1 Coríntios 14
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 Hidi welesiloŋnit hatiŋa metam noli welesiloŋ tiyemdok gigine tiyaneeŋ. Tiŋa undugoŋ Munabuli diniŋ siloŋ momohi moŋgotdok gigine tiyaneeŋ. Eŋ Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaaniŋ mede nadiŋa yohautadok gigine hinek tiyaneeŋ.
1 Yabow i ayawasamaim wan nama nabonawiy, naatu dogor wanawanan akok gagamin Anun Kakafiyin usar bai enan akisin kwananuwih kwanab, usar gewasin naatu au gagamin i God ana tur binan ana usar kwanab.
2 Me nediyeŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yolak adi metam mu yenilak. Adi yadi Bepaŋ hogok nilak. Adi yadi Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yodok maŋiŋ tubulodaune mede hebiniŋ yolak kaŋ metam adi mu nadidakaleiŋ.
2 Orot yait menan botabir tur ta’amaim eo i men sabuw isah eo, baise God isan eo. Anayabin men yait ta so’ob tur boro nanowar naniyan nab, nati tur i Anun Kakafiyin ana fairane tur anababatun wa’iwa’irin eo.
3 Kaŋ me nediyeŋ Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaaniŋ mede nadiŋa yohautalak adi adi metam yeniyehitubu-didimeeŋ yeniŋkilitiŋa yeniŋkulemalak.
3 Baise orot yait God ana tur eo ebibinan i sabuw isah eo baibais, koufair, nuhifot ebitih.
4 Kaŋ me Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yolak adi yadi ne’walaŋ weleŋ niŋkilitilak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautalak adi yadi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop yeniŋkilitilak.
4 Yait menan botabir tur ta’amaim eo, nati i taiyuwin ebibais. Baise orot yait God ana tur eo ebibinan, i God ana sabuw tutufin etei ebibaisih.
5 Ale hidi hogohogok Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ yoneeŋ wendok nadiwene utumbawaak. Iŋgoŋ Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautaneeŋ adi nadihambene utumba hinek tibaak. Me Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautalak adi me niŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yoŋa metamdok mu tubutakalelak u kalakapmelak. Unduŋ doktiŋa mede gitipmuŋ gineŋ yokaaŋ tubutakaleŋ metam Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop yenimbune nadiŋa wendiniŋ folooŋ tubumintaaŋ boihatibune wendigoŋ yehitubu-kilitiune tuwot tibaak.
5 Ayu au kok kwa etei mena tabotabir tur ta’amaim kwatao, baise au kok gagamin anababatun i binan ana usar kwatab, anayabin orot yait tur eo ebibinan ana baibais i gagamin. Orot menan ebobotabir i gewasin, baise orot ta nati kou’ay wanawanan tur nabotabir nao ekaleisia etei hinanowar saise boro nibaisih.
6 Notneye, nu hidi’walaŋkade buŋa Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ mede hanimbene dediŋ tiŋa hehitubu-kilitiwek? Iŋgoŋ nu mede hebiniŋ yobihit, be nadinadi fuliŋ, be kigili mede be yotubudidime mede hanihautawe kedem welehikdi nadikilitineŋ.
6 Naatu taitu, ayu atan kwa ata binanawan ana veya, menau tabotabir tur ta’amaim atao’o na’at boro baibais atit? Baise tur boubuh, not so’ob boubuh, tur binan God biyanane, naatu God ana roube’aten tur ana bow anan, turobe boro imaim nibaisi.
7 Nemek niŋ foloŋ kamekaaŋ hanimbe nadineŋ. Nemek fiili, wagim be baidi medehik didimeniŋgoŋ mu tobune nohiyedi detiŋa kap hapmuŋ nadidakaleneŋ?
7 Ef ta iti na’atube, ben hai sawar douduf na’atube hinirabirab, o fik na’atube hinababin kwanekwan orot benayan boro mi’itube naniyan nab naben gewas?
8 Be bai didimeniŋgoŋ mu fedilune dediŋ tiŋa nadidakaleeŋ memik biiŋ yoŋa tebe bohom tiulidokoneŋ?
8 Naatu orot yait tour men ebababin gewas, baiyowayah boro mi’itube hinaso’ob gewas hibobuna baiyow isan?
9 Ale hidi maaŋ undugoŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede tumutnit yobune nolidi dediŋ tiŋa nadineŋ? Woŋ adi yobune folooŋnit mokit tibaak.
9 Ana itinin i ta’imon, o mena nabotabir tur ta sabuw men hisoso’obamaim kuo, sabuw boro mi’itube naniyan hinab o abisa isan kuo? O a tur asir isaroun me yan ere’er.
