Hebreus 12

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Metam nadisukilitihinit koom hatigiŋ uyadi mulukwaŋ nabugoŋ nihikelemadi tiŋa yakiiŋ. Adi gebiŋ yakadi tinimiiŋ doktiŋa nemek nihitubu-malabuda tilak u kwihililiwenekut tiyaneem. Eŋ kadakaniŋ diniŋ tawadi nihisikondikondiŋelak u maaŋ dobukut tiyaneem. Unduŋ tiŋa talik ninindidimeŋit foloŋ uŋgoŋ gweheye mu tiŋa weneŋgeit hogok yawaneem.
1 Portanto, uma vez que estamos rodeados de tão grande multidão de testemunhas, livremo-nos de todo peso que nos torna vagarosos e do pecado que nos atrapalha, e corramos com perseverança a corrida que foi posta diante de nós.
2 Unduŋ tiŋa Jesu, nadisukiliti tububihitnimguk, eŋ nadisukiliti diniŋ folooŋ tubumintalak, adi’walaŋkade didimeniŋgoŋ diweyaneem. Adi yadi welenadifo mintamindok yoŋit wendok nadisuŋa koloŋdabek foloŋ folofigita nadiguk, eŋ mekaŋgoŋ yayatdok wondok nadiune haŋinda tuguk. Unduŋ tiŋa loguk Bepaŋ’walaŋ mapme pop tehindilendileŋnit diniŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak.
2 Mantenhamos o olhar firme em Jesus, o líder e aperfeiçoador de nossa fé. Por causa da alegria que o esperava, ele suportou a cruz sem se importar com a vergonha. Agora ele está sentado no lugar de honra à direita do trono de Deus.
3 Kadakaniŋ titiŋ heki adi nimpekit kisaŋ tigiŋ iŋgoŋ kabupŋiŋ nadikwambundaaŋ yayabuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, hidi, Jesu nadisumiŋa mu gweheyeneeŋ.
3 Pensem em toda a hostilidade que ele suportou dos pecadores; desse modo, vocês não ficarão cansados nem desanimados.
4 Hidi kadakaniŋdi hehitubu-gweheyedok tubune kelekufatdok fafaŋe tiŋa kwanai titabulune naŋgathik nemu kwatneguk.
4 Afinal, ainda não chegaram a arriscar a vida na luta contra o pecado.
5 Tiŋa mede niŋ “mihineye” haniŋa hanikwambundaŋit hatak u mu nadiiŋ be? Mede uye indiŋ,
5 Acaso vocês se esqueceram das palavras de ânimo que Deus lhes dirigiu como filhos dele? Ele disse: “Meu filho, não despreze a disciplina do Senhor; não desanime quando ele o corrigir.
6 Wapum adi meeniŋ niŋ tubulodadok nadiŋa tubudidime tilak, eŋ meeniŋ netok yabukahile titiŋdok nadiŋa widihitnadi tiŋa yehitubu-didimelak.”
6 Pois o Senhor disciplina quem ele ama e castiga todo aquele que aceita como filho”.
7 Wapumdi hehitubu-didime titiŋdok yobune kedem fafaŋe tiŋa yakaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi habune ne’walaŋ wapmihiŋiye tubune unduŋ tihamulak. Be nedi mihibeudi mihiŋiŋ mu wihitnadiŋa tubudidimelak?
7 Enquanto suportam essa disciplina de Deus, lembrem-se de que ele os trata como filhos. Quem já ouviu falar de um filho que nunca foi disciplinado pelo pai?
8 Widihi tubudidime uyadi wapmihiŋiye hogohogok tiyemulak. Unduŋ doktiŋa hidi unduŋnit mokit hatineeŋ uyadi hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye moŋ. Hidi yadi kubo talik gineŋ mintagiŋ hanindok.
8 Se Deus não os disciplina como faz com todos os seus filhos, significa que vocês não são filhos de verdade, mas ilegítimos.
9 Kwetfoloŋ betniye nihitubu-minta tigiŋdi nindihi tubudidime tubune gikiŋgoŋ tiyemagumun. Undugoŋ doktiŋa munabulinik diniŋ beu yadi gikiŋgoŋ hinek timinene tuwot tibek. Unduŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneem.
9 Uma vez que respeitávamos nossos pais terrenos que nos disciplinavam, não devemos nos submeter ainda mais à disciplina do Pai de nosso espírito e, assim, obter vida?
10 Adi yadi nadinadihik tuwolit gulet nai muniŋgoŋ-kabe nindihitubu-didimegiŋ, eŋ Bepaŋ adi nemek folooŋ hinek mintanimdok unduŋ tinimilak. Biyagoŋ kuyoŋ, ne’walaŋ hatihati uŋgoniŋ gineŋ tomboyoutdok unduŋ tinimilak.
