João 12
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NTLH
1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok helebufa 6 hogok hatune Jesu Betanide uguk. Jesudi yokwet uŋoŋ Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Ala Jesudi uŋoŋ uune metam nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok tiulidokogiŋ u Matadi kidiyembu Lasalus maaŋ noŋgoŋ ila nagiŋ.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Ila nalune Maliyadi ime munduŋ momooŋ hinek, tuwaŋiŋ loloŋnit u tiŋa wooŋ Jesu kayoŋ foloŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. Unduŋ tubune yotmaaŋ hahat tigiŋ u munduŋ momooŋdi kiliŋa hakuk.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Kaŋ Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ niŋ wou Judas Kaliotniŋ, me ukuyeŋ Jesu memik kohohik foloŋ kamewaak adi indiŋ yoguk,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Ime munduŋ momooŋ i 1 tausen kinadi tuwaune muneeŋ u moŋgolaŋa metam fiyewakahi yemdok i deti tububi tilak?”
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Mede u metam fiyewakahidok mu nadiŋa yoguk, adi nehi’walaŋ muneeŋ u kadokooŋ kabup moŋgotuguk wendoktiŋa muneeŋ u netok moŋgole nadiŋa yoguk.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Bikabune tibek, adi yadi ime munduŋ momooŋ u nu foloone gomnamdegoŋ yo kamehatilak u kumuŋ tibene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak.
7 Então Jesus respondeu:
8 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidigut yagigi mu hatibaat.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Judame fee adi Jesu Betani uŋoŋ hatak nadiŋa ugiŋ. U Jesu kakaŋdok hogok mu nadiŋa ugiŋ, adi Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk u maaŋ kane nadiŋa ugiŋ.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 — ausente —
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 — ausente —
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Heleune metam bop wapumdi Jelusalem uŋoŋ hinamuni tine bugiŋ adi mede indiŋ nadigiŋ, Jesu agaŋ talipmeŋ bulak.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Mede u nadiŋa kudihahak wobu moŋgola indiŋ kakaliŋa Jesu kane ugiŋ,
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Unduŋ kutiŋa tubune Jesu adi doŋki mihiniŋ niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ looŋ ila uguk, u kigili mededi indiŋ yolak wondok tuwot tuguk,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Saiyonhi metam, hidi munta mu tineŋ! Mapmehik doŋki mihiniŋ foloŋ ila bulak.”
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye adi nemek u kaŋ mu nadidakalegiŋ ala kougoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali kunum hautanit mintadakaleune mihiŋiyedi nadidakalegiŋ. Youkudip Mede gineŋ Jesudok mede youkiŋ undugoŋ timiŋgiŋ u nadidakalegiŋ.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Metam Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilalu kagiŋ adi buŋa kudi mintaguk u yohautagiŋ.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Yohautaune metam feedi kudi tuguk u nadiŋa wooŋ talipmeŋ tubumintagiŋ.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Kaŋ Falisi heki adi u kaŋ nadiu tuwot mu tubune nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “U kaneŋ, indi kwanainik folooŋnit mokit tilak kaŋ metam hogohogok adi Jesu keleiŋ.”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Gilikme kubugoŋkubugoŋ adi Judahi metam’walaŋ hinamuni nai gineŋ Bepaŋ niutumbane Jelusalemde ugiŋ adi’walaŋ baŋamhik gineŋ uŋgoŋ noŋgoŋ hatiŋa Bepaŋ niutumbagiŋ.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Tiŋa Filip adi Galiliniŋ eŋ yolikweli Besaida ala adi’walaŋ wooŋ mintamiŋa niŋgiŋ, “Me wapum, indi Jesu kane nadiyam.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Niŋgiŋ kaŋ Filipdi wooŋ Endulu niŋa wooŋ Jesu kane yogiŋ u niŋgumuk.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Wooŋ niŋgumuk kaŋ adibo yoguk, “Me Kobumuŋ adi kudiŋiŋ uŋgoniŋ hinek mintadakaledok nai agaŋ tilak.
23 Então ele respondeu:
24 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, haŋgom yopmaŋ hakiiŋ adi folooŋ fee mu tiiŋ. Ala kiliki kubugoŋ niŋ tiŋa wooŋ kwet gineŋ kameune kubugoŋ wendigoŋ kumumbu yeuli kadoŋa looŋ folooŋ fee mintawetik.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋdok nadinadi wapum tilak adi hatihatiŋiŋ fiit tibaak. Eŋ nebek niŋdi kwet yendiniŋ nemenemekdok nadiune wapum mu tilak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Nebek niŋ adi nu’walaŋ kwanai-me mintawene kaŋ nu nehikelewaak. Tiŋa nu hatibaatneŋ uŋgoŋ kwanai-mene maaŋ noŋgoŋ hatidemeet. Kaŋ Batnedi nintilowaak.”
