João 11

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Heleniŋ Betani yokwet uŋoŋ me niŋ wou Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk. Adi wiwiyat lufom Mata dut Maliya.
1 Estava, então, enfermo um certo Lázaro, de Betânia, aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Maliya adi koom ime munduŋ momooŋnitdi Jesu kayoŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk.
2 E Maria era aquela que tinha ungido o Senhor com unguento e lhe tinha enxugado os pés com os seus cabelos, cujo irmão, Lázaro, estava enfermo.
3 Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk doktiŋa wiwiyatdi Jesudok mede indiŋ kamegumuk, “Wapum, noke yagit tiŋa hatak.”
3 Mandaram-lhe, pois, suas irmãs dizer: Senhor, eis que está enfermo aquele que tu amas.
4 Mede unduŋ kamemimbune Jesu adi nadiŋa yoguk, “Yagit i mintalak adi kumuŋ folooŋ titiŋdok mokoŋ. Woŋadi Bepaŋ mihiŋiŋ’walaŋ mebi mintadakaleune metamdi kudi u kaŋ Bepaŋ nintiloneeŋdok mintalak.”
4 E Jesus, ouvindo isso, disse: Esta enfermidade não é para morte, mas para glória de Deus, para que o Filho de Deus seja glorificado por ela.
5 Jesu adi weleŋdi Lasalus hekiwit yabukahile hinek tuluguk
5 Ora, Jesus amava a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro.
6 iŋgoŋ yagit diniŋ medenai u nadiŋa pilap mu uguk. Adi helebufa lufom uŋgoŋ hatiguk.
6 Ouvindo, pois, que estava enfermo, ficou ainda dois dias no lugar onde estava.
7 Hatiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Kotigoŋ Judiya kwetneŋ unim.”
7 Depois disso, disse aos seus discípulos: Vamos outra vez para a Judeia.
8 Unduŋ yenimbu mihiŋiyedi niŋgiŋ, “Hinale, sisa-kabe iŋgoŋ metam uŋahidi kawade moŋgola gutne tigiŋ kaŋ dediŋ doktiŋa kotigoŋ uŋoŋ uuŋdok yo yolaŋ?”
8 Disseram-lhe os discípulos: Rabi, ainda agora os judeus procuravam apedrejar-te, e tornas para lá?
9 Niŋgiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Hele kubugoŋ maaneŋ nai wapum hatak doktiŋa me niŋ adi hauta gineŋ hati yaulune nemek niŋdi tuwot mu youletik. Adi hauta gineŋ nemek kedem kadakalewetik.
9 Jesus respondeu: Não há doze horas no dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque vê a luz deste mundo.
10 Eŋ nebek niŋ adi timiŋ hautanit mokit uŋa kedem mauletik.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Notnik Lasalus adi damo deitak iŋgoŋ nu wooŋ talamsukulewit.”
11 Assim falou e, depois, disse-lhes: Lázaro, o nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo do sono.
12 Yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi indiŋ yogiŋ, “Wapum, damo deitak u agaŋ kedem pilalek ale.”
12 Disseram, pois, os seus discípulos: Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Jesu adi kumuŋ tuguk wondok damo deitak yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi damo biyagoŋ binek deitak yo nadigiŋ.
13 Mas Jesus dizia isso da sua morte; eles, porém, cuidavam que falava do repouso do sono.
14 Unduŋ doktiŋa Jesudi miŋgoŋ indiŋ yenindakaleguk, “Lasalus adi agaŋ kumuŋguk,
14 Então, Jesus disse-lhes claramente: Lázaro está morto,
15 kaŋ nu uŋoŋ mu we kumuŋguk doktiŋa hiditok nadifo tilat. U hidi nadisukiliti folooŋ tineŋdok mintaŋak ale wooŋ kanim.”
15 e folgo, por amor de vós, de que eu lá não estivesse, para que acrediteis. Mas vamos ter com ele.
