Lucas 8

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Muniniŋ hatigene Jesu yokwet indigoŋ yauŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ yohautayauguk. Kaŋ mihiŋiye 12 noŋgoŋ yaugiŋ,
1 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim, Jesu ana bai’ufununayah nah 12 bairi hin bar awan, awan hirun hitit God ana aiwob isan Tur Gewasin binan hiremor.
2 tiŋa tam noli yabaphinit eŋ yagithinit koom yehitubu-kedebaguk adi maaŋ noŋgoŋ yehikeletaugiŋ.
2 Hinan wanawanahimaim, i baibin afa sawow yumatah ta ta hibow hima’am, naatu demon kakafih hitar gubih hima’am Jesu biyawasih auman bairi hin. Mary wabin ta Magdalin biyanamaim demon seven Jesu nunih hititit auman bairi hin.
3 Tam indiŋdi yehikelegiŋ: Susana, eŋ Maliya Madalaniŋ (tam u Jesudi yabap 7 yehikelemiŋguk) tiŋa Yoana (yohoi wou Susa adi Helot’walaŋ yot kadokoluguk.) Adi tiŋa tam noli muneeŋ bomboŋhinit adi Jesu tiŋa mihiŋiye yemtoi tiyaugiŋ.
3 Naatu Herod ana bowayan orot ukwarin wabin Chuza i aawan Joanna, Susanna, naatu baibin afa auman bairi hin. Naatu iti baibin hai kabayamaim Jesu ana bai’ufununayah bairi hibaisih hai bowabow wanawananamaim.
4 Tiŋa metam uŋaniŋ uŋaniŋ buŋa bop wapum tubune Jesudi yoyout mede niŋ indiŋ yeniŋguk.
4 Sabuw rou’ay gagamin maiyow bar awan ta ta’ane hinan tafaram awan karatan, naatu Jesu oroubonamaim sabuw iuwih eo,
5 “I nadineŋ. Me dinina molo niŋ adi nemek yeuli yetibe moŋgola uguk. Moŋgo wooŋ sayoli kilik kukam unduŋ kukuk. Kulune noli talipmeŋ magiŋ kaŋ metamdi yaliune bagi hekidi buŋa kunatnagiŋ.
5 “Ana veya ta orot ana ub tanumamih bow in ana me bifufubiy yanamaim tit, naatu ana ub ta ta asi’asiy ana veya ub afa i ef yanamaim hire, sabuw hina tafan hibat hiwas tatanen hin, naatu mamu hire hibow hi’aa.
6 Noli kwet kawade gineŋ maaŋ kadogiŋ iŋgoŋ ime moŋ doktiŋa kumuŋ tigiŋ.
6 Ub afa i to yanamaim hire, baise hikuboubunih hiyey ana maramaim veya re rarih etei himorob, anayabin me owasasin.
7 Kaŋ noli haŋginep maaneŋ maaŋ labugiŋ iŋgoŋ haŋginepdi hefulagiŋ.
7 Ub afa i kokor ro’oh wanawanahimaim hire, naatu hikuboubunih bairi hiyen, baise kokor hiyen sasa hai fafa’amaim ub gewasih hirouw.
8 Noli kwet galikit foloŋ magiŋ adi kedem labuŋa folooŋ fee duhugiŋ. Tiŋa yeti tigiŋ diniŋ kunakunat u kalakapmeeŋ 100, 100 unduŋ mintagiŋ.”
8 Naatu ub afa i me gewasin yanamaim hire, hikuboubunih hiyen gewas hiw ai ta’ita’imon afe’eh ro’oro’oh etei 100 na’atube hiya.” Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “O yait tain nama’am na’at iti tur inanowar.”
