Lucas 6

Hẽwandam Hiek (NOAH) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Biek hãb jua hʌ̃ʌijem hed Jesús hich k'apeen dʌ̈i trigo p'ur wëjöm hee dich wënʌrrajim haajem. Mag dich wëtumua hi k'apeenau trigo chi bichpa t'ʌrrëunaa chi dau juajãagpai sigt'ʌnaa k'ö wëtmajim haajem.
1 Num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos começaram a colher e a debulhar espigas, e a comer os grãos de trigo.
2 Mag k'ö nʌm hoowia chi hajapcha Moiseeu Hẽwandam hiek p'ã pʌatarr hʌʌrk'aajem k'ʌʌnau hamag, —Pãadë hoobat, jua hʌ̃i nʌm hed haawai bʌ̃ʌrjã p'idk'aju k'aba nʌmta pãrau jãg trigo p'ierrnaa k'ö wënʌrrʌm. ¿Pãrau chan k'augbahab hajim hanʌm, jãgpai p'ierr nʌmjã nem pöm heeu nʌm dʌ̈i hãba sim?
2 Então alguns fariseus perguntaram: — Por que é que vocês estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Magbaawai jũrr Jesuu hamag —Mamʌ ¿k'ani mʌ k'apeenau k'aigba habar? hajim hanʌm. ¿Magan pãrau bʌ̃ʌrjã Hẽwandam hiek p'ã sim gaai t'ʌ̃ʌrwai hooba haajeeb, Daviiu hich dʌ̈i wënʌrrarr k'ʌʌn dʌ̈imua hamach jãsöo hap'öbaadeewai Hẽwandam hat'eem pan k'ötarr?
3 Jesus respondeu:
4 Pãrau k'ap'ʌ nʌm, jãga hirua Hẽwandamag jëeujem deg dubwia Hẽwandam hat'eem pan nasãd gaai p'ë sĩerr haujĩ. Mag pan parhoobam k'ʌʌnau k'öju k'aba, hãba p'adëupaita k'öju haai sĩejim. Mag k'ap'ʌ sĩerrta hirua k'öwia hĩchab hich dʌ̈i wënʌrrarr k'ʌʌnagjã deejimgui hajim hanʌm. Mamʌ mag k'ötarr paarjã Hẽwandamau ham chig habajim. ¿Magtarr pãrau k'augbata nʌ? hajim hanʌm hamag, hich Jesuu.
4 Ele entrou na casa de Deus, pegou os pães oferecidos a Deus, comeu e deu também aos seus companheiros. No entanto é contra a nossa Lei alguém comer desses pães; somente os sacerdotes têm o direito de fazer isso.
5 Maimua mag jaau dichwia hichdëupai, —Mʌʌn Hẽwandam Hiewaa Hemk'ooirau. Muruata t'umaam k'ʌʌnag k'an nemta wauju haai nʌ ha jaauju haai chirʌmgui hajim hanʌm, jua hʌ̃ʌijem hed hawiajã.
5 E Jesus terminou, dizendo:
6 Maimua biek hãb hagjö jua hʌ̃ʌijem hed hich Jesús judionaan biirdʌajem deg dubwia Hẽwandam hiek jaau sĩejim haajem. Maig hĩchab sĩejim haajem woun hãb, juachaar garm juadam sĩi jua jʌser k'itʌm.
6 Num outro sábado Jesus entrou na sinagoga e começou a ensinar. Estava ali um homem que tinha a mão direita aleijada.
7 Maagwai judionaan chi machnaan dʌ̈imua chi hajapcha Moiseeu Hẽwandam hiek p'ã pʌatarr hʌʌrk'aajem k'ʌʌnau Jesuug dau t'õba t'ʌnaajim hanʌm, heeu hirua jua hʌ̃ʌijem hedjã higba hõor jua pʌrwia monaaubaawai magʌm gaaimua hichigcha hõor dak'ĩir “Pua chan jua hʌ̃ʌijem hedjã bʌ̃ʌrjã hʌʌrk'abata sim” ha hiek'aag.
