Hebreus 12
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 Metam nadisukilitihinit koom hatigiŋ uyadi mulukwaŋ nabugoŋ nihikelemadi tiŋa yakiiŋ. Adi gebiŋ yakadi tinimiiŋ doktiŋa nemek nihitubu-malabuda tilak u kwihililiwenekut tiyaneem. Eŋ kadakaniŋ diniŋ tawadi nihisikondikondiŋelak u maaŋ dobukut tiyaneem. Unduŋ tiŋa talik ninindidimeŋit foloŋ uŋgoŋ gweheye mu tiŋa weneŋgeit hogok yawaneem.
1 Isan imih it i sabuw maramaim kau’ay gagamin na’in sisibit roun roun hi’ar bebera’uh hibat hi’itit tanununuw. Imih sawar kakafih erorowen tanit tanisrouwen naatu bowabow kakafihine fatumit tama’am tanarufamit tanatit, nunuwamih hi’u’uwit saise tanitarfofor tananunuw gewas.
2 Unduŋ tiŋa Jesu, nadisukiliti tububihitnimguk, eŋ nadisukiliti diniŋ folooŋ tubumintalak, adi’walaŋkade didimeniŋgoŋ diweyaneem. Adi yadi welenadifo mintamindok yoŋit wendok nadisuŋa koloŋdabek foloŋ folofigita nadiguk, eŋ mekaŋgoŋ yayatdok wondok nadiune haŋinda tuguk. Unduŋ tiŋa loguk Bepaŋ’walaŋ mapme pop tehindilendileŋnit diniŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak.
2 Matat etei Jesu tana’itin, ata baitumatum an naatu yomanin, sabuw hibai onaf afe’en hi’onaf hibi’i’iyab, men biyan eohow. Anayabin yasisir nanamaim ma’am i so’ob, imih wainab in yomaninamaim yen God ana asukwafune mare bonamanamarinamaim ema’am.
3 Kadakaniŋ titiŋ heki adi nimpekit kisaŋ tigiŋ iŋgoŋ kabupŋiŋ nadikwambundaaŋ yayabuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, hidi, Jesu nadisumiŋa mu gweheyeneeŋ.
3 Sabuw kakafih wanawanahimaim wawainab i kwananot, isan imih kwa men kwanahahar naatu gubam nahuriramih.
4 Hidi kadakaniŋdi hehitubu-gweheyedok tubune kelekufatdok fafaŋe tiŋa kwanai titabulune naŋgathik nemu kwatneguk.
4 Anayabin bowabow kakafih bairi kwabiyow ana veya kwa men yait hi’asbuni imorobomih.
5 Tiŋa mede niŋ “mihineye” haniŋa hanikwambundaŋit hatak u mu nadiiŋ be? Mede uye indiŋ,
5 Buk Atamaninamaim God kwa i natunatun rouw koufair tur bit kwanotanot? Iti na’atube eo,
6 Wapum adi meeniŋ niŋ tubulodadok nadiŋa tubudidime tilak, eŋ meeniŋ netok yabukahile titiŋdok nadiŋa widihitnadi tiŋa yehitubu-didimelak.”
6 Anayabin Regah orot babin iyab isah ebiyabow boro baikwatutunen nitih, naatu orot babin iyab i natunatunamih ebowabow boro baimakiy nitih.”
7 Wapumdi hehitubu-didime titiŋdok yobune kedem fafaŋe tiŋa yakaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi habune ne’walaŋ wapmihiŋiye tubune unduŋ tihamulak. Be nedi mihibeudi mihiŋiŋ mu wihitnadiŋa tubudidimelak?
7 Biyababan fokarih wanawanan kwana fair nawainabi nati i kwa a baikwatutunen na’atube, anayabin kwa i natunatun imih ebi’obaiyi. It tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit i kwaso’ob.
8 Widihi tubudidime uyadi wapmihiŋiye hogohogok tiyemulak. Unduŋ doktiŋa hidi unduŋnit mokit hatineeŋ uyadi hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye moŋ. Hidi yadi kubo talik gineŋ mintagiŋ hanindok.
