Lucas 20
Hẽwandam Hiek (NOAH) vs VC
1 K'ãai hãb Jesús Haai hi jëeujem deg dubwia hõrag jaau sĩejim haajem, jãga Hẽwandamau ham peerdʌ hauju. Hirua mag jaau sim haig, p'adnaan chi pörk'a nʌm k'ʌʌn bëejierram haajem, chi machnaan dʌ̈i judionaan ham Asamblea heem chi pörnaanpa.
1 Num daqueles dias, Jesus ensinava no templo e anunciava ao povo a boa nova. Chegaram os príncipes dos sacerdotes e os escribas com os anciãos,
2 Mag bëewia hirig, —¿K'ai t'öwiata jãg mʌig nem për narr k'ʌʌn pua dawag jʌr wërppʌ̈ijĩ? ¿K'aíuta jãg pʌrʌg pʌchta nem hiek t'eeg hapijĩ? Marag jaaubá hajierram hanʌm.
2 e falaram-lhe: Dize-nos: com que direito fazes essas coisas, ou quem é que te deu essa autoridade?
3 Magbaa Jesuu hamag magjim hanʌm:
3 Jesus respondeu: Também eu vos farei uma pergunta.
4 Pãrau k'ĩirjuawai, ¿chadcha Hẽwandamauta Juan pʌ̈ijĩ hajim hanʌm, jãg hamach k'aibag Hẽwandamag chugpaapi jaaunaa hõor pör choo nʌrramk'ĩir, wa sĩi mʌg jẽb gayam k'ʌʌnau chogpʌ̈iwiata jãg nʌrrajĩwa?
4 Respondei-me: o batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Mamʌ mag hirua jëeubarmjã pöd hʌ̈k'aju k'augba haawai hamach happai hiyʌ̈ʌ nʌmua hamach wir haigpai, —Keena, maadëu hirig Hẽwandamauta pʌ̈ijim hak'iin, magan jũrr hirua maachig, “Jãg magʌmta pãrau hirua jaau nʌrrarr hʌ̈k'abajierráma” hajugui hajim hanʌm.
5 Eles começaram a raciocinar entre si, dizendo: Se dissermos: Do céu, ele dirá: Por que razão, pois, não crestes nele?
6 Wa magba maadëu jũrr, “Hichjöm k'ʌʌnaupai pʌ̈iwiata jãg nʌrrajim” hak'iin, magan hõor pöm mʌg t'ʌnʌm jũrr maach dʌ̈ita meeuk'awia, mokou bar wai nʌmuapai maach k'ëchpʌ̈ijugui hajim hanʌm, mʌg p'öbör hee t'umaam k'ʌʌnau hi higwia, “Chadcha Hẽwandam hi jaaumie chaar” haajeewai.
6 Se, porém, dissermos: Dos homens, todo o povo nos apedrejará, porque está convencido de que João era profeta.
7 Mag jaauju k'augba naawia warag, —Marau k'augbam jammuata bëejĩ, ni k'aíu pʌ̈iwiata jãg nʌrrajim k'ai hajierram hanʌm.
7 Responderam por fim que não sabiam de onde era.
8 Magbaawai Jesuu hamag magjim:
8 Replicou-lhes também Jesus: Nem eu vos direi com que direito faço estas coisas.
9 Maimua mag hõor pöm t'ʌnʌmʌg mʌg nem hĩgk'aadam jaaumamua magjim haajem Jesuu:
9 Então Jesus propôs-lhes esta parábola: Um homem plantou uma vinha, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se por muito tempo para uma terra estranha.
10 Mam mag simua ya chee jaar haadëm hee, hich chog pʌ̈ijim haajem, mag dʌ̈i hichig hich paatëm deepʌ̈imk'ĩir. Mamʌ mag chi nemjĩir k'ʌ jöoirau chogtarrdam hamach haar barbaimaawai, pʌrnaa, wʌ wai nʌʌ hawia, sĩi deeu hich jua k'arraa jʌrbapäaiwai, hich juadam parii barjim haajem.
10 No tempo da colheita, enviou um servo aos vinhateiros para que lhe dessem do produto da vinha. Estes o feriram e o reenviaram de mãos vazias.
11 Magbaawai jöoirau deeum pʌ̈ijim haajem, hich chog. Mamʌ majã hamach haar hoo barpinaa, parhooba hi wau hiek'a wai nʌʌ hawia, warm k'ãyaujã hʌ̃rʌʌpai wʌnaa, hagjö hich jua k'arraa jʌr werbajierram haajem.
