Atos 7
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapumdi Stiwen indiŋ niŋguk, “Unduŋ u biyagoŋ hinek-kube yolaŋ?”
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Ninadiguk kaŋ Stiwendibo yeniŋguk, “Notneye eŋ batneye, nanimbe nadineŋ. Koom Bepaŋ Kunumneniŋ Saŋiniŋnit adi papanik Abalahamdi Halan mu wooŋ Mesopotamiya uŋgoŋ hatilu indiŋ niŋguk,
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 ‘Magemageye eŋ kwet i biyabuŋa kwet nu ganimbaatneŋ uŋoŋ waaŋ.’
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 “Unduŋ nimbune yolikweli bikabuŋa Halan kwetneŋ itowe uguk. Uŋoŋ wooŋ hatiŋa Abalaham beu kumumbune Bepaŋdi nimbune kwet kobuk hatiyamneŋ iŋoŋ buguk.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Buguk kaŋ Bepaŋdi kwet faki-kabe Abalaham netok yo nemu niŋguk. Bepaŋdi yofafaŋe tuguk adi indiŋ: kwet u kougoŋ yalakiŋiyedi maaŋ kwet molom tiŋa hatineeŋ. Bepaŋdi yofafaŋe tuguk nai uŋaniŋ Abalaham adi wapmihiŋiye nemoŋ
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 iŋgoŋ indiŋ niŋguk,
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Unduŋ tiyemneeŋ wondok nubo kibi kougoŋ nemek tiyembaat, kaŋ kougoŋ kwet u bikabuŋa iŋoŋ buŋa nu naniutumbaneeŋ.’
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 “Abalaham eŋ yalakiŋiye adi Bepaŋ dut yofolok tigiŋ diniŋ fek Bepaŋdi Abalaham sigiŋ gitnem diki foloŋ fek timiŋguk, kaŋ Abalahamdibo Aisak mintaaŋ halu Sonda kubugoŋ dapmaune sigiŋ gitnem foloŋ fek tuguk. Kaŋ Aisakdibo Jekopdok fek u timiŋguk, kaŋ Jekopdibo mihiŋiye 12 sigihik gitnem diki foloŋ fek tiyemguk.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 “Kaŋ mindaŋkade mewoi 12 adi Josepdok kwihita timiŋa me noli hekidok kwanai tuwaŋit mokit tuluwaak yoŋa yemiŋa muneeŋ moŋgokiŋ, kaŋ adibo nagila Isipde ugiŋ. Iŋgoŋ Bepaŋdi Josep momooŋ hinek kadokooŋ
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 malabumuŋ gineŋ tubulodaguk. Josepdi Mapme Felo namanda foloŋ loguk nai uŋaniŋ Bepaŋdi nadinadi fofooŋ mimbune looŋ momooŋ timiŋguk doktiŋa Mapme Felodi nimbune kwet wondiniŋ eŋ Felo ne yoli diniŋ kadokome wapum hatiguk.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Unduŋ tiŋa hatilu nanaŋe map wapum Isip eŋ Kanahan kwetneŋ mintaguk, kaŋ papaniye adi nanaŋedok lohilohi wapum tigiŋ.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Unduŋ doktiŋa Jekop adi haŋgom Isip uŋoŋ ikiiŋ nadiŋa mihiŋiye yeniŋkulu wooŋ u tuwaaŋ bugiŋ.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Buŋa hatiŋa kotigoŋ yeniŋkulu ugiŋ, nai uŋaniŋ Josep u adi’walaŋ kwayahik u nadigiŋ, kaŋ nai uŋaniŋ Mapme Felodi maaŋ Josep daliye u nadiyemguk.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Unduŋ tiŋa Josepdi mede kameune beu eŋ meŋimeŋiye’walaŋ buune metam 75-di ugiŋ.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Wooŋ uŋoŋ hatitauyeeŋ Jekop tiŋa papaniye adi kumuŋgiŋ.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Kumumbune yanagi buŋa bom koom Abalahamdi Hemo metam’walaŋ kwet niŋ meyotdok yoŋa muneeŋdi tuwagukneŋ Sikem uŋoŋ yehiwenegiŋ.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 “Bepaŋdi Abalaham yofafaŋe mede niŋguk u agaŋ folooŋ mintadok nai dulaune Judahi metam Isip uŋoŋ yokunathik agaŋ wapumgoŋ tuguk
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 kaŋ mindaŋ me niŋ Josep mu nadimiŋguk adi mapme ila Isip kwet u kadokoguk.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Tiŋa indi’walaŋ metam bolik tiyemiŋa yehitubu-kadaka tiŋa wapmihihiye gimiŋgimiŋ fakaŋfakaŋ yapmeune haliŋa kumuŋ titiŋdok yeniluguk.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 “Nai uŋaniŋ Moses mintaune Bepaŋdi kaune mihi momooŋ tuguk. Kaŋ beu yolineŋ kadokooŋ hatibune muyakip lufomkulitniŋ dapmaguk.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Unduŋ ti hatigene nagi fooŋ fakaŋ kameune Felo waabiŋiŋdibo nagi wooŋ natiune bediguk.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Bediŋa Isiphi’walaŋ nadinadihik nindidimeune nadidapmaguk eŋ medeŋiŋ yoyo be titiŋŋiŋdi tubune saŋiniŋnit tuguk.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 “Moses adi guletŋiŋ 40 tubune Isilaehi meŋimeŋiye yabe uguk.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Wooŋ yabulu Isipniŋ me niŋdi Isilaeniŋ ya ukuk, kaŋ Mosesdibo wooŋ Isilaeniŋ u tubulodaaŋ Isipniŋ me u ulukumuŋguk.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Moses adi indiŋ nadiŋa tuguk, ‘Bepaŋdi metamneye talitimeŋ tiyemiŋa yanagitdok yodapmaguk nobu nadidakaleneŋ.’ Adi unduŋ yoŋa tuguk iŋgoŋ metamdi u kaŋ mu nadidakalegiŋ.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Heleune kotigoŋ Isilaehi meyat lufomdi mindobu tubune wooŋ yehidaneeŋ indiŋ yeniŋkulemaguk, ‘Ai! I nadiyamuk! Hidi yanolitdigoŋ maŋgoŋde mindobu tamuk?’