8 God natunatun etei baikwatutunen ebitih, naatu o baikwatutunen men inabaib na’at, nati ana itinin o i men natun anababatun. O i tamat en, ometakek.
9 Kwetfoloŋ betniye nihitubu-minta tigiŋdi nindihi tubudidime tubune gikiŋgoŋ tiyemagumun. Undugoŋ doktiŋa munabulinik diniŋ beu yadi gikiŋgoŋ hinek timinene tuwot tibek. Unduŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneem.
9 Kek ana veya, tamatanah baikwatutunen hibitit i taso’ob, naatu takakafiyih. Imih Tamat maramaim baikwatutunen nabitit ana maramaim tanakakafiy gewas, saise boro ma’ama wanatowanamaim tanama.
10 Adi yadi nadinadihik tuwolit gulet nai muniŋgoŋ-kabe nindihitubu-didimegiŋ, eŋ Bepaŋ adi nemek folooŋ hinek mintanimdok unduŋ tinimilak. Biyagoŋ kuyoŋ, ne’walaŋ hatihati uŋgoniŋ gineŋ tomboyoutdok unduŋ tinimilak.
10 Tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit, nati i it ata ma gewasin isan. Baise God baikwatutunen ebitit i turobe naatu gewasin, anayabin i ekokok, i ana kakafiyin bairi tanafaram.
11 Indiŋ mintanimilak: nihitubudidime tilak kaŋ timentimeŋ nadinene welenadifonit mu tilak. Adi tobo welebulaniŋgoŋnit tilak, ala mindaŋkade adi tubudidime gineŋ hatiŋa fafaŋeiŋ adi’walaŋkade folooŋ kulema mintalak, wondiniŋ wou hatihati didimeniŋ.
11 Baikwatutunen tabaib ana veya’amaim biyat i ebababan tarererey naatu men tabiyasisir. Baise biyababan ufunamaim sabuw iyab baikwatutunen hibai hibi’akir hai yawas boro namutufor yasisiramaim hinama gewas.
12 Kaŋ hidi yadi kohohik kumuŋgweheyehi eŋ muhik hokiyehi, ale fafaŋeeŋ yalididimeneeŋ.
12 Isan imih kwanunuw uma tehahahar kwana’awanfairen, naatu a hiririm ra’iyemih kwabiwa’an kwanabat gewas.
13 Unduŋ tiŋa talik tubudidimeune hautaune hide’walahi kayohik sumbandahidi uŋgoŋ takaliŋa wooŋ kedebaneeŋ.
13 A i namutufor efatut kwanan, saise sabuw afa ah umah ririmih naatu kiyatabirih kwa hi’ufnuni tenan boro men hinawasdidir hinare, baise kwane i boro hai fair hinab maiye hini’ufnuni.
14 Hidi yadi meeniŋ wanakaŋ hogohogok adut kulema foloŋ hatidok kwanai gigine tiŋa taneeŋ. Tiŋa Bepaŋdi welehik tubuwalandaune uŋgoniŋ hatidok undugoŋ gigine tiŋa fafaŋeneeŋ. Welehik geŋgeŋhinit hatineŋ heki adi Wapum tuwot mu kaneeŋ.
14 Kwanasinaftobon taituwa bairi tufuwamaim kwanama, naatu kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama. Anayabin orot yait ana yawas men ya’asair kakafiyinamaim ema’am Regah ana yumat boro men na’itin.
15 Tiyaugene hidi’walaaniŋ niŋdi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ kahiledok fai tibaakneŋ ala nadiŋa kikadoko tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ meeniŋ niŋdi weleŋ gineŋ nadikadaka tiŋa bem niŋ kiliki buukaaŋ dabugoŋ mintaaŋ ulihakaaŋ metam fee yehitubu-kadakaune Bepaŋ dawi foloŋ geŋgeŋhinit tineeneŋ ala.
15 Mata toniwa’an gewas, men yait ta God ana manaw ana kabeberane namatabiramih. Kwana’itin gewas men yait ta kwa wanawanamaim ihitutu na’atube ub nakufaifaiy, naatu ana fafa’amaim sawar etei hinakokoramih.