16 Unduŋ yoguk kaŋ Tomas (wou niŋ Katap) adi mewoi noli indiŋ yeniŋguk, “Fiit! Indi wanaŋ wooŋ adut noŋgoŋ kumunim.”
16 Disse, pois, Tomé, chamado Dídimo, aos condiscípulos: Vamos nós também, para morrermos com ele.
17 Lasalus agaŋ weneŋ hatibune helebufa lufolufom dapmaune Jesudi Betani wosuwaguk.
17 Chegando, pois, Jesus, achou que já havia quatro dias que estava na sepultura.
18 Betani yokwet adi Jelusalem yamaiŋgoŋ
18 (Ora, Betânia distava de Jerusalém quase quinze estádios.)
19 doktiŋa Judahi metam feedi wooŋ Mata yadeleŋŋit yehitubu-kilitiŋila hakiŋ.
19 E muitos dos judeus tinham ido consolar a Marta e a Maria, acerca de seu irmão.
20 Kaŋ Matadi Jesu talipmeŋ bulak yobu nadiŋa Maliya yopmaŋ uŋgoŋ bikabuŋa Jesu kawe uguk.
20 Ouvindo, pois, Marta que Jesus vinha, saiu-lhe ao encontro; Maria, porém, ficou assentada em casa.
21 Wooŋ Jesu kaŋ niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk.
21 Disse, pois, Marta a Jesus: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
22 Tiŋa nai indidegoŋ du agaŋ nadigamulat, doktiŋa du nemek niŋdok Bepaŋ ninadiwe tiŋaŋ kaŋ kedem gambetik.”
22 Mas também, agora, sei que tudo quanto pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Wife kotigoŋ kaikaaŋ pilali hatibaak.”
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão há de ressuscitar.
24 Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Kougoŋ nai wapum foloŋ pilalaak u agaŋ nadilat.”
24 Disse-lhe Marta: Eu sei que há de ressuscitar na ressurreição do último Dia.
25 Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Pilapilat tiŋa hatihati u nagoŋ. Ale nebek niŋdi nu nadisukilitinamuŋa kumumbaak adi kumuŋ kabeleeŋ hatibaak,
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida; quem crê em mim, ainda que esteja morto, viverá;
26 eŋ nebek niŋdi kaipmuŋ hatiŋila nadisukilitinambaak adi kumuŋ mu tibaak. Du medene i nadisukilitilaŋ be dediŋ?”
26 e todo aquele que vive e crê em mim nunca morrerá. Crês tu isso?
27 Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Eeŋ, Wapum, nu welenedigoŋ hinek du Kilisto, Bepaŋ Mihiŋiŋ kwetfoloŋ iŋoŋ foguŋ u agaŋ nadisukilitilat.”
27 Disse-lhe ela: Sim, Senhor, creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, que havia de vir ao mundo.
28 Mata adi unduŋ yoŋa kotigoŋ yopmande wooŋ Maliya kutinimbu buune mede hamahamap gineŋ indiŋ niŋguk, “Hinale buŋa hali wooŋ kaweŋ ganilak.”
28 E, dito isso, partiu e chamou em segredo a Maria, sua irmã, dizendo: O Mestre está aqui e chama-te.
29 Unduŋ nimbune Maliya adi mede u nadiŋa pilap hinek kawene uguk.
29 Ela, ouvindo isso, levantou-se logo e foi ter com ele.
30 Jesu adi yokwet maaneŋ mu fooŋ Matadut mede yonadi tugumukneŋ uŋgoŋ yali mede kameguk.
30 (Ainda Jesus não tinha chegado à aldeia, mas estava no lugar onde Marta o encontrara.)
31 Kaŋ Maliya adi pilap hinek pilali uune Judahi metam adigut yehitubu-kilitiŋa hakiŋ adi u kaŋ wiwi sitŋiŋ gineŋ binek wooŋ makat kole ulak yo kelegiŋ.
31 Vendo, pois, os judeus que estavam com ela em casa e a consolavam que Maria apressadamente se levantara e saíra, seguiram-na, dizendo: Vai ao sepulcro para chorar ali.
