Lucas 4
Hẽwandam Hiek (NOAH) vs NAA
1 Mag pör choowia Jesús Hẽwandam Hak'aar hich gaai p'ẽs wai sim petajim haajem Jordán heemua, mag hich pör chootarr haigmua. Mag mamta hich hag Hẽwandam Hak'araupai Jordán higaau durr hõor chukag chʌʌi hi warrjim haajem.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Mam cuarenta días sĩejim haajem, bʌ̃ʌrjã t'ach k'öba. Hi mag sim hee dösãtau bëewia hi k'ĩirjug meerk'a Jöoi dau na hʌ̈u k'abam nem waupiju hẽk'aajeejim hanaabá. Mag cuarenta días dichdimaawaita heeupemjö Jesús jãsöo haadëjim haajem. Mag hi jãsöo haadëm hee, dösãtau hi k'ũgur hauju k'ĩirjuwia
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 hirig, —Chadcha pʌ Hẽwandam Hiewaa k'ai, mʌg mokdau panag paabapʌ̈i hajim hanʌm.
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Magbaawai Jesuu magjim hanʌm:
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Maimua Hẽwandamau hʌdʌraa warag dösãtag Jesús warrpijim haajem, durrsĩ pöm sim gaai. Mag warrwia mag durr pöm hʌ̃gt'aa sim gaaimuapai, sëuk'abarmjö habarm hee, mʌg jẽb gayam durr warp'am magwe t'um hirig hoopijim hanaabá.
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 Mag hoopiwia magjim hanʌm, chi dösãt garmua hirig:
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Mamʌ magaagan sĩi jĩepöröu p'õbk'anaa mʌrʌgta Hẽwandamagamjö jëeubá hajim hanaabá. Pua mʌrʌg mag jëeumʌn, mʌg durr t'umwe pʌch dënëu hajim hanʌm chi dösãtau.
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Magbaawai Jesuu chi dösãtag, —Hẽwandam hiek p'ã sim gaai jaauwai, “Pãar Pörön Hẽwandamau; hãba hirigpaita jëeubat, maimua hãba hi hiekpaita hipierraa habat” ha simgui hajim hanʌm.
8 Mas Jesus respondeu:
9 Maimua Hẽwandamau deeu hʌdʌraa dösãtag Jesús warrpijim haajem, jũrr Jerusalén p'öbörög. Mam barwia Haai hi jëeujem di nem pöm dʌnʌm hʌ̃r chi sĩ gaai warrwia magjim hanʌm chi dösãt garmua Jesuug:
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Hẽwandam hiek p'ã sim gaai “Hich Hẽwandamau hich chognaan pʌ̈iju” ha sĩebahab, “pʌ t'ʌa wënʌrramk'ĩir.”
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Maagwai mʌg hee pʌ baudʌk'iinjã, hamau sĩi hamach jua heeta pʌ jãau haubajup, buju haimaau pʌ chig ham hugua. ¡Baubaad! hajim hanʌm, chi meperau Jesuug.
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Magbaawaita Jesuu magjim hanʌm:
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Hich mag warag chi dösãtau Jesuug hich hipierraa hamk'ĩir nem k'ĩirpierr jajaauk'am bʌ̃ʌrjã pödba habaawai, sëuk'a chi k'ũgur petajim haajem hichta.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 — ausente —
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 — ausente —
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Maimua Nazareeg bëejim haajem, hich bãautarr p'öbörög. Mag bëewia jua hʌ̃ʌijem hed pabaadeewai judionaan Hẽwandam hiek jaaujem deg dubjim haajem, hag na hich duubjerrjö. Mag dubwia, hõrag hũrmk'ĩir Hẽwandam hiek t'ʌ̃raag p'iidʌ dʌnʌisijim haajem.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Mag hi dʌnʌisiewai hãbmua hirig hʌapʌ̈ijim haajem, jöoingarm hẽsap chi pʌʌrt'ʌm, Hẽwandam hi jaaumie Isaías k'ararrau p'ãtarr. Maimua chi hẽsap pʌʌrt'ʌm gaai jʌrnaa t'ʌ̃rbaadëjim hanʌm. Hirua t'ʌ̃r sĩerr haig mag sĩejim haajem:
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “Hẽwandamauta mʌ jʌr hautarr haawai hich Hak'aar mʌ gaai p'ẽs wai sim, hap'ʌʌm k'ʌʌnag jãga hichdëu ham peerdʌ hauju ha jaaumk'ĩir.