16 Tiŋa hidi’walaaniŋ niŋdi siloda-me mu tibek, be Iso’walaŋ talik keleeŋ Bepaŋ sigilulum timimbek. Tuwo Iso adi beu’walaaniŋ kohoŋdiki kahiledok hakuk u nadihaŋindaaŋ nanaŋe maliŋ nai kubugoŋ nanaŋdok wendi tuwadok yoguk.
16 Kwana’itin gewas men yait ta na’in nisesebar kwanekwanemih, o Esau sisinaf na’atube nasinaf koun God nitinimih. Anayabin Esau bay tew ta’imonamaim kek ai’in hai onowaten sawar tutufin etei bora’ah tain itin.
17 Hidi adi agaŋ nadimiiŋ, mindaŋkade kahaŋ moŋgotdok yobune moŋ niŋit. Unduŋ tiŋa nemek tuguk u kufulaune dapmandok makat kokekoke moŋ tuguk, iŋgoŋ tali nemu toom-miŋguk.
17 Naatu sawar abisa uf himamatar i kwaso’ob, Esau tamah ana baigegewasin isan erererey auman bifefeyan tamah rutawiy. Anayabin abisa marasika sisinaf men dogor baikitabir bai.
18 Hidi yadi Isilaehidi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ kudiŋiŋ yabugiŋ fek uŋoŋ mu busuwaiŋ. Adi Sainai kweboboe tubudulaaŋ kaune kudup wapum daguk eŋ mambip tuguk eŋ sububa wapum saŋiniŋnit fedikuk,
18 Kwa i men kwana oyaw an kwatit Israel sabuw sawar hi’i’itin na’atube kwa’itinimih. Anayabin Israel sabuw hina oyaw Sinai anamaim hititit ana veya wairaf in bitakir hi’itin, gugumin kakafin anababatun hi’itin, wowog gagamin maiyow re’er hi’itin. Naatu nidun hinonowar i
19 tiŋa undugoŋ, bai gigilit wapum eŋ mede ham u maaŋ nadigiŋ. Eŋ nadigiŋ heki adi yadi wabiune koti mu nadidok yoŋa ninadiŋa kobulabulaye tigiŋ.
19 tour nidun hinowar, naatu orot fanan hinonowar ana veya yah birubir fafar Moses hi’u, “Orot ku’otan aki men akokok tur ta nao maiye ananowar.”
20 Yodoko Mede indiŋ yoŋit wendok nadiune muntaŋ tuguk. “Meeniŋ be kale niŋdi kweboboe yalikaune kawadedi kula ula ulukumundok.”
20 Anayabin God ana ofafar tur fokarin iti na’atube eo isan i hibir, “Bobaituw ta nan iti oyaw sisibinamaim natit nabubutubun na’at kabayamaim kwanarab namorob.”
21 Nemek uyadi muntaŋ hinek mintaune Mosesdi maaŋ yoguk, “Nu munta nadiŋa hehele tilat.”
21 Abisa matahimaim hi’i’itin i hai bir ra’at, Moses auman ana bir ra’at eo, “Ayu iti sawar aitin abir au umau teo’oror.”
22 Hidi yadi kweboboe undineŋ moŋ. Hidi yadi Saiyon kweboboe, Bepaŋ hatihati molom, adi’walaŋ yolikweli Jelusalem, kunum gineŋ itak, kaŋ aŋelo fee mumuyeŋdi bopneŋ tonadifo momooŋ tiiŋneŋ uŋoŋ usuwagiŋ.
22 Baise boun kwa i kwana oyaw wabin Zion imaim kwatit, God wanatowan ma’ama’anin ana bar ana merar, mar ana Jerusalem, tounamatar kou’ay gagamin na’in dones na’atube tibiyasisir wanawanah kwarun bairi kwabiyasisir.