9 Unduŋ yenimbu Jesu mihiŋiye adi yoyout mede mebidok ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk,
9 Jesu ana bai’ufununayah hikok oroubon anayabin so’ob isan hina hibatiy.
10 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli diniŋ mede hebiniŋ hatak u Bepaŋdi agaŋ hanimbihitak, kaŋ mehinek noli adi yoyout mede foloŋ kamekaaŋ yenilat ala
10 Baise Jesu iyafutih eo, “So’ob wa’iwa’irin God ana aiwob isan i God kwa it, baise sabuw afa isah i oroubonamaim ao, saise abisa bukamaim hikikirum niturobe, ‘Matah hinakubar hinanuw, baise boro men hina’itin, tainih nawayay tur hinanowar, baise boro men naniyan hinab.’”
11 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Yoyout mede yoŋat wendiniŋ mebi indiŋ. Sayoli kilik u adi Bepaŋ’walaŋ mede.
11 “Oroubon anayabin i iti. Ub i God ana tur gewasin.
12 Ala kiliki talipmeŋ kulune maune bagi hekidi nagiŋ u adi metam noli Mede Momooŋ nadiiŋ iŋgoŋ me kadakaniŋdi buŋa welehik gineŋ yolom moŋgotak. Metam Mede Momooŋ nadiŋa nadisukiliti tubune Bepaŋdi yanagilaakneŋ yoŋa unduŋ tilak.
12 Ub ef yanamaim hire’ere i sabuw God ana tur hinowar hibai, baise Demon Mowan na tur gewasin sabuw dogorohimaim bosair, anayabin Demon Mowan men ekokok sabuw tur gewasin hinanowar hinitumatum naatu yawas hinab.
13 “Kaŋ kawade gineŋ kulune magiŋ adi metam noli mede nadiŋa nadigalika tiiŋ iŋgoŋ welehik maaneŋ mu folak, ala tikamanda be malabumuŋ mintayembune pilap gweheyeiŋ.
13 Ub afa to yan hire’ere, i sabuw God ana tur tenonowar ana maramaim i tibiyasisir, baise aurin an wairoron en, anayabin tur tenonowar ana veya boro hinitumitum naatu routobon nan nabubuwih ana veya boro mar ta’imon hinara’iy.
14 “Kaŋ noli haŋginep gineŋ kulune magiŋ adi metam noli Mede Momooŋ nadiŋa hatiŋila hatihatihikdok nadibedi tiiŋ be muneeŋ bomboŋdok nadigigine tiiŋ, be kwetfoloŋ nemenemekdok siloda wapum tiiŋ doktiŋa Mede Momooŋ nadiiŋ u folooŋnit mokit tilak.
14 Ub afa kokor ro’on wanawanah hire’ere, i sabuw God ana tur tenonowar, baise iti tafaram ana yasisir, tafaram ana yababan, naatu tafaram ana sawar isah tenotanot kwanekwan; imih ro’oh etei tekokokor naatu men ta ebiyamur.
15 “Kaŋ noli kwet fofooŋ gineŋ kulune magiŋ adi metam momohi Mede Momooŋ nadiŋa welehikdi kahileeŋ hatiŋa folooŋ tubumintaiŋ.”
15 Baise ub me gewasin yan hire’ere, i sabuw iyab God ana Tur Gewasin hinowar dogoroh tutufin etei hibai, naatu nati tur isan hiten nowanowar tebowabow boro niw.
16 Unduŋ yeniŋa noli indiŋ yoguk, “Nebek niŋdi kamaŋ galiŋa kufula mu tilak. Tobo galiŋa foloniŋgoŋ kameune metamdi hauta kaŋ yot maaneŋ foiŋ.
16 “Orot men yait ta ramef ito’ab noukwat wanawanan tarafut in, o gem babanamaim yai in to’abamih. Baise ana efanamaim sikof, saise sabuw boro ana marakawin hina’itin naatu kawin hinan bar hinarun.”
17 Biyagoŋ kuyoŋ, nemek kabup hatak u hakene nainiŋde miŋgoŋ mintawaak, eŋ nemek yawe tigiŋ u fiyataŋakiyeune miŋgoŋ mintawaak.