10 Pois nossos pais nos disciplinaram por alguns anos como julgaram melhor, mas a disciplina de Deus é sempre para o nosso bem, a fim de que participemos de sua santidade.
11 Indiŋ mintanimilak: nihitubudidime tilak kaŋ timentimeŋ nadinene welenadifonit mu tilak. Adi tobo welebulaniŋgoŋnit tilak, ala mindaŋkade adi tubudidime gineŋ hatiŋa fafaŋeiŋ adi’walaŋkade folooŋ kulema mintalak, wondiniŋ wou hatihati didimeniŋ.
11 Nenhuma disciplina é agradável no momento em que é aplicada; ao contrário, é dolorosa. Mais tarde, porém, produz uma colheita de vida justa e de paz para os que assim são corrigidos.
12 Kaŋ hidi yadi kohohik kumuŋgweheyehi eŋ muhik hokiyehi, ale fafaŋeeŋ yalididimeneeŋ.
12 Portanto, revigorem suas mãos cansadas e seus joelhos enfraquecidos.
13 Unduŋ tiŋa talik tubudidimeune hautaune hide’walahi kayohik sumbandahidi uŋgoŋ takaliŋa wooŋ kedebaneeŋ.
13 Façam caminhos retos para seus pés a fim de que os mancos não caiam, mas sejam fortalecidos.
14 Hidi yadi meeniŋ wanakaŋ hogohogok adut kulema foloŋ hatidok kwanai gigine tiŋa taneeŋ. Tiŋa Bepaŋdi welehik tubuwalandaune uŋgoniŋ hatidok undugoŋ gigine tiŋa fafaŋeneeŋ. Welehik geŋgeŋhinit hatineŋ heki adi Wapum tuwot mu kaneeŋ.
14 Esforcem-se para viver em paz com todos e procurem ter uma vida santa, sem a qual ninguém verá o Senhor.
15 Tiyaugene hidi’walaaniŋ niŋdi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ kahiledok fai tibaakneŋ ala nadiŋa kikadoko tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ meeniŋ niŋdi weleŋ gineŋ nadikadaka tiŋa bem niŋ kiliki buukaaŋ dabugoŋ mintaaŋ ulihakaaŋ metam fee yehitubu-kadakaune Bepaŋ dawi foloŋ geŋgeŋhinit tineeneŋ ala.
15 Cuidem uns dos outros para que nenhum de vocês deixe de experimentar a graça de Deus. Fiquem atentos para que não brote nenhuma raiz venenosa de amargura que cause perturbação, contaminando muitos.
16 Tiŋa hidi’walaaniŋ niŋdi siloda-me mu tibek, be Iso’walaŋ talik keleeŋ Bepaŋ sigilulum timimbek. Tuwo Iso adi beu’walaaniŋ kohoŋdiki kahiledok hakuk u nadihaŋindaaŋ nanaŋe maliŋ nai kubugoŋ nanaŋdok wendi tuwadok yoguk.
16 Vigiem para que ninguém seja imoral ou profano, como Esaú, que trocou seus direitos como filho mais velho por uma simples refeição.
17 Hidi adi agaŋ nadimiiŋ, mindaŋkade kahaŋ moŋgotdok yobune moŋ niŋit. Unduŋ tiŋa nemek tuguk u kufulaune dapmandok makat kokekoke moŋ tuguk, iŋgoŋ tali nemu toom-miŋguk.
17 Como vocês sabem, mais tarde, quando ele quis a bênção do pai, foi rejeitado. Era tarde para que houvesse arrependimento, embora ele tivesse implorado com lágrimas.
18 Hidi yadi Isilaehidi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ kudiŋiŋ yabugiŋ fek uŋoŋ mu busuwaiŋ. Adi Sainai kweboboe tubudulaaŋ kaune kudup wapum daguk eŋ mambip tuguk eŋ sububa wapum saŋiniŋnit fedikuk,
18 Vocês não chegaram a um monte que se pode tocar, a um lugar de fogo ardente, escuridão, trevas e vendaval,
19 tiŋa undugoŋ, bai gigilit wapum eŋ mede ham u maaŋ nadigiŋ. Eŋ nadigiŋ heki adi yadi wabiune koti mu nadidok yoŋa ninadiŋa kobulabulaye tigiŋ.