7 Alguns mestres da Lei e alguns fariseus ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar alguém no sábado. Pois queriam arranjar algum motivo para o acusar de desobedecer à Lei .
8 Mamʌ hichdëu k'ap'ʌ sĩejim hanaabá, hamau mag k'ĩirju nʌm. Mag gaaimua chi woundam jua jʌser k'itʌmʌg, —Dayag pidú, mau hõor jãrrcha dʌnʌʌubaichë hajim hanʌm.
8 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e por isso disse para o homem que tinha a mão aleijada: O homem se levantou e ficou em pé.
9 Mag dʌnʌʌubaicheewai Jesuu magjim hanʌm:
9 Então Jesus disse:
10 Mamʌ mag jëeunaa hõor t'umaam k'ʌʌn k'ĩir heerpa p'ʌʌrdʌdʌk'am hich hiek hʌ̈k'aba habaawai jũrr chi jua jʌser k'itʌmʌgta, —Dayag jua hʌabá hajim hanʌm.
10 Jesus olhou para todos os que estavam em volta dele e disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
11 Mamʌ hamach dak'ĩir magbaawai hi dʌ̈i k'ĩir machag hap'öbaadëm hiek'au warag höbërdʌtk'awia, —Keena, maadëu jãgata hak'iin jãg Jesús t'õopʌ̈ik'am hanaajim hanʌm, hamach happai.
11 Aí os mestres da Lei e os fariseus ficaram furiosos e começaram a conversar sobre o que poderiam fazer contra Jesus.
12 Mag Jesuu jua hʌ̃ʌijem hedam magwe hõrag jaau nʌrrʌm hed gaai durrsĩ gaai waaidʌjim haajem, Hẽwandamag jëwaag. Mam heddurr pöm hich mag Hẽwandamag jëeu hëejim haajem.
12 Naquela ocasião Jesus subiu um monte para orar e passou a noite orando a Deus.
13 Maimua hãspabaadeewai hich dʌ̈i wënʌrraajerr k'ʌʌn hich haig t'ʌ̃rk'a hauwia mag k'apanag heem doce k'ĩet jʌr haujim haajem. Mak'ʌʌnta hi chognaan hi hiek jaaujem k'ʌʌnk'a t'ʌ̃rjim hanaabá, apostolnaan.
13 Quando amanheceu, chamou os seus discípulos e escolheu doze deles. E deu o nome de apóstolos a estes doze:
14 Mʌk'ʌʌn hirua jʌr hautarr k'ʌʌn t'ʌ̃rʌu:
14 Simão, em quem pôs o nome de Pedro, e o seu irmão André; Tiago e João; Filipe e Bartolomeu;
15 Mateo, (hichpai Leví ha t'ʌ̃r sĩejim);
15 Mateus e Tomé; Tiago, filho de Alfeu; Simão, o nacionalista;
16 Judas, (hichpai Tadeo hanaa Lebeo ha t'ʌ̃ʌrjerr, deeum hagjö Santiago haajerr heeum); maimua
16 Judas, filho de Tiago; e Judas Iscariotes, que foi o traidor.
17 Maimua hich Jesús dʌ̈i durrsĩe narr k'ʌʌnpa t'um hãba hʌʌrba bëewia p'ëeurëgdam hee naaichëjim haajem. Maig hagjö hich dʌ̈i wënʌrraajerr k'ʌʌn k'apan biirdʌ t'ʌnʌm hee, hĩchab deeum durram k'ʌʌnpa hõor pöm t'ʌnaajim hanaabá: Judea durrmua bëetarr k'ʌʌn, Jerusalenmua bëetarr k'ʌʌn, maimua p'ũas higaau p'öbör Tiro hanʌm dak'a naajerr k'ʌʌn dʌ̈i Sidón perasöm k'ʌʌnpa t'ʌnaajim haajem. Hãaur k'ʌʌn hi hiek hũrm k'õchgau, maagwai tagam k'ʌʌn sĩi hamach monaaupʌ̈i mamk'ĩirta mag bëewi naajim haajem.