32 Kaŋ Maliya adi pilap hinek wooŋ Jesu hakukneŋ wosuwaaŋ kayoŋ foloŋ maaŋ haliŋa niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk.”
32 Tendo, pois, Maria chegado aonde Jesus estava e vendo-o, lançou-se aos seus pés, dizendo-lhe: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
33 Unduŋ niŋa kolune Juda metam noŋgoŋ ugiŋ adi maaŋ tubulodaaŋ kokiŋ, kolune Jesudi u yabuŋa weleŋ goloune dau gabugabuŋ tiŋa yeniŋguk,
33 Jesus, pois, quando a viu chorar e também chorando os judeus que com ela vinham, moveu-se muito em espírito e perturbou-se.
34 “Lasalus daŋ wenegiŋ?”
34 E disse: Onde o pusestes? Disseram-lhe: Senhor, vem e vê.
35 Jesu maaŋ makat kokuk.
35 Jesus chorou.
36 Kaŋ metamdi kaŋ yogiŋ, “U kaiŋ. Lasalusdok mohinek hati nadimilak.”
36 Disseram, pois, os judeus: Vede como o amava.
37 Yogiŋ kaŋ metam nolidi yogiŋ, “Me dawi sipmakaŋ tubutomiŋgukdi deti noliŋiŋ mu tubukedebaune kumuŋguk?”
37 E alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos ao cego, fazer também com que este não morresse?
38 Jesu adi weleŋ kotigoŋ goloune wooŋ sitŋiŋ gagayeŋ yakuk. Dabaŋ adi kawade ginaneŋ kameeŋ kawade niŋdi tehegiŋ.
38 Jesus, pois, movendo-se outra vez muito em si mesmo, foi ao sepulcro; e era uma caverna e tinha uma pedra posta sobre ela.
39 Ala Jesudi yeniŋguk, “Kawade i dakaleneŋ.”
39 Disse Jesus: Tirai a pedra. Marta, irmã do defunto, disse-lhe: Senhor, já cheira mal, porque é já de quatro dias.
40 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Nu koom agaŋ ganiŋat. Du nadisukiliti tiŋa Wapum’walaŋ saŋiniŋ kaweŋ ganiŋat u mube nadilaŋ?”
40 Disse-lhe Jesus: Não te hei dito que, se creres, verás a glória de Deus?
41 Unduŋ nimbu wabiŋa metamdi wooŋ kawade dakaleune Jesu kunum gineŋ diweeŋ indiŋ niutumbaguk, “Me Baŋ, du yonadine nadilaŋ doktiŋa ganiutumbalat.
41 Tiraram, pois, a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse: Pai, graças te dou, por me haveres ouvido.
42 Tiŋa du yonadine helemahelemaŋ nadinamulaŋ u agaŋ nadilat iŋgoŋ metam i yakiiŋ adi du napmeune bugut u nadisukilitineŋdok nadiŋa yolat.”
42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas eu disse
43 Unduŋ yoŋa indiŋ kutiguk, “Lasalus, pilali beŋ!”
43 E, tendo dito isso, clamou com grande voz: Lázaro, vem para fora.
44 Unduŋ kutibune Lasalus adi kayoŋ kohoŋ be namanda hauledi ulobuŋa kamegiŋ unduŋ bumbut fooŋ yalune Jesudi kaŋ yeniŋguk, “Kwihikulimineŋ!”
44 E o defunto saiu, tendo as mãos e os pés ligados com faixas, e o seu rosto, envolto num lenço. Disse-lhes Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Judahi metam Maliya kane bugiŋ adi Jesudi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi u tubune kaŋ feedi nadisukilitimiŋgiŋ.