18 “O Espírito do Senhor
19 maimua hõrag, ‘Hĩs chad mʌg jaarta Hẽwandamau pãar dʌ̈i nem hajapcha haju hed barbaichëm’ ha jaaumk'ĩirta mʌ pʌ̈ijim” hajim hanʌm, t'ʌ̃rmamua. (Is. 61:1-2)
19 e proclamar o ano aceitável
20 Maimua t'ʌ̃r haaipabaadeewai hichig chi hẽsap pʌʌrt'ʌm deetarrag deeu hʌapʌ̈iwia hoo sĩsijim haajem, hichdëu t'ʌ̃r sĩerr hiekpai jawaag. Magbaawai t'um haig narr k'ʌʌnau hãba hirigta heerpapaad t'ʌnʌisijim hanaabá.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Mag hichig heerpapaad hap'öbaadeewai hamag magjim hanʌm:
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Mag hũrwia t'umaam k'ʌʌnau hi wajap'a hig hiyʌ̈ʌ naajim hanʌm. Mag nʌm dʌ̈i hirua hiekdam hũrimʌ hiek'amam hũrwia t'um jʌ̃gderraa hap'öbaadëjim hanaabá. Mag hũrwia, jũrr hamach wir haigpai, —Keena, ¿mʌg woun José hiewaa k'abamá? ¿K'ani mag hiek'a hoo simma? hanaajim hanaabá.
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Magbaawai Jesuu magjim hanʌm:
23 Então Jesus disse:
24 Mamʌ keena, pãadë hoobat, muajã mag chirʌmgui hajim hanʌm: Chi mʌg Hẽwandam hiek jaau wënʌrraajem k'ʌʌn chan dich dö hee hãba naajem k'ʌʌnau hãbjã k'a k'õchk'aba haajemwai.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Mʌch sëuk'a chirʌm ham hugua pãrag jaauk'im: Pãrau k'ĩir heyaa nʌmgui hajim hanʌm, jöoingar Hẽwandam hiek jaaumie Elías k'ararr monak'a haawai Israel durr año t'ãrjup hawia jãrr bʌ̃ʌrjã noseg chëba harr hanʌm. Mag gaaimua Judea durr t'um jãdau t'eega burrtarr hanʌmjã pãrau hũurjem. ¿Pãrau k'ĩirjuawai mag jaar hĩchab k'oopaa hũanaan dau hap'ʌʌm chuk'u hajĩ Israel durr? Chuk'u hajim haju haai k'aba nʌm; k'apan t'ʌnaajim.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Mamʌ magʌmjã ni hiwiir hãbam haarjã Hẽwandamau Elías pʌ̈ibajim. Mamag pʌ̈iju k'ãyau Sidón durr p'öbör Sarepta hanʌm hee k'oopaa hʌʌi hãb sĩerr haarta Hẽwandamau pʌ̈ijimgui hajim hanʌm, magʌgta hi jãhogamk'ĩir. ¿Jãgwi? Hich durram k'ʌʌn heepai pʌ̈imuan hi k'õchk'abaju k'ap'ʌ harr haawaima. Maguata warag deeum durragta pʌ̈ijimgui hajim hanʌm, hich meeun k'abam hee.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Hĩchab k'ĩir heyaa habat: Israel durr Hẽwandam hiek jaaumie Eliseo k'ararr monak'a haawai hĩchab hõor kokobé bënëu bar sĩsidʌm k'apaana t'ʌnaajim. Mamʌ mag t'ʌnarr k'ʌʌn hiwiir hãbjã Hẽwandamau hirig monaaupi jaauba, hãba Siria durr woun Naamán haajerr happaita monaaupijim. ¿Jãgwi? Hẽwandamau hoowai hamach israelnaan heepai pʌ̈imuan, hamach heempai haawai bʌ̃ʌrjã hamach k'amor machag monaauju k'ĩirjubaju hich Hẽwandamau k'ap'ʌ sĩerr haawaima hajim hanʌm hich Jesuu.
