Atos 19
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 Apolo adi Kolin uŋoŋ hatilu Pol adi kweboboe fee lokadotawooŋ Efeso wosuwaguk. Uŋoŋ metam kayoŋbop niŋ yehitubu-mintaŋ
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 indiŋ yeniŋguk, “Hidi Bepaŋ nadisukilitimiŋgiŋ kaŋ Uŋgoniŋ Munabuli maaŋbe fotokihamguk?”
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Poldibo kotigoŋ yeniŋguk, “Kaŋ hidi Imeyout dediŋ tigiŋ?”
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Unduŋ yogiŋ kaŋ Poldi kotigoŋ yeniŋguk, “Jondi metam kadakaniŋhik sigilulum tineŋdok Imeyout tiyemiluguk. Unduŋ tiŋila Isilaehi metam indiŋ yeniluguk, ‘Me niŋ mindaŋ nu sigineneŋ bulak uŋak nadisukilitimineeŋ.’ Me u Jesu.”
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Unduŋ yeniŋguk kaŋ nadiŋa Wapum Jesu wou gineŋ Imeyout tigiŋ.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Imeyout tigiŋ kaŋ Poldi kohoŋ kihik foloŋ kameune Uŋgoniŋ Munabuli foyembune mede uŋgoniŋ uŋgoniŋ gineŋ Bepaŋ wou nintilooŋ Bepaŋ’walaŋ mede yohautagiŋ.
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Me kunakunathik 12 unduŋdi tigiŋ.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Kaŋ Pol adi muyakip lufomkulitniŋ wondok tuwot bopyotneŋ fooŋ metam dut Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ wondok yenindakale kwanai tuguk.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Kaŋ metam noli adi mede u mu nadiŋa Jesu’walaŋ Mede Momooŋ u sigilulum timiŋa metam bop wapum gineŋ Wapum’walaŋ talidok mede yopekit fee tigiŋ. Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol adi biyabuŋa me nadisukiliti tigiŋ hogok yanagila helemahelemaŋ me niŋ wou Tilana’walaŋ nadinadi yotneŋ wooŋ Mede Momooŋ yonadi tagiŋ.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Kwanai u gulet lufom wondok tuwot tubune metam Esiya maaneŋ hatiyagiŋ Judame be me feknit mokit wanaŋ Bepaŋ’walaŋ mede nadigiŋ.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Unduŋ tubune Bepaŋdi Pol saŋiniŋ mimbune kudi gitipmuŋ mebimebi tuluguk.
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Kudi noli indiŋ, mehinek nolidi buŋa Pol’walaŋ tinahukut fakaŋneniŋ be haule faki mimindi tumololuguk u moŋgo wooŋ yagithinit be yabaphinit yembune yohoneeŋ yagithinit adi kedebayagiŋ eŋ yabaphinit adi yabap heki welehik gineniŋ labu bu wagiŋ.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Kaŋ Judame noli yokwet noli gineŋ yauŋa yabap yehikeleyagiŋ adi maaŋ Jesu wou foloŋ kwanai u tine nadiŋa yabap indiŋ yeniyagiŋ, “Nu me Poldi Mede Momooŋ yolak, Me Jesu wou gineŋ ganilat, bikabu weŋ!”
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Ala uŋoŋ me hekidalit 7 adi Judame heki’walaŋ talitimeŋ wapum wou Siwa, adi mihiŋiyedi kwanai u tigiŋ.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Unduŋ tulu yabap niŋdi mede indiŋ tubu-udaneyemguk, “Nu Jesu agaŋ nadilat, nu Pol agaŋ nadilat iŋgoŋ hidi! Hidi neeŋ hinek? Nu hidi mu nadihamulat.”
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Unduŋ yeniŋa me yabapnit adi mewoi u widihiŋa tinahukuthik kahibulagineŋ yehikeleune mewoi u yolineŋ logiŋ fotatakula hambiyek foloohik naŋgatnaŋgathinit yohite ugiŋ.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Kaŋ Judame eŋ me feknit mokit Efeso uŋoŋ itowagiŋ adi kahat u nadiŋa kisaŋ muntaaŋ Wapum Jesu wou nintilogiŋ.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Unduŋ tiŋa metam nadisukilitihinit feedi metam bop wapum gineŋ buŋa kadakaniŋ koom tigiŋ u yobihikiŋ.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Kaŋ metam noli adi nadinadisu komihi kahaŋ dediŋ titiŋdok wondiniŋ mebi pepa gineŋ youlu muneeŋ wapumdi tuwaaŋ boihebi hatiyagiŋ u moŋgo fooŋ metam bop wapum gineŋ kulaheu dagiŋ. Pepa kulahegiŋ u muneeŋ kunakunathik kunalune 50 tausen kina wondok tuwot mintaguk.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Metamdi unduŋ tubune Wapum’walaŋ Mede Momooŋdi kwetkwet hautadapmaguk.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Unduŋ tiŋa Pol adi Lomade we nadiguk iŋgoŋ indiŋ yoguk, “Timeŋ Akaia eŋ Masedoniya kwetneŋkade dapmatauyeeŋ Jelusalem wosuwawaat, tiŋa mindaŋkade kedem Lomade waat.”