23 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tuwo heki’walaŋ bophik gineŋ agaŋ usuwagiŋ. Adi yadi Bepaŋdi wohiye agaŋ kunum gineŋ youkuk. Hidi metam hogohogok’walaŋ Bepaŋ mede yodapmaŋ tilak, adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ meeniŋ didimehi yehitubu-walandaŋit adi’walaŋ munabulihik dut tomboyoukiŋ.
23 Kwa i kwana God natunatun ai’in hai yasisir wanawanan kwarun, natunatun wabih maramaim hikikirum, kwa i kwana sabuw etei hai baibatiyenayan ana God biyan kwanatit. Naatu sabuw gewasih ayubih kouksouwen hibaika tema’am biyah kwatit.
24 Eŋ Jesu Yofolok Kobuli diniŋ me lekiŋgoŋdi nihikiutak adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ Yofolok Kobuli diniŋ naŋgat’walaŋkade usuwagiŋ. Naŋgat wondi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u yofafaŋelak doktiŋa Abel’walaŋ naŋgat kalakapmelak. Abel’walaŋ naŋgatdi kibikoŋdok hogok yofafaŋeguk.
24 Kwana Jesu obaibasit boubun ana foun batayan biyan kwatit naatu rara boubun suware’er i igewasin kwanekwan men Abel ana rara na’atube.
25 Hidi Bepaŋ mede hanilak u magihik suwabuŋ tiŋa sigilulum timineeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. Koomkwaha kwetfoloŋ fooŋ mute mede yenimbune mede wobu timiŋgiŋ adi yadi kibikoŋ yemiŋguk. Kaŋ nai indide adi kunum gineŋ hatiŋa mede ninilak, adi sigilulum timiŋa kibikoŋnit mokit dediŋ tiŋa hatineem?
25 Kwana’itin gewas God abisa boun eo kwananowar, men kwanakwahir. Anayabin sabuw iyab marasika oyaw anamaim Moses eo hinowar fanan hisasair i baimakiy men kafa’imo hihaiwimih. Naatu boun God fanan i mutufor marane re eo tanonowar, baise kwanitafasar fanan kwanasasair na’at, kwa i kwamorob sawar. Baimakiy kakafin anababatun boro men karam kwanahaiw!
26 Koomkwaha mede yobune medeŋiŋdi kwet mahamulune waliwali tuguk. Kaŋ yoŋ adi medeŋiŋ indiŋ hatak. “Nu hatigene kwet mahamula kunum maaŋ mahamulaat.”
26 Oyaw Sinai anamaim i fananawat eo, me etei i’uruyuy, baise boun it ata veya’amaim ana omatanen hikirum inu’in na’atube boro namatar, “Veya ta boro men me akisin aniyuwiyuw, baise mar tafaram etei boro aniyuwiyuw.”
27 Kotigoŋ mahamulaat, unduŋ yoguk, uyadi nemenemek tubumintaguk uku mahamulune folonamandap niŋ mintaneeŋdok nadisuŋa yoguk. Folonamandap niŋ u mintaaŋ waliwali mu tiŋa fafaŋeniŋ halaak.
27 Tur mar ta’imon i bebeyan i’obaiyit taitin, God umanamaim abisa eo himatar tema’am boro etei niyuwiyuw hai efan hinasa’iren. Baise sawar abisa wanatowan ma’amih bimataren boro hai efanika hinama.
28 Kaŋ Bepaŋ hebeŋ foloŋ hatihati waliwalinit mokit fafaŋeniŋ hatak u kahileneem, unduŋ doktiŋa Bepaŋdok welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneem. Unduŋ tiŋa indetok nadinene foune Bepaŋ gikiŋgoŋ timiŋa ne nadiune utumbalak wondok tuwolit tipilapilaye timiyaneem.
28 Imih God ana merar tanay anayabin, it i God ana aiwobomaim tarun, nati efan God boro men niyuwiyuw. Imih God tanifai tanabora’ara’ah ata not tutufin etei kakaf bir auman.
29 Unduŋ tiŋa indiŋ nadiyaneem. Bepaŋnik adi kudup saŋiniŋnit undiniŋ, wendi nemenemek hogohogok u dadapmalak.
29 Anayabin ata God i turobe tafaram gurusenayan ana wairaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.