17 “Anayabin abisa baibunuwenamaim inu’in, God boro nabotait nirerereb, naatu abisa hisakirafut inu’in, sum boro natakweb nan bebeyan marakawamaim natit.”
18 “Unduŋ doktiŋa nadinadiŋale hatiyaneeŋ. Nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u boiŋa hatibune kaŋ tomboyouli-mimbaak, eŋ nebek niŋ nemek miŋgiŋ u mu kame hatiŋa netok nadiune nemek hatnamulak nabugoŋ nadiwaak adi yadi nemek-kabe halimilak u lomtubune hogok hatiluwaak.”
18 Imih tur iti kwanonowar i kwananowar gewas, anayabin orot yait isnubanub tur enonowar gewagewas, God boro dogoron nabotawiy tur moumurih na’in naniyah boro naso’ob. Baise orot yait tur isan men isnubanub enonowar, dogoron boro nahirafut naatu abisa kikimin ana notamaim ma enotanot auman God boro nabosair.”
19 Jesu miŋ kwayaŋiye adi Jesu kane bugiŋ iŋgoŋ mehinek fee doktiŋa fakaŋ yakiŋ.
19 Jesu hinah naatu taitin itinamih hina, baise men karam boro hita run biyan hitatit, anayabin sabuw rou’ay gagamin na’in ef hifut.
20 Kaŋ me niŋdi Jesu niŋguk, “Maaŋge kwayageye mede ganine fakaŋ woomgamiiŋ.”
20 Orot ta na Jesu biyan tit eo, “O hinat naatu taitit hina ufun tebatabat tekokok o hina’iti.”
21 Unduŋ nimbune Jesudibo yeniŋguk, “Nu maane kwayaneye adi metam Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa tagimneiŋ heki uŋak.”
21 Jesu sabuw etei nati hibatabat iuwih eo, “Sabuw iyab God ana tur hinowar tebobosiyasiyar, nati sabuw i ayu hinai naatu taitu.”
22 Heleniŋ Jesu muwage foloŋ looŋ mihiŋiye imeŋgwaŋ fokolok lonim yeniŋguk kaŋ ila ugiŋ.
22 Ana veya ta Jesu ana bai’ufununayah bairi wa afe’en hiyen naatu iuwih, “Kwana boy tana rabon tanan harew kukuf rewan raunane tanayen.” Basit wa hinatait hitit,
23 Ila wooŋ Jesu damo deikuk kaŋ fifiŋgobut tiŋa ime giyondaaŋ buŋa muwage maaneŋ fooŋ yehitubu-fambekenewe tuguk.
23 rar hikutatar hirabon hin. Nati ana veya’amaim Jesu matan fot wa wanawanan inure inu’in naniyan meyemeye wowog batabat tafair tit kukuf yan re rabih, wa harew iwan hisiwisiw men karam.
24 Kaŋ mihiŋiye adi Jesu talamsukuleeŋ indiŋ niŋgiŋ, “Wapum, Wapum, indi agaŋ ime gineŋ wopmabutne tam!”
24 Basit bai’ufununayah hina Jesu hibunibun hio, “Regah, Regah! Wa iu’unun tana morob!” Jesu misir wowog, yabat hairi kwararih iuwih, mar ta’imonamo nuwarob e’afuw.
25 Kaŋ mihiŋiye yeniŋguk, “Hidi nadisukilitihik de?”
25 Imaibo ana bai’ufununayah ibatiyih, “Kwa a baitumatum i menamaim kwayai?”
26 Wooŋ Galili ime meŋeŋa Gelasa wosuwaaŋ
26 Jesu ana bai’ufununayah bairi hiboy hirabon hin tafaram Gerasa imaim hitit, Galilee harew kukuf rewan raunane.
27 Jesu adi tatakula kiŋ foloŋ foune me niŋ yabapnitdi buŋa kaguk. Me u tinahukutnit mokit hambiyek hatiluguk. Tiŋa yopmaŋ mu itouŋa meyotneŋ hogok itouluguk.