17 Jesus desceu do monte com eles e parou com muitos dos seus seguidores num lugar plano. Uma grande multidão estava ali. Era gente de toda a Judeia, de Jerusalém e das cidades de Tiro e Sidom , que ficam na beira do mar.
18 Mag chadcha bën k'aigbam k'ĩirpierr hõor mor hee sĩsid harrjã t'um jʌr wërppʌ̈inaa monaaupʌ̈imajim hanaabá.
18 Eles tinham vindo para ouvir Jesus e para serem curados das suas doenças. Os que estavam atormentados por espíritos maus também vieram e foram curados.
19 Mag hoowia t'umaam k'ʌʌnau hi gaai pʌrm hiigjeejim hanʌm, hamach monaaumk'ĩir, hamachdëu hoowai sĩi hi gaai pʌr nʌmuapaijã Hẽwandam jua t'eeg hich gaai wai simuata bënëgjã hich jua jʌmpiba monaaupʌ̈pʌ̈ik'am hoowia.
19 Todos queriam tocar em Jesus porque dele saía um poder que curava todas as pessoas.
20 Mag hõor mor masim k'ʌʌnpa t'ʌnarr t'um monaauk'apʌ̈iwia hich dʌ̈i hogdʌba wënʌrraajerr k'ʌʌnagta heerpanaa magjim hanʌm, hich Jesuupai:
20 Jesus olhou para os seus discípulos e disse:
21 Honee habat hajim hanʌm, pãar har Hẽwandamau waupim k'õsim nem wawaagta jãsöomjö nʌm k'ʌʌn. Jãgtarr jũrr mʌg hatag pãar bʌ̃ʌrjã haugchëba wënʌrrajugui hajim hanʌm. Honee habat, pãar mʌ gaaimua dauhi paraa durraajem k'ʌʌn; mʌg hatag pãar hök'ĩirjug k'augba wënʌrrajugui hajim hanʌm.
21 — Felizes são vocês que agora têm fome,
22 Honee habat hajim hanʌm, mʌch chi Hemk'ooi Hiewaa hiek hʌ̈k'a nʌm gaaimua pãach chik'amnau k'a huk'urnaa hamach haigmua k'ãijã warag di chaaur pãach jʌʌrwai. Honee habat, chik'amnau pãach wau hiek'amamua k'ãijã, “Jãg woun chan hõor hajap'am k'abam” ha hiek'aawai.
22 — Felizes são vocês quando os odiarem, rejeitarem, insultarem e disserem que vocês são maus por serem seguidores do
23 Hõrau pãach dʌ̈i mag nʌm jaar hoob hök'ĩirjuu hamiet hajim hanʌm. Mag k'ãyau warag honee habat hajim hanaabá; pãar mag nʌm jũrran hʌ̃gt'arin pãar hat'ee nem hajap'am pöomata t'ʌnʌm. Hĩs mʌg pãar mʌ gaaimua dau hap'ʌʌ wau nʌmjö wënʌrraajeejim warrgarwejã, Hẽwandam hi jaaujerr k'ʌʌn. Mamʌ hĩs hʌ̃gt'ar Hẽwandam dʌ̈i ya ham honee nʌmgui ha hiek'amajim hanaabá, ham wawí nʌmua.
23 Fiquem felizes e muito alegres quando isso acontecer, pois uma grande recompensa está guardada no céu para vocês. Pois os antepassados dessas pessoas fizeram essas mesmas coisas com os
24 Mag hiek'ak'agmamua hichdëupai, ’Mamʌ ¡hëh hapdurr hajim hanʌm, hõor hamach p'atk'onta t'ö hiyʌ̈ʌ haajem k'ʌʌn! Ham hamach p'atk'onag hee ham k'õchgau Hẽwandam higba harr jũrr, hamau mʌg hatag hoomaa hajurau hajim hanʌm.
