João 12
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs ACF
1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok helebufa 6 hogok hatune Jesu Betanide uguk. Jesudi yokwet uŋoŋ Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk.
1 Foi, pois, Jesus seis dias antes da páscoa a betânia, onde estava Lázaro, o que falecera, e a quem ressuscitara dentre os mortos.
2 Ala Jesudi uŋoŋ uune metam nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok tiulidokogiŋ u Matadi kidiyembu Lasalus maaŋ noŋgoŋ ila nagiŋ.
2 Fizeram-lhe, pois, ali uma ceia, e Marta servia, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Ila nalune Maliyadi ime munduŋ momooŋ hinek, tuwaŋiŋ loloŋnit u tiŋa wooŋ Jesu kayoŋ foloŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. Unduŋ tubune yotmaaŋ hahat tigiŋ u munduŋ momooŋdi kiliŋa hakuk.
3 Então Maria, tomando um arrátel de ungüento de nardo puro, de muito preço, ungiu os pés de Jesus, e enxugou-lhe os pés com os seus cabelos; e encheu-se a casa do cheiro do ungüento.
4 Kaŋ Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ niŋ wou Judas Kaliotniŋ, me ukuyeŋ Jesu memik kohohik foloŋ kamewaak adi indiŋ yoguk,
4 Então, um dos seus discípulos, Judas Iscariotes, filho de Simão, o que havia de traí-lo, disse:
5 “Ime munduŋ momooŋ i 1 tausen kinadi tuwaune muneeŋ u moŋgolaŋa metam fiyewakahi yemdok i deti tububi tilak?”
5 Por que não se vendeu este ungüento por trezentos dinheiros e não se deu aos pobres?
6 Mede u metam fiyewakahidok mu nadiŋa yoguk, adi nehi’walaŋ muneeŋ u kadokooŋ kabup moŋgotuguk wendoktiŋa muneeŋ u netok moŋgole nadiŋa yoguk.
6 Ora, ele disse isto, não pelo cuidado que tivesse dos pobres, mas porque era ladrão e tinha a bolsa, e tirava o que ali se lançava.
7 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Bikabune tibek, adi yadi ime munduŋ momooŋ u nu foloone gomnamdegoŋ yo kamehatilak u kumuŋ tibene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak.
7 Disse, pois, Jesus: Deixai-a; para o dia da minha sepultura guardou isto;
8 Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidigut yagigi mu hatibaat.”
8 Porque os pobres sempre os tendes convosco, mas a mim nem sempre me tendes.
9 Judame fee adi Jesu Betani uŋoŋ hatak nadiŋa ugiŋ. U Jesu kakaŋdok hogok mu nadiŋa ugiŋ, adi Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk u maaŋ kane nadiŋa ugiŋ.
9 E muita gente dos judeus soube que ele estava ali; e foram, não só por causa de Jesus, mas também para ver a Lázaro, a quem ressuscitara dentre os mortos.
10 — ausente —
10 E os principais dos sacerdotes tomaram deliberação para matar também a Lázaro;
11 — ausente —
11 Porque muitos dos judeus, por causa dele, iam e criam em Jesus.
12 Heleune metam bop wapumdi Jelusalem uŋoŋ hinamuni tine bugiŋ adi mede indiŋ nadigiŋ, Jesu agaŋ talipmeŋ bulak.
12 No dia seguinte, ouvindo uma grande multidão, que viera à festa, que Jesus vinha a Jerusalém,
13 Mede u nadiŋa kudihahak wobu moŋgola indiŋ kakaliŋa Jesu kane ugiŋ,
13 Tomaram ramos de palmeiras, e saíram-lhe ao encontro, e clamavam: Hosana! Bendito o Rei de Israel que vem em nome do Senhor.
14 Unduŋ kutiŋa tubune Jesu adi doŋki mihiniŋ niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ looŋ ila uguk, u kigili mededi indiŋ yolak wondok tuwot tuguk,
14 E achou Jesus um jumentinho, e assentou-se sobre ele, como está escrito:
15 “Saiyonhi metam, hidi munta mu tineŋ! Mapmehik doŋki mihiniŋ foloŋ ila bulak.”