27 Jesu wa afe’enane dones yan bisure auman, orot ta nati bar merarane demon koun hiyen hiforatoun kwamur manin maiyow ana bar itumar, segar rah yahimaim, watu’umaim in ma reremor tit nan hairi hitar.
28 Ala Jesudi yabap niŋkulune me u kaŋ yakawe kadakaniŋ toŋa hebeŋ foloŋ maaŋ hali kutifiyeeŋ indiŋ nimbulabulayeguk, “Jesu, Bepaŋ Loloŋnit Mihiŋiŋ, du maŋgoŋ tinambe bulaŋ? Du folofigita kisaŋgoŋ mu nambeŋ ganilat.”
28 Naatu nuw Jesu i’itin ana veya nanamaim ra’iy rerey fanan aumetawat na’in iwow eo, “Jesu God auyomtoro’ot Natun, ayu isau boro abisa inasinafumih kunan? Abifefeyani men baimakiy initu!”
29 Me u yabap weleŋ maaneŋ hakiŋdi niŋgigineune hatigiyoŋgiyonda tiŋa hatiluguk doktiŋa nai fee tawa fafaŋeniŋdi (sendi) kayoŋ kohoŋ tehiŋa yot fafaŋeniŋneŋ kameyagiŋ iŋgoŋ tawa fafaŋeniŋ tubudokooŋ labu yabap hekidi niŋgigineeŋ nagilune kwet fiileŋ yauluguk.
29 Iti na’atube eo, anayabin demon mowan orot baihamiyin titamih Jesu kwarartatab iu. Mar maumurih maiyow demon kakafih iti orot ana yawas etei hibi’a’afiy, an uman seinimaim ti’utan dibur baremaim tekaif tema’am, baise itukwar chain tituru’uru’um, tebonawiy ten arar yan imaim ema ereremor.
30 Ala Jesudi niŋguk, “Du wohoge neeŋ?”
30 Jesu ibatiy eo, “O wab i mi’itube?” Orot iya’afut eo, “Ayu wabu i ‘Burut.’” Anayabin demon maumurih na’in iti orot wanawanan hirun hiforatoun hima’am.
31 Unduŋ niŋguk kaŋ yabap heki adi yeniŋkulune hamdok gigit mu titiŋdok yoŋa mede kwanai tigiŋ.
31 Demon Jesu hifefeyan men hikok boro tiyafarih hitan Sou Awan Wanu’umin hitama.
32 Tiŋa kweboboe hapmeneŋ uŋgoŋ makaye mohok heyemagiŋ ala yabap heki adi yeniŋkulune wooŋ makaye welehik maaneŋ fofoŋdok yoŋa Jesu nimbulabulayeeŋ ninadigiŋ.
32 Naatu nati oyaw sisibinamaim i for burut hima hi’u’ufar, imih demon na for wanawanah run isan Jesu hifefeyan, naatu Jesu ana baibasit itih, iuwih hibihir hitit.
33 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yabap heki yeniŋkulune wooŋ makaye heki welehik maaneŋ foune makaye heki kigoŋkula wooŋ maham gineŋ tatakula ime gineŋ fooŋ ime naaŋ nadilali kumuŋgiŋ.
33 Demon orot biyanane hitit i hinunuw hin for wanawanah hirun, naatu for burut hibatabat fan naiwan hinunuw hire hin harew kukuf yan hire etei hi’atomatom himorob.
34 Unduŋ tubune me makaye yabudoko tagiŋ adi nemek mintaguk u kaŋ momo wooŋ kahat yokwet wapumneŋ eŋ diniyeti tiŋa ikagiŋneŋ yohautagiŋ.
34 Naatu orot nati for hima’uten hima’am, abisa matar hi’itin, himisir hinunuw hin bar merar hitit, sabuw etei hai tur hi’owen. Naatu tur tasasar in sabuw afa bar merar gidigidihimaim hima’am auman hinowar.