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 “Unduŋ yenimbune me noli mik tuguk adi Moses silonetukula indiŋ niŋguk, ‘Du neeŋdi indi nibudokoweŋ yoŋa talitimeŋ gameŋak kaŋ bu yolaŋ.
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Be da kwe Isipniŋ me niŋ ulukumuŋguŋ unduŋ-ku be nulukumumbene buŋa ya tilaŋ.’
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 “Unduŋ nimbune Mosesdi mede u nadiŋa munta tiŋa momoŋ Midiande uguk. Uŋoŋ wooŋ hatibune mihiŋiyat lufom mintagumuk
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 kaŋ hatibu gulet 40 dapmaune Sainai kweboboe gagayeŋ kwet fiileŋ uŋoŋ bem daune aŋelodi Moses kudumebem gineŋ mintamiŋguk.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Mintamimbune Moses adi kaŋ boho tiŋa yamaiŋgoŋ wooŋ baigoŋ kadakalewit yo uguk kaŋ Wapumdi indiŋ niŋguk,
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 ‘Nu papageye Abalaham, Aisak, eŋ Jekop heki’walaŋ Bepaŋ.’
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 Kaŋ Wapumdi niŋguk, ‘Kwet yayat tilaŋ uyadi uŋgoniŋ doktiŋa kayoŋnamokopge kwihikut tibeŋ.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Nu metamneye Isip uŋoŋ kwanaimiŋ kadakaniŋ hinek tiŋa katibulabulaye tiiŋ u kaŋ nadiŋa yehitubu-lodawe foŋat ale buune ganiŋkule Isipde weŋ.’
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 “Kaŋ Isilaehi adi Mosesdi talitimeŋ yayatdok moŋ nadiŋa indiŋ niŋgiŋ, ‘Du neeŋdi indi nibudokoweŋ yoŋa talitimeŋ gapmeguk!’ Adi unduŋ yogiŋ iŋgoŋ Bepaŋ ne Mosesdi talitimeŋ tiyemiŋa yabudokooŋ yanagitdok yoŋa Aŋeloŋiŋ niŋkulune kudumebem gineŋ mintamiŋguk.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Bepaŋdi nindapmaguk wondok tuwot wooŋ metamŋiye yanagila kudi titiŋdegoŋ eŋ mu titiŋdok u Isip kwetneŋ eŋ Imeŋgwaŋ Giminiŋ gineŋ eŋ kwet fiileŋ gulet 40 wondok tuwot yanagila titauguk.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 “Mosesdigoŋ Isilaehi metam indiŋ yeniŋguk, ‘Bepaŋdi kougoŋ polofet niŋ nu napmeune buŋa hanagitat undugoŋ hinek hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineniŋ niŋ tubumintaaŋ kamehambune baak.’
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 “Moses adi Isilaehi metam kwet fiileŋ yanagi uguk. Wooŋ Sainai kweboboe foloŋ loune Aŋelodi Bepaŋ’walaŋ hatihati fafaŋeniŋ diniŋ mede u nimbune tiŋa fooŋ Isilaehi yeniŋguk.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Unduŋ tuguk iŋgoŋ adi medeŋiŋ mu nadiŋa sigilulum timiŋa kotigoŋ Isipde momoŋ uuŋdok yoŋa
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Alon indiŋ niŋgiŋ, ‘Moses adi Isipniŋ ninigila buŋak, buŋa kweboboe gineŋ loŋak looŋ debek tiŋa mu bulak. Ale bepaŋnik neeŋ tutumbanimbune adi talitimeŋ tinimbune unim.’