24 — Mas ai de vocês que agora são ricos,
25 ¡Hëh, hapdurr hajim hanʌm, mʌg jẽb gaai nem t'um paraa bʌ̃ʌrjã haugchëba haajem k'ʌʌn! Jãgtarr k'ʌʌnta jũrr mʌg hatag dau haug hee wëtju. ¡Hëh, hapdurr hajim hanʌm, har sĩi honee ham k'õchgau bʌ̃ʌrjã hamach mor hewag k'ĩirjuwia hök'ĩirjuupaijã haba haajem k'ʌʌn! Hamachdëu hampierr ham k'õchgau Hẽwandam higba harr jũrr pöd hamach hʌ̃gt'ar höbërba haawai, mʌg hatag ham hicharaucha bĩe nʌisijugui hajim hanʌm. Maimua hĩchab,
25 — Ai de vocês que agora têm tudo,
26 ¡Hëh, hapdurr hajim hanʌm, har t'umaam k'ʌʌnau pãar hëugar, “Jãan chad woun hajap'am pamá” ha hig hiyʌ̈ʌ haawai! Warrgarwejã par chadcha Hẽwandam hi chaar k'abamta jaaujerr k'ʌʌn hëugarjã hich magta hiek'aajeejim, pãar jöoinau. Hõrau mag ham hëugar hõor hajap'am haajeejieb mamʌ, maadëu k'ap'ʌ nʌmgui hajim hanʌm, ham pöd Hẽwandam haar höbërba harr.
26 — Ai de vocês quando todos os elogiarem, pois os antepassados dessas pessoas também elogiaram os falsos profetas.
27 Mag jaaumamua Jesuu magjim haajem hich hiek hũr narr k'ʌʌnag: ’Pãach dʌ̈i hiekk'õr paraam k'ʌʌn k'a k'õsinaa pãach hoomap'a haajem k'ʌʌn dʌ̈ijã nem hajap'am waubat.
27 — Mas eu digo a vocês que estão me ouvindo: amem os seus inimigos e façam o bem para os que odeiam vocês.
28 Pãach chik'amnau t'õp hiek'aawai magʌm hiekjã higba, warag ham kõit Hẽwandamag jëeubat. Maimua pãach hãauk'a hiek'abaadëm pʌa chʌuu haawaijã, dʌ̈i hãauk'a hiek'aju k'ãyau, warag Hẽwandamagta ham kõit jëeubat hajim hanʌm.
28 Desejem o bem para aqueles que os amaldiçoam e orem em favor daqueles que maltratam vocês.
29 Chik'amnau k'ãijã pʌch gaai mas deewai hoob hi gaai hagjö deem. Mag k'ãyau hʌdʌraa pʌch gaai mas hapibá. Wa pʌch camis k'ãijã hãbmua k'echt'ʌg haum hiigwai warag tagam k'ajũajã hʌdʌraa hirig harrpibá hajim hanʌm.
29 Se alguém lhe der um tapa na cara, vire o outro lado para ele bater também. Se alguém tomar a sua
30 Wa pʌch nem k'ãijã hãbmua k'echt'ʌg haum hiigwai, meeuk'aju k'ãyau, hok'ooju hawiajã hidëu warag harrpibá. Hõrau pʌchig nem jëeuwai hö hajap'a magʌm haba deebá. Wa hãbmua k'ãijã k'ũchpaim hat'ee pʌch nemdam jëeu harrwai hoob, “Jöpk'aa mʌ hin deebahur” ham hajim hanʌm.