35 Kaŋ metamdi nemek mintaguk u kane ugiŋ. Wooŋ Jesu yakukneŋ kaune me yabapnit hatiluguk u yabap heki bikabugiŋ kaŋ tinahukut tiŋa nadinadiŋiŋ dakaleune ilu kaŋ munta tigiŋ.
35 Sabuw abisa mamatar itinamih hitit hina Jesu biyan hititit, orot demon hiforatoun hima’am Jesu biyawas, i Jesu sisibinamaim mare, ukwarin ruboun ar bai us ma’am hi’itin hai bir ra’at.
36 Tiŋa mehinek noli kakaŋ tigiŋ adi dediŋ tiŋa kedebaguk u me noli yenimbune nadigiŋ.
36 Naatu sabuw afa orot demon hiforatoun hima’am Jesu mi’itube iyawas hi’i’itin sabuw afa hai tur hi’owen.
37 Unduŋ tiŋa Gelasahi adi munta kisaŋ hinek tigiŋ doktiŋa Jesudi kwet u biŋa uuŋdok niŋgiŋ, kaŋ muwage foloŋ looŋ une tigiŋ.
37 Naatu sabuw nati tafaram Gerasa wanawanan hima’ama, Jesu hiu tafaram itumar, anayabin hai bir ra’at, naatu Jesu re wa bai matabir maiye rabon.
38 Kaŋ me yabapnit hatiluguk adi Jesu indiŋ niŋguk, “Nu kedem be dukut wit?”
38 Naatu Orot nati demon biyanamaim hititit Jesu ifefeyan hairi namih, baise Jesu eo, “O i abiyafari
39 “Yopmaŋde udaneeŋ wooŋ Bepaŋdi kudi uŋgoniŋ hinek tigamuŋak wendok kahat tiyembeŋ.”
39 ina’intabir maiye a bar, abisa God isa sisinaf, i sabuw hai tur ina’owen.” Basit orot in bar merar run remor Jesu isan mi’itube sisinaf sabuw etei hai tur eowen.
40 Jesu imeŋgwaŋ fokolok loune metam woom tigiŋ doktiŋa ninadifo tigiŋ.
40 Jesu matabir rabon na harew kukuf rewan raunane yey ana maramaim, sabuw rou’ay gagamin na’in hitit ana merar hiyi, anayabin isan hima hikakaif natit.
41 — ausente —
41 Naatu Jew hai Kou’ay Bar kaifenayan orot wabin Jairus na Jesu nanamaim sun yowen ifefeyan, ana kok i mi’itube Jesu hairi hitan ana bar.
42 — ausente —
42 Anayabin i natun babitai ta’imonamo ana kwamur 12 na’atube i ana sawow ra’at momorob.
43 Tiŋa tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit ti hatibune gulet 12 tuguk adi wanaŋ uŋgoŋ uguk. Adi haguwo-me heki’walaŋ wooŋ muneeŋŋiŋ agaŋ kudapmaguk iŋgoŋ mu kedebaguk.
43 Nati sabuw wanawanahimaim i babin ta ana faifuwamaim rara kakafin bota’ar ma’am kwamur etei 12 na’atube sawar, yawas isan kabay gagamin maiyow doket tubunih baiyawasin isan sinaf, baise men yait ta iyawasimih.
44 Ala adi metam baŋamhik gineŋ uŋgoŋ wooŋ Jesu sigineŋ dahidahiŋiŋ diki wehemila kedebaguk.
44 Nati ana veya’amaim sabuw rau’ay hinan wanawanan babin na Jesu ufunane tit eof ana faifuw tainin butubun, naatu mar ta’imonamo rara kakafin nununuw nutanub.