10 Kwetkwet mede mebimebi haliwiiŋ u molohiyedi mebi kedem nadidakaleiŋ.
10 Tafaram wanawanan tur i moumurih maiyow, naatu nati tur etei i hai yabih auman men ta yabin enamih.
11 Iŋgoŋ nu me niŋ medeŋiŋ yolak mu nadilat adi nutok nadinambune kauleŋ tibek. Kaŋ nubo aditok nadiwene kauleŋ iŋgoŋ tibek.
11 Isan imih tur nidun anonowar naniyan men abaib ayu i touman orot amatar, nati orot tur oyan isan, naatu tur oyan auman ayu isou touman orot matar.
12 Ale hidi’walaŋ mebi maaŋ undugoŋ hatak. Munabuli’walaŋ saŋiniŋ hidi’walaŋkade mintadok kedem yoiŋ ala Munabuli’walaŋ siloŋ momooŋ u kayoŋbop yeniŋkilitidok gigine taneeŋ.
12 Imih o yait a kok gagamin i ayubit ana usar ta inab inabow, basit God kwi’fefeyan saise usar menatan o inab ekalesia inabibais boro nit.
13 Unduŋ doktiŋa nebek niŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede yobaak adi yadi mebi nadihinakaŋ metam tubutakaleyemdok Wapum ninadiune tubulodawaak.
13 Ana’an iti isan sabuw iyab menah ebobotabir, gewasin hinayoyoban, saise tur koubuna isan ana usar auman hinab hinakubuna sabuw hinaso’ob.
14 Be nu Munabulidi mebelemne tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ ninadi tiŋa adi munabulinedi hogok tibune nadisune adi nadidakalenit mokit halek.
14 Anayabin ayu mena’umaim ayoyoyoban, ayubu auman ibo eyoyoyoban, baise au not men kafa’imo so’ob ayu abisa ao’o.
15 Ale wendoktiŋa dediŋ titiŋdok? Indiŋ titiŋdok. Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ kedem ninadiwit, eŋ nadisunedi maaŋ nadidakalenit ninadiwit. Tiŋa undugoŋ Munabulidi nehitubu-lodaune mede gitipmuŋ gineŋ niutumba kap tobit, eŋ nadisunedi maaŋ nadidakalenit kap toŋa Bepaŋ niutumbawit.
15 Ayu boro abisa anasinaf? gewasin ayu i boro ayubu airi anayoyoban, naatu au not auman airi anayoyoban, ayubu airi ew anatabor naatu au not auman airi anatabor.
16 Be du munabulige hogokdi Wapum niutumbaune noke niŋ adi ninadige mu nadidakaleeŋ “U biyagoŋ” deti gehitubu-lodaaŋ yobek?
16 Ayubimaim God ana merar iyi kubobora’ara’ah, orot ta boro mi’itube naso’ob airi God kwanabora’ara’ah, naatu boro mi’itube naso’ob nibasit. Anayabin nati orot i men so’ob o abisa’awat kuo’o.
17 Biyagoŋ, du Wapum binek niutumbaŋaŋ iŋgoŋ noke adi mu nadidakaleŋak doktiŋa weleŋ mu lodawetik.
17 Basit o i merarayow gewasin maiyow God kubitin dogor tutufin etei, baise taituwa nati na ebatabat men kubibais.
18 Nu adi Munabulidi mebelemne tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ mede yolatdi hidi’walaŋ kalakapmelak doktiŋa Bepaŋ niutumbalat.
18 Ayu i God ana merar ayiy, anayabin ayu menau botabirin tur ta’amaim o isan kwa etei ana tabir.
19 Iŋgoŋ nu wendok nadiwene folooŋ binek tiliwek woŋ adi metamdi Bepaŋ niutumbadok bopneune mede kweheyeniŋ hinek kedem yolit. Iŋgoŋ nu wendok nadiwe folak. Tiŋa metam Mede Momooŋ lufomgoŋ nehi’walaŋ mede foloŋ yodakaleeŋ yenindidimedok adi nadiwe folooŋ hinek tilak.
19 Baise ekalesia hai kou’ay wanawanan ayu tur etei five akisin anao sabuw etei boro naniyan hinab naatu nibaisih, baise menau nabotabir tur 10,000 na’atube anao ana baibais i en.
20 Notneye, hidi mede nadidakale titiŋdok nadisuhik wapmihi nadinadi mu hatiyaneeŋ. Kadakaniŋdok adigili nadisuhikdi wapmihi’walaŋ wondok tuwolit hatiyaneeŋ. Eŋ nadidakaledok adi me agaŋ kilitihi eŋ naditomihi aditok tuwolit hatiyaneeŋ.
20 Taituwau, men kek hai notabe kwananot, men kek sosofabe kwanarerey kwanekwanemih, baise orot babin hai not kwanab tur kwanao.