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Unduŋ yobune kohohikdi makau mihiniŋ welewele tiŋa kameeŋ kale muni hemiŋa hinaŋ wapum tigiŋ.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Unduŋ tigiŋ kaŋ Bepaŋ adi sigilulum tiyembune bamholiŋa heki yeniutumbagiŋ. Mede u koom polofet heki’walaŋ pepa gineŋ youkiŋ undugoŋ hinek mintaguk. Indiŋ youkiŋ,
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Hidi Molak’walaŋ seliyot bemŋa bepaŋ yalayalaŋ yeniutumbaaŋ bamholiŋa bepaŋhik Lefan weleweleŋiŋ niutumbagiŋ. Unduŋ tigiŋ doktiŋa nu Bepaŋhikdi mede indiŋ yofafaŋelat. “Hehikelekule Babilonde wooŋ kwanai tuwaŋit mokit tineeŋ.”’”
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 “Mamani-papaniye adi kwet fiileŋ daŋ yaugiŋ indigoŋ Bepaŋ’walaŋ seli yot mayagiŋ. Bepaŋdi Moses seli yot namandap dediniŋ mamaŋdok niŋguk wondok tuwot mayagiŋ.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Kaŋ mihihiyedibo Siloŋyot selidi magiŋ uŋakoŋ uyali tiŋa Josuwa dut wooŋ Bepaŋdi yehitubu-lodaune metam niŋ itowagiŋ yehikelegukneŋ Josuwa hekidibo wooŋ kwet uŋakoŋ kahileeŋ ikiŋ. Ilaŋa Siloŋyot selidi magiŋ uŋakoŋ yali ulune Dewitdi mapme mintaguk.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 Kaŋ Bepaŋdi Dewit kaune utumbaguk. Unduŋ tubune Dewitdi Bepaŋdok Siloŋyot fafaŋeŋ kedem be mawit yoŋa Bepaŋ ninadiguk.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Iŋgoŋ mihiŋiŋ Solomondi mindaŋ maguk.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 “Unduŋ tigiŋ iŋgoŋ Bepaŋ Loloŋnit adi koom polofet hekidi yogiŋ unduŋ mehinekdi yot maiŋneŋ uŋoŋ mu itoulak.
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 Wapumdi indiŋ yoguk,
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Kunumkwet wa nagoŋ yehitubu-mintagut.’
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 “Kihiwom fafaŋehi hidi! Sigihik gitnem gineŋ fek tiŋa ‘Inde Bepaŋ’walaŋ medeŋiŋ tagimneyam’ yoiŋ, iŋgoŋ welehik mu tubutakaleiŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ mede mu nadiiŋ. Hidi adi hide papahiye dabugoŋ. Uŋgoniŋ Munabulidi nemek kedem titiŋdok hanimbu mu tiiŋ.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Koom polofet heki hatigiŋ u hidi papahiyedigoŋ mube widihi yehitubu-kadakatabugiŋ ale? Polofet me noli Bepaŋ’walaŋ Me Didimeniŋ baak wendok yoyaugiŋ adi maaŋ, hidi papahiyedigoŋ widihikumuŋgiŋ kaŋ kobuk folooŋ agaŋ hide yalaŋ niŋa ulukumuŋgiŋ.
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 Bepaŋ’walaŋ Yodoko Mede aŋelodi agaŋ hamguk iŋgoŋ mu tagimneiŋ.”
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Me wapuhi bop tiŋa ila Stiwen’walaŋ mede u nadiŋa welehik kadakaune mahik sikilitiŋa kwihitaŋgoŋ kagiŋ.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Kaŋ Stiwen adi Uŋgoniŋ Munabulidi weleŋ maaneŋ fotokoguk kaŋ adi kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ gineŋ kaune Jesu adi Bepaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade yakuk. Kaŋ yeniŋguk,
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 “Gu kaneŋ! Kunum dilitombu kawe Me Kobumuŋ adi Bepaŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade yatak.”
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 Unduŋ yenimbune me wapuhi adi magihik teheŋa pilali kakaliŋa Stiwen yakukneŋ wooŋ
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 honeeŋ silonetaune yokwet magineŋ foune kawade moŋgola ukiŋ. Kaŋ me yalaŋ mede niŋgiŋ heki adi dahidahi wahiniŋhik kwihiŋa moŋgola me wou Sol adi yabudokowek yoŋa boiŋa wooŋ
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 kawadedi ha utu utu Stiwen adi Wapum indiŋ ninadiguk, “Wapum Jesu, du munabuline nagileŋ.”
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 Unduŋ ninadiŋa mulelem tiŋa wapumgoŋ indiŋ kutiguk, “Wapum, du kadakaniŋhik i biyembeŋ.” Unduŋ kutiŋa kumuŋ tuguk.
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.