45 Kaŋ Jesudi yoguk, “Nu neeŋdi nohonelak?”
45 Jesu naniyan tatam eo, “Yait ayu butubunu?”
46 Unduŋ niŋguk iŋgoŋ Jesu adi gigine tiŋa yoguk, “Nebek nohoneune saŋiniŋne fofoye-tobune nadilat.”
46 Baise Jesu eo, “Sabuw afa ayu hibutubunu. Anayabin hibubutubunu ana veya’amaim au fair titit naniyan atatam.”
47 Unduŋ yobune tam adi agaŋ nehitubu-mintalak yoŋa heheleeŋ buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali metam namandahik foloŋ maŋgoŋde honeeŋ pilap hinek kedebaguk u nimbune nadiguk.
47 Babin naniyan baib i yawas naatu men karam boro tibun, imih Jesu nanamaim an uman hi’oror auman tit sun yowen, sabuw etei matahimaim ana tur eowen aisim butubun, naatu bubutubun ana veya’amaim marta’imon yayawas auman ana tur eowen.
48 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Waabine, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak ale kulemaŋgoŋ weŋ.”
48 Imaibo, Jesu babin isan eo, “Natu a baitumatumamaim iyawas. Tufuwamaim ina remor inan.”
49 Jesu adi unduŋ yayolune me niŋ Jailas yolineŋkade mede tiŋa buguk buŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Waabige agaŋ kumulak ale hinale nimbu uŋoŋ mu wek.”
49 Jesu iti na’at bat eo auman, Kou’ay Bar ana bonawiyen orot ana barene kob hina hitit hio, “Jairus o natu babitai i morob, imih men bai’obaiyenayan nawiyin airi na isan inanotamih.”
50 Unduŋ nimbune Jesudi nadiŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Du munta mu tibeŋ. Nadisukiliti hogok tibeŋ kaŋ kedem kedebawek.”
50 Iti na’at hibat hio Jesu nowar, naatu Jairus isan eo, “Men inabir, baise initumatum natu babitai boro nayawas.”
51 Unduŋ niŋa agaŋ Jailas yolineŋ wosuwaaŋ yot maaneŋ me fee mu fofoŋdok yoŋa Pita, Jon, Jems agaŋ Jailas malam hogok yanagila fogiŋ.
51 Naatu hina bar hititit ana veya’amaim, sabuw etei eotanih ufun hibat, i Peter, John, James, naatu kek hinah tamah akisihimo iuwih bairi bar wanawanan hirun.
52 Kaŋ metam yot maaneŋ hakiŋ adi waabi kumuŋ tuguk wondoktiŋa matkunum ha-tigiŋ. Ha-tulune Jesudi fooŋ yeniŋguk, “Waabi i kumuŋ mu tiŋak ale makat wabineŋ, adi damo deihatak.”
52 Sabuw etei kek momorob isan hiyababan hima hirererey, Jesu iuwih eo, “Men kwanarerey, kek i matan fot inu’in, men morobomih.”
53 Unduŋ yenimbune metam uŋoŋ hakiŋ adi waabi u agaŋ kumuŋguk doktiŋa Jesudi mede yoguk u nadihaŋindaaŋ gege tigiŋ.
53 Sabuw etei Jesu eo i bai’iyab na’atube imih himarib. Anayabin i matah yan kek morob hi’itin hiso’ob.
54 Kaŋ Jesudi waabi u kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Waabi, pilat!”
54 Baise Jesu na kek uman bai, eaf eo, “Babitai, kumisir!”
55 Unduŋ nimbune waabi u nai uŋaniŋgoŋ munabuliŋiŋ udaneune pilali ikuk, kaŋ Jesudi nanaŋe neeŋ mimbu nawek yeniŋguk.
55 Babitai ayubin matabir na wanawanan run, mar ta’imon yawas misir mare ma. Imaibo Jesu kek bay baitin aa isan hinah tamah iuwih.
56 Unduŋ tubune Jailas malam adi kaŋ boho tugumuk kaŋ Jesudi nemek u mintaguk u nebek nemu nimbihitemek yeniŋguk.
56 Kek hinah tamah hifofofor men kafaita, baise Jesu eofafarih eo, “Abis matar kwa’i’itin men orot babin ta ana tur kwana’owenamih.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.