15 Não temas, ó filha de Sião; eis que o teu Rei vem assentado sobre o filho de uma jumenta.
16 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye adi nemek u kaŋ mu nadidakalegiŋ ala kougoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali kunum hautanit mintadakaleune mihiŋiyedi nadidakalegiŋ. Youkudip Mede gineŋ Jesudok mede youkiŋ undugoŋ timiŋgiŋ u nadidakalegiŋ.
16 Os seus discípulos, porém, não entenderam isto no princípio; mas, quando Jesus foi glorificado, então se lembraram de que isto estava escrito dele, e que isto lhe fizeram.
17 Metam Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilalu kagiŋ adi buŋa kudi mintaguk u yohautagiŋ.
17 A multidão, pois, que estava com ele quando Lázaro foi chamado da sepultura, testificava que ele o ressuscitara dentre os mortos.
18 Yohautaune metam feedi kudi tuguk u nadiŋa wooŋ talipmeŋ tubumintagiŋ.
18 Por isso a multidão lhe saiu ao encontro, porque tinham ouvido que ele fizera este sinal.
19 Kaŋ Falisi heki adi u kaŋ nadiu tuwot mu tubune nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “U kaneŋ, indi kwanainik folooŋnit mokit tilak kaŋ metam hogohogok adi Jesu keleiŋ.”
19 Disseram, pois, os fariseus entre si: Vedes que nada aproveitais? Eis que toda a gente vai após ele.
20 Gilikme kubugoŋkubugoŋ adi Judahi metam’walaŋ hinamuni nai gineŋ Bepaŋ niutumbane Jelusalemde ugiŋ adi’walaŋ baŋamhik gineŋ uŋgoŋ noŋgoŋ hatiŋa Bepaŋ niutumbagiŋ.
20 Ora, havia alguns gregos, entre os que tinham subido a adorar no dia da festa.
21 Tiŋa Filip adi Galiliniŋ eŋ yolikweli Besaida ala adi’walaŋ wooŋ mintamiŋa niŋgiŋ, “Me wapum, indi Jesu kane nadiyam.”
21 Estes, pois, dirigiram-se a Filipe, que era de Betsaida da Galiléia, e rogaram-lhe, dizendo: Senhor, queríamos ver a Jesus.
22 Niŋgiŋ kaŋ Filipdi wooŋ Endulu niŋa wooŋ Jesu kane yogiŋ u niŋgumuk.
22 Filipe foi dizê-lo a André, e então André e Filipe o disseram a Jesus.
23 Wooŋ niŋgumuk kaŋ adibo yoguk, “Me Kobumuŋ adi kudiŋiŋ uŋgoniŋ hinek mintadakaledok nai agaŋ tilak.
23 E Jesus lhes respondeu, dizendo: É chegada a hora em que o Filho do homem há de ser glorificado.
24 Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, haŋgom yopmaŋ hakiiŋ adi folooŋ fee mu tiiŋ. Ala kiliki kubugoŋ niŋ tiŋa wooŋ kwet gineŋ kameune kubugoŋ wendigoŋ kumumbu yeuli kadoŋa looŋ folooŋ fee mintawetik.
24 Na verdade, na verdade vos digo que, se o grão de trigo, caindo na terra, não morrer, fica ele só; mas se morrer, dá muito fruto.
25 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋdok nadinadi wapum tilak adi hatihatiŋiŋ fiit tibaak. Eŋ nebek niŋdi kwet yendiniŋ nemenemekdok nadiune wapum mu tilak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak.
25 Quem ama a sua vida perdê-la-á, e quem neste mundo odeia a sua vida, guardá-la-á para a vida eterna.
26 Nebek niŋ adi nu’walaŋ kwanai-me mintawene kaŋ nu nehikelewaak. Tiŋa nu hatibaatneŋ uŋgoŋ kwanai-mene maaŋ noŋgoŋ hatidemeet. Kaŋ Batnedi nintilowaak.”