45 Muitos, pois, dentre os judeus que tinham vindo a Maria e que tinham visto o que Jesus fizera creram nele.
46 Kaŋ metam noli adi udaneeŋ wooŋ Jesudi kudi tuguk u Falisi heki yenimbihikiŋ.
46 Mas alguns deles foram ter com os fariseus e disseram-lhes o que Jesus tinha feito.
47 Yenimbihilune Falisi heki eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi u nadiŋa me wapuhi wanakaŋ yehihamaneu buŋa bophik yotneŋ bopneeŋ yogiŋ, “Indi me u dediŋ timinim? Kudi mebimebi tilak u kaneŋ.
47 Depois, os principais dos sacerdotes e os fariseus formaram conselho e diziam: Que faremos? Porquanto este homem faz muitos sinais.
48 Indi me u kakabeleeŋ hatine unduŋ hogok tibaak kaŋ metam feedi nadisukilitimiŋa adi’walaŋkade wooŋ galineeŋ, kaŋ woŋ adi Lomahidi indi nindihiŋa Siloŋyotnik nilomtiŋa metamniye maaŋ yanagitneeneŋ.”
48 Se o deixamos assim, todos crerão nele, e virão os romanos e tirar-nos-ão o nosso lugar e a nação.
49 Me bop u tiŋa hakiŋneniŋ, me niŋ wou Kaifa. Nai uŋaniŋ adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiluguk. Ala adi me noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi kaulehi be?
49 E Caifás, um deles, que era sumo sacerdote naquele ano, lhes disse: Vós nada sabeis,
50 Be hidi mu nadidakaleiŋ? Metam hogohogok kadaka tineemneŋ doktiŋa me kubugoŋ niŋdi metamdok kibikoŋ tiŋa kumumbaak wendi indi maaŋ nihitubu-lodawaak.”
50 nem considerais que nos convém que um homem morra pelo povo e que não pereça toda a nação.
51 Kaifa adi nai uŋaniŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiguk doktiŋa mede u ne nadinadiŋiŋde mu yoguk. Adi kigili mede biyagoŋ hinek yoguk. U mebi indiŋ: Jesu adi biyagoŋ hinek Judahi metamdok kumumbaak. Tiŋa undugoŋ aditok hogok mu kumumbaak.
51 Ora, ele não disse isso de si mesmo, mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus devia morrer pela nação.
52 Adi kwetkwet Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye hatiiŋ u yehibopneune bop kubugoŋ titiŋdok kumumbaak.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um corpo os filhos de Deus que andavam dispersos.
53 Nai uŋaniŋgoŋ talitimeŋ hekidi Jesu uutdok yohebet tigiŋ.
53 Desde aquele dia, pois, consultavam-se para o matarem.
54 Unduŋ doktiŋa Jesu adi Judahi dauhik gineŋ miŋgilaŋgoŋ mu hatiguk. Adi mihiŋiye yahaŋeeŋ momoŋ wooŋ kwet fiileŋ yokwet niŋ wou Efeleim uŋoŋ hatigiŋ.
54 Jesus, pois, já não andava manifestamente entre os judeus, mas retirou-se dali para a terra junto do deserto, para uma cidade chamada Efraim; e ali andava com os seus discípulos.
55 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni nai dulaune metam yokwet kuyaniŋ kuyaniŋ maaŋ Bepaŋ niutumba titiŋdok tiulidoko tine Jelusalemde ugiŋ.
55 E estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região subiram a Jerusalém antes da Páscoa, para se purificarem.
56 Tiŋa Siloŋyotneŋ uŋoŋ Jesu lohiŋa nehi indiŋ yonadigiŋ, “Hidi dediŋ nadiiŋ? Adi hinamunide bek be dediŋ?”
56 Buscavam, pois, a Jesus e diziam uns aos outros, estando no templo: Que vos parece? Não virá à festa?
57 Tiŋa talitimeŋ eŋ Falisi heki adi mede yofafaŋe tiŋa indiŋ yogiŋ, “Nebek niŋdi Jesu dambek halune kaŋ buŋa ninimbihilune wooŋ nagitnim.”
57 Ora, os principais dos sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para o prenderem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.