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “I welene agaŋ pitpit tubune hehele nadilat ale dediŋ tibit? Me Baŋ, nai kadakaniŋ i nolomtibeŋ, u kedem nimbit iŋgoŋ u tuwot moŋ. Nu wondegoŋ bugutneŋ u deti unduŋ nimbit?
27 Jesus continuou:
28 Unduŋ doktiŋa Me Baŋ du yobeŋ kaŋ wohogegigit miŋgilaŋgoŋ mintadakalewek.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Unduŋ yobune metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi “muŋkulap” yogiŋ, kaŋ noliyeŋ “Aŋelodi mede niŋak,” yogiŋ.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Mede u nutok tiŋa mu yolak, adi hiditok tiŋa yolak.
30 Mas ele disse:
31 Tiŋa metam yehidanedok nai agaŋ dulalak eŋ kwet yendiniŋ mapme u udakapmaŋdok.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Nu nehitiloneeŋ nai uŋaniŋ metam hogohogok yanagile nu’walaŋkade buneeŋ.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 U kumuŋ dediŋ tibaak wondok nadiŋa yoyout mede unduŋ yoguk.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Unduŋ yobune metamdibo niŋgiŋ, “Indi Youkudip Medenikdi Kilisto adi kumuŋ mu tibaak yolak, kaŋ du dediŋ doktiŋa Me Kobumuŋ tiloneeŋ yolaŋ? Me Kobumuŋ u neeŋ doktiŋa unduŋ yolaŋ?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Kaŋ Jesudi mede indiŋ tubu-udaneyemguk. “Hauta adi lekiŋgoŋhik gineŋ nai muniŋgoŋ-kabe hautawaak. Tiyauge mambipdi hehikufulawaakneŋ doktiŋa hauta hahambune hatiyaneeŋ. Niŋ adi mambip gineŋ yauŋa talik tuwot mu kadakaleeŋ yaufit tibetik.
35 Jesus respondeu:
36 Unduŋ doktiŋa hauta hidut iŋgoŋ hatilakneŋgoŋ nadisukilitimineŋ. Unduŋ tiŋa hidi hauta wendiniŋ metam tineŋ.”
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Kaŋ metam adi Jesudi kudi mebimebi tuguk u dauhikdi agaŋ kagiŋ iŋgoŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 U polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u folooŋ mintadok yoŋa unduŋ tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu tuwot mu nadisukilitimineeŋ u Aisaiya’walaŋ mede niŋ hatak uŋakoŋ takaliŋa tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Bepaŋdi dauhik yehitubu-sipmakaaŋ nadinadihik be welehik teheyemguk, tigene dauhikdi nemenemek kanadidakaleneeneŋ be naditomuneeneŋ. Unduŋ tiŋa welehik tubutakaleune yehitubu-kedebawaatneŋ.”
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Aisaiya adi Jesu’walaŋ saŋiniŋ eŋ wougigit u koom agaŋ kaguk doktiŋa mede unduŋ yoguk.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi noli Jesu nadisukilitimiŋgiŋ, iŋgoŋ yobihilune Falisi hekidi Judahi’walaŋ Bopyothik hogohogok gineŋ, maaneŋ fofoŋdok kamehep tiyemneeneŋ yoŋa mu yobihikiŋ.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Tiŋa undugoŋ Bepaŋ dawi gineŋ wohiye loloŋnit titiŋdok nadigiŋ iŋgoŋ metam yabuŋa nadiune fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa nadibedi tiŋa nadisukilitihik kamehebi tigiŋ.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Jesudi mede wapum indiŋ yoguk, “Nebek niŋ nu nadisukilitinamulak adi nu hogok mu nadisukilitinamulak, me napmeu fogut adi maaŋ nadisukilitimilak.
44 Jesus disse bem alto:
45 Eŋ neeŋdi nu nabulak adi me napmeu fogut u maaŋ kalak.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Nu hautadi kwetfoloŋ fogut doktiŋa metam nu nadisukilitinamneeŋ adi mambip gineŋ mu hatineeŋ.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Nebek niŋdi medene nadiŋa mu keleeŋ hatibaak, adi yadi medeŋiŋ mu yodapmawaat, tiŋa nu mede yodapmandapmaŋdok mu fogut, nu adi metam yehitubu-lodawe fogut.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Nebek niŋ adi nu sigilulum tinamuŋa medene mu keleeŋ hatibaak adi yadi nebek niŋdi medeŋiŋ mu yodapmawaak. Mede yolat yendigoŋ nai wapum foloŋ udanemimbaak.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Nu mede u na nadinadinede mu yolat, Me Baŋ napmeune fogutdi unduŋ yobeŋ yolak kaŋ wondok tuwot yolat.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Tiŋa nu agaŋ nadilat, adi’walaŋ maŋiŋ mededi hatihati fafaŋeniŋ tubumintalak, doktiŋa mede yolat u Baŋdi naniŋdidimelak wondok tuwot yolat.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.