30 Dê sempre a qualquer um que lhe pedir alguma coisa; e, quando alguém tirar o que é seu, não peça de volta.
31 Chik'amnau pʌch dʌ̈i k'aigba hapimap'a sim k'ai, pʌch garmuajã hoob hi dʌ̈i k'aigba ham. Hõrau pʌch dʌ̈i hapim k'õsimjöta pʌch garmuajã ham dʌ̈i habá hajim hanʌm hamag.
31 Façam aos outros a mesma coisa que querem que eles façam a vocês.
32 Magnaa mag hichdëu parhoobam k'ʌʌnjö hapiba sim higwi, ’Pãadë k'ĩirjubat hajim hanʌm: Pãrau pãach jãsenem k'ʌʌnpaita daupii hak'iin, ¿maig k'an hajaug sĩ? Bʌ̃ʌrjã Hẽwandam hiek hʌ̈k'abam k'ʌʌnaujã hamach k'a k'õsim k'ʌʌn chan hoomap k'aba sĩerrjëemgui hajim hanʌm.
32 — Se vocês amam somente aqueles que os amam, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama amam as pessoas que as amam.
33 Wa pãrau pãach juag hoojem k'ʌʌn juagpaita hagjö hook'iin, ¿maigjã k'an hajaug sĩ? Mag nʌm haig hʌ̈u k'aba sim. Hẽwandam hiek hʌ̈k'aba haajem k'ʌʌnaujã jũrr hagdaujö chik'am juag hoojemgui hajim hanʌm.
33 E, se vocês fazem o bem somente para aqueles que lhes fazem o bem, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama fazem isso.
34 Pãrau pãachdëu nem deebarmjö pãachig deejöjöo k'ĩirju nʌm k'ʌʌnagpaita nem deek'iin, ¿maigjã pãar jãga nʌ? ¿Hich hagjö haba haajẽ hajim hanʌm, Hẽwandam hamach t'ãar hee chuk'u nʌm k'ʌʌnaujã, deeu hagjö hamachig nem deemk'ĩir?
34 E, se vocês emprestam somente para aqueles que vocês acham que vão lhes pagar, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama emprestam aos que têm má fama, para receber de volta o que emprestaram.
35 Magua muan pãragan, pãach dʌ̈i hiekk'õr paraam k'ʌʌnjã warag k'a k'õsita habat ha chirʌmgui hajim hanʌm. Maimua ham dʌ̈i hö hajap'a habat hĩchab, pãach nemdam k'ũchpaim hat'ee k'ãijã jëeu harrwai tag deen bëebaju k'ãijãa jãg deebapʌ̈im ha hiek'aba. Pãrau hö hãk'ãrag chuk'u magmʌn, hʌ̃gt'arin pãar hat'ee nem hajap'am pöoma t'ʌnʌmgui hajim hanʌm. Hĩchab pãar mag wënʌrrʌmʌn magan pãar chadcha Cha Hʌ̃gt'aa P'uu Nʌm hag chaainaugui hajim hanʌm. Hẽwandamau hõrau k'ĩirjuajemjöta k'ĩirjuajem hak'iin, hãba hõor hajap'am k'ʌʌnagpaita hirua nem deejeek'am. Mamʌ hi magba t'umaam k'ʌʌn dʌ̈i hajap'a k'itʌm, hõor k'aibagjã higba, ni mag hich hajaug k'itʌm paarjã hõrau hichig hʌ̈u hajim habajujã k'ĩirjuba. Magua pãraujã hagjöta haju haai nʌmgui hajim hanʌm, pãach k'apeen k'aibagjã higba.
35 Façam o contrário: amem os seus inimigos e façam o bem para eles. Emprestem e não esperem receber de volta o que emprestaram e assim vocês terão uma grande recompensa e serão filhos do Deus Altíssimo. Façam isso porque ele é bom também para os ingratos e maus.
36 Maachin t'umaam k'ʌʌn dau haug k'aug paraata hanʌm, har jãg maach Haai hʌ̃gt'ar simuajã hagjö maach t'umaam k'ʌʌn dau haug k'aaugjẽpirau.