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Unduŋ yoŋa tubuloda meŋiŋ yakat Timoti dut Elasto yeniŋkulu Masedoniyade uune ne Esiya kwet wapum maaneŋ uŋgoŋ hatiguk.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Kaŋ nai uŋaniŋ Efeso yokwet wapumneŋ Jesu’walaŋ Mede Momooŋ doktiŋa toŋgiyonda wapum hinek tigiŋ.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Me niŋ silwadi moŋgola nemenemek tuluguk wou Demitiliya, ala adi bepaŋ yalayalaŋ Atemis siloŋyot diniŋ welewele kuyahikuyahi silwadi fee tutumbaaŋ boiune me nolidi buŋa tuwaune adi tiŋa me noliŋiye adi muneeŋ wapum hinek beyagiŋ.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Unduŋ doktiŋa me noli kwanai Demitiliyadi tuluguk undugoŋ tagiŋ u maaŋ kutiyenimbu buŋa bopneune indiŋ yeniŋguk, “Meheki, hide agaŋ nadiiŋ, kwanainik yendigoŋ halune indi muneeŋ bomboŋhinit tiŋa ikam.
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Kaŋ Poldi buŋa bepaŋ mehinekdi tiiŋ u bepaŋ biyagoŋ moŋ yolak u hide-ku agaŋ kaŋ nadiiŋ. Tiŋa mehinek fee iŋoŋ be Esiya kwet wapum maaneŋ agaŋ yenindapmaune nadiiŋ.
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 U malabumuŋ hinek, muneeŋ kwanainik wougigitŋiŋ kadaka tibaak, tiŋa undugoŋ u hogok moŋ, malabumuŋ niŋ metamdi Atemis’walaŋ siloŋyot u nadiune folooŋnit mokit tibaak, tiŋa Atemis wougigitŋiŋ Esiya maaneŋ be kwetkwet kadaka tibaak.”
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Unduŋ yobune metamdi nadiune tuwot mu tubune kakaliŋa yogiŋ, “Efeso’walaŋ Atemis adi Wapum.”
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Unduŋ totubune kakalihikdi yokwet wapum u kilidapmaune mewoidi Masedoniyahi meyat lufom, Alistaka dut Gaiyus adi Pol dut noŋgoŋ yaugiŋ u yehihamaneŋ yanagila bopyothik gineŋ noŋgoŋ ugiŋ.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Unduŋ tigiŋ kaŋ Pol ne metam namandahik foloŋ wooŋ mintawit yo tuguk kaŋ me nadisukiliti tagiŋ nolidi kamehep timiŋgiŋ.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Unduŋ tubune Pol noliŋiye yokwet wapum wondiniŋ me wapuhi hatiyagiŋ adi maaŋ bopyothik gineŋ mu wooŋ mintawek yo mede kamemiŋgiŋ.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Kaŋ metam bopyotneŋ hakiŋ feedi nemekde tiŋa bopneiŋ u mu nadiŋa hogok kakalifit tiŋa noliyeŋ nemek niŋ yoŋ, noliyeŋ nemek niŋ yoŋ, unduŋ tiŋa toŋgiyonda wapum tigiŋ.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Unduŋ tubune Judame nolidi Alesanda niŋa siloneune metam namandahik foloŋ looŋ kohoŋdi welewele tiŋa mede yoŋa yehitubu-kulawit yo tuguk,
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 kaŋ metamdi neeŋ yoŋa kagiŋ be adi Judame iŋgoŋ, u kaŋ kakaliŋa yogiŋ, “Efeso’walaŋ Atemis adi wapum,” mede unduŋ kutilu kutilu awa lufom dapmaguk.
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Unduŋ totubune yokwet wapum wondiniŋ youkudip medi yehitubu-kulaaŋ mede indiŋ yeniŋguk, “Metam hogohogok adi yokwet wapum Efesodi bepaŋ wapum Atemis’walaŋ siloŋyot eŋ kunum gineniŋ welewele foguk u yabudokolak u agaŋ nadiiŋ.
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Mede i yalaŋ moŋ doktiŋa hidi wabiŋa nemek kaka kotigoŋ mu tineŋ.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Hidi meyat i siloŋyot maaneŋ nemek kubo nemu tumuk, be indi’walaŋ bepaŋnikdok mede kadakaniŋ nemu nimuk kaŋ hogok yanagi bufit tiŋit.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Me Demitiliya heki adi nebek niŋ mede gineŋ kamene nadiŋa nai fee hakiiŋ ala wooŋ yokwet wapum diniŋ me wapuhi dut mede kedem tineeŋ.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Be hide’walaŋ mede niŋ halune kaŋ me wapuhi’walaŋ kedem tiŋa uneŋ.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 Hidi kamiŋ kakali tifit tiŋit kaŋ mik mintawe tilak, nemek i toyam yendok me yokwet wapum yendiniŋ talitimeŋ mede unduŋ be unduŋ ninim iŋgoŋ medenik tuwot mu nadinimbek.”
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Youkudip me wondi unduŋ yeniŋa metam yeniŋkulu mowogiŋ.
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.