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Jesuu mag hiek'abarm hũrbaawai haig narr k'ʌʌn t'um hi dʌ̈i meeuk'a p'öbaadëjim hanaabá, hamach k'ĩir hiek'abapäaiwai.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Mag meeuk'a nʌmua warag p'iidʌtk'a p'öbaadëwia, p'öbör heemua jʌrpʌ̈iwia, hich hag p'öbör heepai durrsĩ gaai durr pör waaidʌ hi warrjierram haajem, mammua hit'urmʌg hee hi sĩepäaig.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Mamʌ mag nʌm hee sĩi ham jãrr dichwia petajim haajem.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Maimua magtarr k'ur deeu Jesús Galilea durr p'öbör Capernaum hanʌmʌg bëejim haajem. Mag bëewia hõor jua hʌ̃ʌijem hed pabaadeewai hõrag jaaujeejim haajem.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Mag hirua jaau sim haig hi hiek hũrwia hõor jʌ̃gderraa t'ʌnaajim hanʌm, chi k'ap'ʌm k'ap'ʌm haajem k'ʌʌn k'ãyaujã hichdëuta jaau k'ap'ʌcha jaaumam hũrwia.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Mag judionaan Hẽwandam hiek jaaujem deg hĩchab sĩejim haajem, woun hãb mor hee bën k'aigbam wai sim. Mag wounau Jesús hoobaadeewai chi bën hi mor hee simuata t'et häa hanaa,
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 —¡Jesús, Nazaretpierr! Hidëu maar sĩi k'ajap'a sĩubá hajim hanʌm. Pʌʌn warre maar höpäainta hurum. Mua pʌ k'ap'ʌ chirʌm, pʌ jammua hurú. Pʌ Hẽwandam Hiewaa hʌ̃gt'armua bëetarr k'abahab, warrgurwe Hẽwandamau pʌ̈iju jaaujerr hajim hanaabá, chi mepeer garmua.
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Magbaawai Jesuu chi bënëg meeurraunaa, —K'ĩu habá. Pʌchta warag jãg woun mor heemua höbërbaad hajim hanʌm.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Mag hoowia t'umaam k'ʌʌn dauderraa nʌmua hamach heepai, “¿K'anim wounaan juapa t'eegta jãg mepeenag höbeerpi jaauwaijã hi hipierraa höbër nʌma? Keena, mʌig hag na maadëu mʌg chan hooba haajemwai” ha hiek'ap'öo t'ʌnaajim hanʌm.
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Jesuu magtarr sĩi hag bigaau p'öbördam nʌnʌidʌm heem magwe bĩi t'ʌnʌisijim haajem.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Maimua mag woun mor heem mepeer jʌr pʌawia Hẽwandam hiek jaaujem degmua höbërwia petajim haajem, Simón di haar. Maimua barimawia hooimaawai, Simón p'aauhũanta k'ʌʌumieu mas t'ʌnʌm hooimajim hanaabá. Magbaawai mag hũan monaaupʌ̈imk'ĩir, hõrau Jesuug chaigpa naajim hanʌm.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Magbaawai hi werba jẽer sim bigaau dʌnʌʌuwimawia chi k'ʌʌumieg k'ĩesir hiek'abaawai warre chi k'ʌʌumie meeudʌbaadëjim hanaabá. Mag k'ʌʌumie meeudʌbaadeewai hag bʌ̈rre p'iidʌwia ham jãhogaagpajim haajem.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Maimua hedau k'ëubaadeewai haaunaan paraa harr k'ʌʌnau hamach haaunaan k'amor machagpierr Jesús haig haubëemajierram haajem. Magbaawai Jesuu chi mor masim k'ʌʌn gaai pʌr hoomamuapai t'um monaaupʌ̈imajim haajem.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Mag pʌr hoomamua hõor mor hee bën paraa harrpa jẽu wërpmajim hanaabá. Chi mepeenaujã Hẽwandamau hi pʌ̈itarr k'ap'ʌ narr haawai, “Pʌʌn Hẽwandam Hiewaau” ha hähäag höbërdʌtk'a maajeejim hanʌm. Mamʌ Jesuu tag hamag hiek'apiba meeurrau sĩumajim haajem, hõrag hich jaaum hugua.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Maimua ya hãspabaadeewai haigmua chawag mawia hõor chukag haar hich happai sĩeimajim hanʌm. Mamʌ Capernaumpienau hi jʌr wënʌrrʌʌ hawia baau hat'aimaawai tag hi chawag pʌ̈imap'a sĩi hamach haigpaita sĩepim k'õsi naajim haajem.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Mamʌ hichdëu hamag, —Mʌigpai chiraba mʌ chawag maju haai chirʌmgui hajim hanʌm, hĩchab deeum p'öbör heejã hõrag “Hẽwandamta ya t'umaam k'ʌʌn Pörk'aimʌʌ sim” ha jaauwia, hĩchab ham peerdʌju k'ĩirju nʌm k'ai, hirigta hʌdʌraa hamach Pörk'apiju haai nʌm ha jawaan, mag hat'eeta Hẽwandamau mʌ pʌ̈itarr haawai.
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Mag jaauwia, Capernaumpai sĩeba, hich mag p'öbörpierr judionaan biirdʌajem deg Hẽwandam hiek jaau nʌrraajeejim haajem, Galilea durr.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.