋ nanaŋe yolom moŋgola kamo yemtoine tuwot mu tibek, doktiŋa timeŋ adi wapmihi nehi naaŋ tuwot tubune.”
27 Baise Jesu babin isan eo, “Wantoro’ot i boro kek abisa tekokok tanituwih, men ef ema’am boro kek hai bay tanab tanarub haru nahimaim nare hinab hina’aan.”
28 Unduŋ yobune mede toboniŋ indiŋ tubu-udanemiŋguk, “Wapum, unduŋ iŋgoŋ oŋ, kamo heki adi wapmihi’walaŋ nanaŋe munamunam bahiŋ gineŋ maune uŋgoŋ naiŋ.”
28 Baise babin eo, “Turobe Regah baise kek hai bay te’aa momosarih gem baban tere’er haru te’aau.”
29 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ niŋguk, “Medege unduŋ tubu-udanelaŋ doktiŋa kedem yokede wooŋ waabige kedebaaŋ hatak kaweŋ.”
29 Imaibo Jesu babin iu, “O abaiya’afotenamaim imih kwen, afiy o natu ihamiyika.”
30 Unduŋ niŋa niŋkulune wooŋ waabiŋiŋ agaŋ kedebaaŋ halune wo kaguk.
30 Babin matabir in ana bar tit ana kek gem yan inu’in itin afiy ihamiy titaka.
31 Unduŋ tiŋa kwet u bikabuŋa Saidon kwetneŋ yokwet wapuhi 10 yalakapmeeŋ wooŋ Galili Imeŋgwaŋneŋ wosuwaguk.
31 Imaibo Jesu tafaram Taiya ihamiy Sidon wanawananamaim remor in Galilee harew kukuf yan re, naatu rabon Bar Merar Etei Umat Ronron hai me yan tit.
32 Uŋgoŋ wosuwaguk kaŋ metamdi me niŋ magi kauleŋ mede mu yoluguk nagila buŋa Jesudi kohoŋ me folooŋ foloŋ kameune kedebawek yo niŋgiŋ.
32 Nati’imaim sabuw afa orot tainin gugurin, naatu menan sarusarubet i hibai hina Jesu biyan hitit naatu uman biyan tabutubun isan hifefeyan.
33 Kaŋ mehinek fee hakiŋ doktiŋa Jesu adi me u nagila nehi hogok wooŋ kohoŋ yalaki sumulune me magi ginaneŋ foguk, kaŋ maluluk ne kohoŋ foloŋ suwambali me kauleŋ mebelemŋiŋ wehemikuk,
33 Imih Jesu orot bai tit sabuw rou’ay gagamin ihamiyih akisinamo nabinamaim, naatu uman orot tainin wanawanan iuturiy, imaibo kwaitutur naatu orot menan butubun.
34 tiŋa kunum foloŋ diweu loune munabut tiŋa indiŋ yoguk, “Efata.” (Indi’walaŋ mede foloŋ adi “tombek”).
34 Matan au mar nuw ra’at dogoron tutufin erawous naatu orot isan eo, “Efata,” anayabin “Kubotawiy!”
35 Unduŋ yobune me u magi tombune mede kedem nadiguk, eŋ mebelem maaŋ lodaune mede kedem yoguk.
35 Mar ta’imonamo orot tainin botawiy tur nowar naatu menan yamutufur tur eo gaigiwas.
36 Unduŋ tiŋa metam mu yobihitneŋ yeniŋguk, iŋgoŋ adi gigine tiŋa gibita yoyaugiŋ.
36 Naatu Jesu sabuw eotanih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen.” Baise i mar etei sisinaf imih mar etei isan hio.
37 Yobune metamdi mede u nadiŋa nadiune beweniŋgoŋ hinek tubune indiŋ niŋgiŋ, “Nemenemek momooŋ hinek tiŋa me mede mu nadiiŋ be yoiŋ yehitubu-kedebaune mede yoiŋ eŋ nadiiŋ.”
37 Sabuw anababatun hai kasiy ra’at hifofofor men kafaita, naatu hio “Sawar etei’imak sinafen gewas! Naatu i karam boro niwa’an tainih gugurih tur hinanowar naatu awah gugih tur hinao!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.