21 Yodoko Mede gineŋ mede niŋ indiŋ youkiŋ hatak, “Wapumdi yolak, nu me gitipmuŋ, niŋkadehi yanagilene buŋa nehi’walaŋ mede foloŋ metam i nu’niŋ mede yenimbune u maaŋ fiit mu nadinamneeŋ.”
21 Buk Atamaninamaim wanawanan ofafar iti na’atube hikirum,
22 Ale wendok fukuniŋbo indiŋ yobit. Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yoyo uyadi Bepaŋ’walaaniŋ kudi niŋ. Woŋ adi metam nadisukilitihinitdok gigit mu tilak. Woŋ adi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ aditok gigit tilak. Eŋ Munabulidi tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yobihit adi metam Bepaŋ mu nadisukilitimiiŋ aditok gigit mu tilak. Woŋ adi metam nadisukilitihinit aditok gigit tilak.
22 Menat ebobotabir i men sabuw baitumatumayah hai i’inan, baise sabuw iyab men tibitumatum hai i’inanen, naatu tur binan i sabuw iyab men tibitumatum isah, baise baitumatumayah isah.
23 Ale i nadineŋ. Kayoŋbop wanakaŋ bopneeŋ metam wanaŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ gineŋ yolune me niŋ Munabulidi siloŋ tilak u mu nadilakdi bek, be me nadisukilitinit mokit niŋdi looŋ habuŋa indiŋ yobek, “Ya nadinadihik filune tobubuye tiiŋ.”
23 Imih ekaleisia tutufin etei hinaru’ay, naatu sabuw etei menah nabotabir tur ta’amaim hinao’o, sabuw afa ufunane hina tema’am, naatu sabuw iyab men tibitumatum boro hinao, “Sabuw tibikoko’aw kwa’itih?”
24 Be kayoŋbop wanaŋ Munabulidi yehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa ila yohautalune metam nadisukilitihinit mokitdi bek, be me niŋ Munabulidi siloŋ tilak u mu nadilakdi uŋgoŋ looŋ habuŋa Bepaŋ’walaŋ gigitmede u nadiwek adi yadi ne’niŋ weleŋ diniŋ mebi wanakaŋ hogohogok kanadi tiŋa weleŋ tubutakalewek.
24 Baise orot yait God ana tur eo ebibinan ufun orot baitumatum atin ma enonowar boro dogoron narusib. Anayabin tur abisa nonowar ana kakafih etei hina hibebeyan itan.
25 Unduŋ tiŋa weleŋ maaneŋ nemek kabup nadifula tubune halek u tubuhaŋindaune moŋ kaŋ duwokeneeŋ ila Bepaŋ nintiŋalooŋ yobek, “Bepaŋ adi biyagoŋ hinek hidut hatilak.”
25 Ana not wa’iwa’irin ma’am etei tit irerereb naatu boro sun nayowen Regah nakwafir, bebeyanamaim naorereb nao, “Turobe God i kwa wanawananamaim bairi kwama’am!”
26 Notneye, ale dediŋ. Hidi Bepaŋ niutumbane nadiŋa bopneŋ niŋdi toutumba kap nadisuŋa buluwaak, niŋ eŋ metam yenintubudidimedok mede tiulidokooŋ buluwaak, niŋ eŋ Bepaŋdi mede hebiniŋ nimbihitak u yohautadok tiulidokooŋ buluwaak, niŋ eŋ Munabulidi mebelem tubutakaleune mede gitipmuŋ yobe buluwaak, niŋ eŋ mede gitipmuŋ u mebi hide’walaŋ mede gineŋ tubutakalewe buluwaak. Nemek u hogohogok woŋ adi Bepaŋ’walaŋ kayoŋbop nadisukilitihik yehitubu-kilitidok nadiŋa taneeŋ.
26 Taituwau, abisa ao yabin i iti, bora’ara’aten isan kwanaruru’ay ana veya, orot boro ew natabor, orot ta boro ni’obaibiyi, orot ta boro God ana tur naorerereb, orot ta boro menan nabotabir, orot ta boro nati tur nabotabir nakubuna kwananowar, naatu sawar iti etei i ekaleisia wowabin ra’at isan kwasisinaf.
27 Tiŋa Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ yone kaŋ metam feedi mu yoyaneeŋ. Lufom bek, be lufomkulitniŋdi hogok yoyaneeŋ. Kubugoŋ kubugoŋ nilidibo yoŋ nilidibo yoŋ tubune nolidi mebi nadiŋa tubutakaleŋ haniyaneeŋ.
27 Menamaim omih orot rou’ab o tounu hinao naatu men tounu nanatabir, naatu tur i orot ta nao nasawar, imaibo ta nao, men auta’imon kwanarahimih, naatu orot ta i nati tur nabotabir nakubuna.
28 Be me mede tubutakaledok nemu hatihambune kaŋ mede gitipmuŋ mu yoyaneeŋ. Nebek niŋ adi unduŋ tibene nadiŋa ne hogok Bepaŋ’walaŋkade yoluwaak.