26 Se alguém me serve, siga-me, e onde eu estiver, ali estará também o meu servo. E, se alguém me servir, meu Pai o honrará.
27 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “I welene agaŋ pitpit tubune hehele nadilat ale dediŋ tibit? Me Baŋ, nai kadakaniŋ i nolomtibeŋ, u kedem nimbit iŋgoŋ u tuwot moŋ. Nu wondegoŋ bugutneŋ u deti unduŋ nimbit?
27 Agora a minha alma está perturbada; e que direi eu? Pai, salva-me desta hora; mas para isto vim a esta hora.
28 Unduŋ doktiŋa Me Baŋ du yobeŋ kaŋ wohogegigit miŋgilaŋgoŋ mintadakalewek.”
28 Pai, glorifica o teu nome. Então veio uma voz do céu que dizia: Já o tenho glorificado, e outra vez o glorificarei.
29 Unduŋ yobune metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi “muŋkulap” yogiŋ, kaŋ noliyeŋ “Aŋelodi mede niŋak,” yogiŋ.
29 Ora, a multidão que ali estava, e que a ouvira, dizia que havia sido um trovão. Outros diziam: Um anjo lhe falou.
30 Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Mede u nutok tiŋa mu yolak, adi hiditok tiŋa yolak.
30 Respondeu Jesus, e disse: Não veio esta voz por amor de mim, mas por amor de vós.
31 Tiŋa metam yehidanedok nai agaŋ dulalak eŋ kwet yendiniŋ mapme u udakapmaŋdok.
31 Agora é o juízo deste mundo; agora será expulso o príncipe deste mundo.
32 Nu nehitiloneeŋ nai uŋaniŋ metam hogohogok yanagile nu’walaŋkade buneeŋ.”
32 E eu, quando for levantado da terra, todos atrairei a mim.
33 U kumuŋ dediŋ tibaak wondok nadiŋa yoyout mede unduŋ yoguk.
33 E dizia isto, significando de que morte havia de morrer.
34 Unduŋ yobune metamdibo niŋgiŋ, “Indi Youkudip Medenikdi Kilisto adi kumuŋ mu tibaak yolak, kaŋ du dediŋ doktiŋa Me Kobumuŋ tiloneeŋ yolaŋ? Me Kobumuŋ u neeŋ doktiŋa unduŋ yolaŋ?”
34 Respondeu-lhe a multidão: Nós temos ouvido da lei, que o Cristo permanece para sempre; e como dizes tu que convém que o Filho do homem seja levantado? Quem é esse Filho do homem?
35 Kaŋ Jesudi mede indiŋ tubu-udaneyemguk. “Hauta adi lekiŋgoŋhik gineŋ nai muniŋgoŋ-kabe hautawaak. Tiyauge mambipdi hehikufulawaakneŋ doktiŋa hauta hahambune hatiyaneeŋ. Niŋ adi mambip gineŋ yauŋa talik tuwot mu kadakaleeŋ yaufit tibetik.
35 Disse-lhes, pois, Jesus: A luz ainda está convosco por um pouco de tempo. Andai enquanto tendes luz, para que as trevas não vos apanhem; pois quem anda nas trevas não sabe para onde vai.
36 Unduŋ doktiŋa hauta hidut iŋgoŋ hatilakneŋgoŋ nadisukilitimineŋ. Unduŋ tiŋa hidi hauta wendiniŋ metam tineŋ.”
36 Enquanto tendes luz, crede na luz, para que sejais filhos da luz. Estas coisas disse Jesus e, retirando-se, escondeu-se deles.
37 Kaŋ metam adi Jesudi kudi mebimebi tuguk u dauhikdi agaŋ kagiŋ iŋgoŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ.
37 E, ainda que tinha feito tantos sinais diante deles, não criam nele;
38 U polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u folooŋ mintadok yoŋa unduŋ tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
38 Para que se cumprisse a palavra do profeta Isaías, que diz: Senhor, quem creu na nossa pregação? E a quem foi revelado o braço do Senhor?