19 ao toque da trombeta e à voz tão terrível que aqueles que a ouviram suplicaram que nada mais lhes fosse dito,
20 Yodoko Mede indiŋ yoŋit wendok nadiune muntaŋ tuguk. “Meeniŋ be kale niŋdi kweboboe yalikaune kawadedi kula ula ulukumundok.”
20 pois não podiam suportar a ordem que recebiam: “Se até mesmo um animal tocar no monte, deve ser apedrejado”.
21 Nemek uyadi muntaŋ hinek mintaune Mosesdi maaŋ yoguk, “Nu munta nadiŋa hehele tilat.”
21 O próprio Moisés ficou tão assustado com o que viu a ponto de dizer: “Fiquei apavorado e tremendo de medo”.
22 Hidi yadi kweboboe undineŋ moŋ. Hidi yadi Saiyon kweboboe, Bepaŋ hatihati molom, adi’walaŋ yolikweli Jelusalem, kunum gineŋ itak, kaŋ aŋelo fee mumuyeŋdi bopneŋ tonadifo momooŋ tiiŋneŋ uŋoŋ usuwagiŋ.
22 Vocês, porém, chegaram ao monte Sião, à cidade do Deus vivo, à Jerusalém celestial, aos incontáveis milhares de anjos em alegre reunião,
23 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tuwo heki’walaŋ bophik gineŋ agaŋ usuwagiŋ. Adi yadi Bepaŋdi wohiye agaŋ kunum gineŋ youkuk. Hidi metam hogohogok’walaŋ Bepaŋ mede yodapmaŋ tilak, adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ meeniŋ didimehi yehitubu-walandaŋit adi’walaŋ munabulihik dut tomboyoukiŋ.
23 à congregação dos filhos mais velhos, cujos nomes estão escritos no céu, e a Deus, que é juiz de todos, aos espíritos dos justos no céu, agora aperfeiçoados,
24 Eŋ Jesu Yofolok Kobuli diniŋ me lekiŋgoŋdi nihikiutak adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ Yofolok Kobuli diniŋ naŋgat’walaŋkade usuwagiŋ. Naŋgat wondi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u yofafaŋelak doktiŋa Abel’walaŋ naŋgat kalakapmelak. Abel’walaŋ naŋgatdi kibikoŋdok hogok yofafaŋeguk.
24 a Jesus, o mediador da nova aliança, e ao sangue aspergido, que fala de coisas melhores do que falava o sangue de Abel.
25 Hidi Bepaŋ mede hanilak u magihik suwabuŋ tiŋa sigilulum timineeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. Koomkwaha kwetfoloŋ fooŋ mute mede yenimbune mede wobu timiŋgiŋ adi yadi kibikoŋ yemiŋguk. Kaŋ nai indide adi kunum gineŋ hatiŋa mede ninilak, adi sigilulum timiŋa kibikoŋnit mokit dediŋ tiŋa hatineem?
25 Tenham cuidado para não se recusarem a ouvir aquele que fala. Porque, se aqueles que se recusaram a ouvir o mensageiro terreno não escaparam, certamente não escaparemos se rejeitarmos aquele que nos fala do céu.
26 Koomkwaha mede yobune medeŋiŋdi kwet mahamulune waliwali tuguk. Kaŋ yoŋ adi medeŋiŋ indiŋ hatak. “Nu hatigene kwet mahamula kunum maaŋ mahamulaat.”
26 Quando Deus falou naquela ocasião, sua voz fez a terra tremer, mas agora ele promete: “Mais uma vez, farei tremer não só a terra, mas também os céus”.
27 Kotigoŋ mahamulaat, unduŋ yoguk, uyadi nemenemek tubumintaguk uku mahamulune folonamandap niŋ mintaneeŋdok nadisuŋa yoguk. Folonamandap niŋ u mintaaŋ waliwali mu tiŋa fafaŋeniŋ halaak.
27 Isso significa que toda a criação será abalada e removida, de modo que permaneçam apenas as coisas inabaláveis.
28 Kaŋ Bepaŋ hebeŋ foloŋ hatihati waliwalinit mokit fafaŋeniŋ hatak u kahileneem, unduŋ doktiŋa Bepaŋdok welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneem. Unduŋ tiŋa indetok nadinene foune Bepaŋ gikiŋgoŋ timiŋa ne nadiune utumbalak wondok tuwolit tipilapilaye timiyaneem.
28 Uma vez que recebemos um reino inabalável, sejamos gratos e agrademos a Deus adorando-o com reverência e santo temor.
29 Unduŋ tiŋa indiŋ nadiyaneem. Bepaŋnik adi kudup saŋiniŋnit undiniŋ, wendi nemenemek hogohogok u dadapmalak.
29 Porque nosso Deus é um fogo consumidor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.