28 Baise koubuna’ayan orot nati’imaim men nama’am na’at, orot nati tur eo gewasin ekaleisia wanawanan boro awan nafot, i akisin God hairi’imo hinayoyoban.
29 Eŋ Munabulidi polofet tubulodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautadok adi undugoŋ. Me lufom bek, be lufomkulitniŋdi hogok yoyaneeŋ. Kaŋ nolidi ila kametnadi tiŋa kanadiyaneeŋ.
29 Orot rou’ab o tounu God ana tur hinabinan, naatu hinabibinan wanawanan, binanuyah afa nati tibibinan hai tur hinafufun gewas.
30 Be Munabulidi me niŋ’walaŋ weleŋ gineŋ mede tubumintamimbune tomboyoula yobune kaŋ timeŋ yoluwaak adi wabi tuluwaak.
30 Naatu nati tur inan wanawanan orot ta kou’ay wanawanan ma’am God ana tur ta boubun na isan birerereb ana veya, nati orot bat ebibinan awan nafot.
31 Bepaŋ’walaŋ mede yohauta u kedem taneeŋ ala kubugoŋkubugoŋdi yohautaune gigitmededi metam hogohogok yeniyehitubu-didimeŋ kiulihi taneeŋ.
31 Anayabin kwa ta’ita’imon a veya ti’inu’in na’atube boro kwanabinan, saise sabuw etei boro roube’aten tur hinab hinaso’ob naatu koufair hinab.
32 Bepaŋ’walaŋ mede yohautaiŋ adi nohiye’walaŋ mede nadiŋa nilibo yooŋ, nilibo yooŋ kedem taneeŋ.
32 Dinab oro’orot iyab God ana tur hio tibibinan hai tur i hinakaif gewas.
33 Bepaŋ adi nemek tiŋgiyoŋgiyone mu tilak. Bepaŋ adi kulemaŋgoŋ eŋ didimeniŋgoŋ tilak.
33 Anayabin i men baibikwarisen ana Godamih, baise tufuw ana God.
34 tamwoi adi mede kabup ikiiŋ. Ale hidi maaŋ undugoŋ tiyaneeŋ. Tamwoi adi unduŋ tiŋa fofoŋnit hatidok Judahi’walaŋ Yodoko Mededi yolak.
34 Ekalesia wanawananamaim baibin i awah nafot hinama. Baibin isah men baibasit ema’am boro tur hinao, baise ofafar eo na’atube awah nafot orot babahimaim hinanutanub hinama.
35 Be adi nemek niŋ nadine kaŋ yohineŋ wooŋ yohohiye yeninadiyaneeŋ. Tam niŋ adi kayoŋbop diniŋ bop gineŋ pilali yali mede yobune tuwot mu tibetik.
35 Sawar ta isan so’obamih baremaim a’aawah hinibatiyih, anayabin ekaleisia wanawanan baibin tur o isan i biya’ohow ema’am.
36 Bepaŋ’walaŋ mede hidi’walaŋkade be tububihila mintaguk? Be hidi hide hogok nadigiŋ?
36 Kwanotanot God ana tur kwa akis biyamaim busuruf? Ai nati tur i kwa akis isa na?
37 Niŋ indiŋ. Hidi’walaaniŋ niŋdi netok nu polofet be Munabulidi siloŋ tinamulak unduŋ nadiwaak adi yadi mede youhamulat i Wapum’walaaniŋ mede unduŋ nadidakalewaak.
37 Orot yait enotanot i God ana dinab orot, naatu God biyanane ayubin ana usar bai ema’am, abisa kwa isa akikirum boro naso’ob, iti i Regah ana obaiyunen tur.
38 Eŋ nediyeŋ mede i nadiune folooŋnit mokit tibaak aditok adi sigilulum timindok.
38 Baise iti tur nanowar nakwakwahir, God boro ibo nakwahir ana tur men nanowar.
39 Unduŋ doktiŋa notneye, indiŋ nadineŋ: Hidi Munabulidi hehitubu-lodaune Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa yohautadok gigine tineeŋ. Eŋ Munabulidi mebelemhik tubutakaleune mede gitipmuŋ yoyo wendok kamehep adi mu tiyaneeŋ.
39 Isan imih taituwau, dogor kwanabotawiy God ana tur kwanab gewas kwanabinan, naatu sabuw afa menah botabir teo men kwana’otanih.
40 Eŋ mebi hinek adi indiŋ: Hidi Bepaŋ niutumbadok nemek hogohogok taneeŋ u tuwolit tuwolit eŋ didimeniŋgoŋ hinek taneeŋ.
40 Baise kwana’itin gewas sawar etei i hai efamaim kwanasinaf naatu kakaf ana efamaim.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.