39 Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu tuwot mu nadisukilitimineeŋ u Aisaiya’walaŋ mede niŋ hatak uŋakoŋ takaliŋa tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
39 Por isso não podiam crer, entào Isaías disse outra vez:
40 “Bepaŋdi dauhik yehitubu-sipmakaaŋ nadinadihik be welehik teheyemguk, tigene dauhikdi nemenemek kanadidakaleneeneŋ be naditomuneeneŋ. Unduŋ tiŋa welehik tubutakaleune yehitubu-kedebawaatneŋ.”
40 Cegou-lhes os olhos, e endureceu-lhes o coração, A fim de que não vejam com os olhos, e compreendam no coração, E se convertam, E eu os cure.
41 Aisaiya adi Jesu’walaŋ saŋiniŋ eŋ wougigit u koom agaŋ kaguk doktiŋa mede unduŋ yoguk.
41 Isaías disse isto quando viu a sua glória e falou dele.
42 Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi noli Jesu nadisukilitimiŋgiŋ, iŋgoŋ yobihilune Falisi hekidi Judahi’walaŋ Bopyothik hogohogok gineŋ, maaneŋ fofoŋdok kamehep tiyemneeneŋ yoŋa mu yobihikiŋ.
42 Apesar de tudo, até muitos dos principais creram nele; mas não o confessavam por causa dos fariseus, para não serem expulsos da sinagoga.
43 Tiŋa undugoŋ Bepaŋ dawi gineŋ wohiye loloŋnit titiŋdok nadigiŋ iŋgoŋ metam yabuŋa nadiune fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa nadibedi tiŋa nadisukilitihik kamehebi tigiŋ.
43 Porque amavam mais a glória dos homens do que a glória de Deus.
44 Jesudi mede wapum indiŋ yoguk, “Nebek niŋ nu nadisukilitinamulak adi nu hogok mu nadisukilitinamulak, me napmeu fogut adi maaŋ nadisukilitimilak.
44 E Jesus clamou, e disse: Quem crê em mim, crê, não em mim, mas naquele que me enviou.
45 Eŋ neeŋdi nu nabulak adi me napmeu fogut u maaŋ kalak.
45 E quem me vê a mim, vê aquele que me enviou.
46 Nu hautadi kwetfoloŋ fogut doktiŋa metam nu nadisukilitinamneeŋ adi mambip gineŋ mu hatineeŋ.
46 Eu sou a luz que vim ao mundo, para que todo aquele que crê em mim não permaneça nas trevas.
47 Nebek niŋdi medene nadiŋa mu keleeŋ hatibaak, adi yadi medeŋiŋ mu yodapmawaat, tiŋa nu mede yodapmandapmaŋdok mu fogut, nu adi metam yehitubu-lodawe fogut.
47 E se alguém ouvir as minhas palavras, e não crer, eu não o julgo; porque eu vim, não para julgar o mundo, mas para salvar o mundo.
48 Nebek niŋ adi nu sigilulum tinamuŋa medene mu keleeŋ hatibaak adi yadi nebek niŋdi medeŋiŋ mu yodapmawaak. Mede yolat yendigoŋ nai wapum foloŋ udanemimbaak.
48 Quem me rejeitar a mim, e não receber as minhas palavras, já tem quem o julgue; a palavra que tenho pregado, essa o há de julgar no último dia.
49 Nu mede u na nadinadinede mu yolat, Me Baŋ napmeune fogutdi unduŋ yobeŋ yolak kaŋ wondok tuwot yolat.
49 Porque eu não tenho falado de mim mesmo; mas o Pai, que me enviou, ele me deu mandamento sobre o que hei de dizer e sobre o que hei de falar.
50 Tiŋa nu agaŋ nadilat, adi’walaŋ maŋiŋ mededi hatihati fafaŋeniŋ tubumintalak, doktiŋa mede yolat u Baŋdi naniŋdidimelak wondok tuwot yolat.”
50 E sei que o seu mandamento é a vida eterna. Portanto, o que eu falo, falo-o como o Pai mo tem dito.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.