36 Tenham misericórdia dos outros, assim como o Pai de vocês tem misericórdia de vocês.
37 ’Hoob chik'am hĩgk'am k'õchgaupai chan chik'am pekau p'ëmiet, heeu Hẽwandamau pãach chach nʌm hed magʌm hiek higduk'am pãach dʌ̈i. Hoob “Jãg wounan chad k'aibag hee pʌ̈iju haai sim” hamiet, heeu pãach hiek gaaimuapai Hẽwandamau pãachta k'aibag hee pʌ̈iduk'am. Chik'amnau pãach dʌ̈i k'aigba haawai sĩi warag hich mag k'ĩir hak'oobapʌ̈it, tag magʌm hiekjã higba. Pãrau pãach k'apeen dʌ̈i magmʌn, magan Hẽwandamaujã pãar dʌ̈i hagjö hajugui hajim hanʌm.
37 — Não julguem os outros, e Deus não julgará vocês. Não condenem os outros, e Deus não condenará vocês. Perdoem os outros, e Deus perdoará vocês.
38 Pãach k'apeenag nem hĩgk'aba deemʌn, Hẽwandamaujã pãrag nem hĩgk'aba deeju. Pãrau pãach k'apeenag nem deebarm jũrr, hirua pãrag hʌ̃r hag k'ãyau p'ẽsu hipiirnaa pör simii deeju. Mamʌ pãrau pãach k'apeenag chachnaata nem dee nʌmʌn, magan Hẽwandamaujã hich hagjöpai pãrag deejugui hajim hanʌm.
38 Deem aos outros, e Deus dará a vocês. Ele será generoso, e as bênçãos que ele lhes dará serão tantas, que vocês não poderão segurá-las nas suas mãos. A mesma medida que vocês usarem para medir os outros Deus usará para medir vocês.
39 Mag ejemplodam k'ĩir pogk'e jaaumamua, ’Pãadë k'ĩirjubat hajim hanʌm. Woun hãb dau k'augba simua hich k'apeer hagjö dau k'ĩsu k'itʌm jua gaai pʌr harrk'iin, hãb bʌ̈hëu subaadeeu ¿hamach numwe burrbaju k'ai? hajim hanʌm.
39 E Jesus fez estas comparações:
40 ¿Pãrau hoowai heeu woun nem k'aug simua hichig jaau sim k'ãyau hatcha nem k'aug sĩejẽ? Hichig nem jaaumam t'um k'augbapäaiwain chadau hich maestro dënjö nem k'aug sĩsiejemgui hajim hanʌm.
40 Nenhum aluno é mais importante do que o seu professor. Porém, quando tiver terminado os estudos, o aluno ficará igual ao seu professor.
41 Pʌch dau hee pasur pöm sim joot'ʌ t'ʌnʌm nacha noi haubam haig, ¿jãga pua pʌch k'apeer dau heem pasurdam bʌ̃rʌʌ k'itʌm noi hawaag hagá? Maachin nacha dich k'ĩirjunaata hiek'a nʌmgui hajim hanʌm.
41 — Por que é que você vê o cisco que está no olho do seu irmão e não repara na trave de madeira que está no seu próprio olho?
42 Wa magbam k'ai, ¿jãga hãbmua hich k'aperag “Daai kakë, mua pʌ dau heem pasurdam noi hauk'im” haju, mamʌ hich dau heejã hag k'ãyau nem pöm sim joot'ʌ t'ʌnʌm noi hauba simta? Sĩi chik'am jaaum k'õchgaupai chan dich wir haig k'ĩirjubanaa pöd mag hiek'aju k'aba nʌmgui hajim hanʌm. K'ĩirjug chukdam, nacha dich dau heem pasurta noi hauba haajeeb, wajap'a hoog; maimuan chadau jũrr dich k'apeer dau heemjã hagjö noipʌ̈i nʌm. Magua dichta nacha k'ĩirjuba haajeeb chik'am jawaag. Dichjã hagjö chirʌm chan pöd dich k'apeen jaauju k'abamgui hajim hanʌm.
42 Como é que você pode dizer ao seu irmão: “Me deixe tirar esse cisco do seu olho”, se você não repara na trave que está no seu próprio olho? Hipócrita! Tire primeiro a trave que está no seu olho e então poderá ver bem para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
43 Mag jajawagmamua, ’Maach jaauju k'ʌʌn chuk'u hawiajã maachin dich hiek'a nʌm gaaimuata hõrag dich k'ap hapiejemgui hajim hanʌm, hõor wäjäauná wa hõor k'aigbam k'ʌʌná. Pãrau k'ap'ʌ nʌmgui hajim hanʌm, nemjõ hãk'ãraa cheejem higwia, “Jãg nemjõon chad hajap'a k'itabma” haba haajem; maagwai jũrr nemjõ hajap'am higwiajã, “Jãg nemjõon chi hãk'ãrau” haba haajem.
43 — A árvore boa não dá frutas ruins, assim como a árvore que não presta não dá frutas boas.
44 ¿Pãrau hoowai pahach gaai nemjõ k'ũwaa chë sim hoojẽ? Kũpud dënjã miel wie nʌm hooba haajem.
44 Pois cada árvore é conhecida pelas frutas que ela produz. Não é possível colher figos de espinheiros, nem colher uvas de pés de urtiga.
45 Hich hagjöta nʌm hĩchab maach wounaanjã. Hõor k'ĩirjug hajap'am k'ʌʌnau nem hajap'am nemta hiek'a nʌm, hamau nem hajap'ata wauju k'ĩirju naawai; mamʌ hö hãk'ãraam k'ʌʌnaun hiek'aawaijã nem k'aigbamta hiek'a nʌm, ham hödi sĩi nem k'aigbamta wauju k'ĩirju sĩsid haawai. Magta hõraun maach hiyʌ̈ʌ nʌm hũr nʌm gaaipai warre k'ap'ʌ haajem, k'anim woun hagá: woun hajap'am wa woun k'aigbam.
45 A pessoa boa tira o bem do depósito de coisas boas que tem no seu coração. E a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más. Pois a boca fala do que o coração está cheio.
46 ’Pãrau mua nem jaau chirʌm hipierraa k'aba nʌmta, ¿k'ant'ee mʌ higwia sĩi par hiiupai “Pʌʌta maar Pöröu” haajẽ?
46 — Por que vocês me chamam “Senhor, Senhor” e não fazem o que eu digo?
47 — ausente —
47 Eu vou mostrar a vocês com quem se parece a pessoa que vem e ouve a minha mensagem e é obediente a ela.
48 — ausente —
48 Essa pessoa é como um homem que, quando construiu uma casa, cavou bem fundo e pôs o alicerce na rocha. O rio ficou cheio, e as suas águas bateram contra aquela casa; porém ela não se abalou porque havia sido bem-construída.
49 Mamʌ har chi mʌ hiek hũrtarrta bʌ̃ʌrjã hag hipierraa k'aba nʌm k'ʌʌnan, jũrr hagjö woun hãb sĩi k'omariipai dibʌ̈ juk'anaa di hëutarrjöta nʌmgui hajim hanʌm. Mag k'omariipai hëu sĩerr haawai haaipa dʌnʌisim hee, hĩchab noseg pöm chë t'ʌnʌʌ harr k'ur döhãd pöm pierrwai, dö huu t'ʌnʌʌ hawia sĩi dö badag hʌʌrsirpʌ̈ijim hanaabá. Mag, nem t'umaa hok'oojimgui hajim hanʌm.
49 Mas quem ouve a minha mensagem e não é obediente a ela é como o homem que construiu uma casa na terra, sem alicerce. Quando a água bateu contra aquela casa, ela caiu logo e ficou totalmente destruída.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.