11 Tornou a enviar outro servo; eles feriram também a este, ultrajaram-no e despediram-no sem coisa alguma.
12 Mag majã hich jua parii barbaimaawai deeum pʌ̈ijim haajem jöoirau. Mamʌ machará mag wʌ wai nʌmua, sĩi maach hëu pöm pepet'or haadëmua, bag k'a hʌ̃ʌipabaadeewaita hogdʌpʌ̈iwia, jʌrpʌ̈ijierram haajem, ni bʌchk'unpai deejöjöojã k'aba.
12 Tornou a enviar um terceiro; feriram também este e expulsaram-no.
13 Magbaawai hich jöoi chi uvadö hag papau k'ĩirju sĩi hawia, “¿Mua jãga habark'iina?” hajim hanʌm. Mag k'ĩirju sĩi hawia, “Hãa, jãgan mua mʌch hiewaa mʌchdëujã chig haba haajemta pʌ̈ijugui” hajim hanʌm, “Tale hamau mʌ chaai hoop'öbaadeewai hi högk'awia hi chig habaju” hawia. Mag chadcha hich chaai pʌ̈ijim haajem.
13 Disse então o senhor da vinha: Que farei? Mandarei meu filho amado; talvez o respeitem.
14 Maimua mag jöoirau hich hiewaa hichdëu jãsenecha haajemta pʌ̈iwia hurum hoobaawai hamach happai magjierram hanʌm: “Hachamʌ́ hi hiewaa haawai mʌguata mʌg hatag mʌg nemjĩirjã jʌ̃aju k'abahaba. Keena, jãgan maadëu warre hi t'õopʌ̈ijugui hajierram hanʌm, mʌg nemjĩirdö maach dënk'a sĩsimk'ĩir.”
14 Vendo-o, porém, os vinhateiros discorriam entre si e diziam: Este é o herdeiro; matemo-lo, para que se torne nossa a herança.
15 Mag chadcha hʌʌr barchëpinaa, pʌrp'öbaadëwi, warp nemjĩirdö higaau harrnaa, mam t'õopʌ̈ijierram haajem, hich jöoi hiewaa hãba.
15 E lançaram-no fora da vinha e mataram-no. Que lhes fará, pois, o dono da vinha?
16 Par hirua hich chaai hãbpai k'itʌm pʌ̈itarrpata mag t'õobapʌ̈im hoobaawai, mawia, warre hamach t'um k'ëchpʌ̈inaa, hich uvadö jũrr deeum k'ʌʌnagta jaau pʌabjëjugui hajim hanʌm, hichdëupai.
16 Virá e exterminará estes vinhateiros e dará a vinha a outros. A estas palavras, disseram: Que Deus não o permita!
17 Magbaawai Jesuu ham k'ĩir heerpa heerpanaa hamag, —¿K'an haawaiuma hajim hanʌm, Hẽwandam hiek p'ã sim gaai har “Di hëu narr k'ʌʌnau hisegtarr dibigta jũrr chi dihãd jãrramk'a sĩsim” ha sim?
17 Mas Jesus, fixando o olhar neles, disse-lhes: Que quer dizer então o que está escrito: A pedra que os edificadores rejeitaram tornou-se a pedra angular {Sl 117,22}?
18 Magnaa hichdëupai, Mag dihãd ha simʌn mʌ higwiata mag simgui hajim hanʌm. Chi mʌ hiek hʌ̈k'aba sim wounan juau hogt'om mag dibig hʌ̃r burrwi hichdëupai hich gaai mas wau simjöta sim; maimua mag hʌ̈k'aba nʌrrʌmta meemʌn jũrr mʌ mag dibig pömaamjö chirʌmta hi hʌ̃r buudimamjö hajugui hajim hanʌm.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará despedaçado; e sobre quem ela cair, este será esmagado!
19 Hirua mag uvadö t'ʌa narr k'ʌʌn k'aibag sĩsid harr jaau sim gaaimua, p'adnaan chi pörk'a nʌm k'ʌʌnau chi machnaan dʌ̈imua k'aug hat'ajierram haajem, Jesuu hamachta jaau sim. Magbaawai hag bʌ̈rre hi pʌr haum higp'öbaadëjim haajem. Mamʌ mag hi pʌr hat'aawai p'öbör heem k'ʌʌnau jũrr hamachta k'aigbaju k'ĩirjuwia hi dichbajierram haajem.
19 Naquela mesma hora os príncipes dos sacerdotes e os escribas procuraram prendê-lo, mas temeram o povo. Tinham compreendido que se referia a eles ao propor essa parábola.
20 Mag hamach dʌ̈ita hõor meeuk'apiju k'ãai sĩi hõor jʌr hauwia chi Jesús sim haar pʌ̈ijierram haajem, mak'ʌʌnau chadcha k'augba haawaita hirig jëeu nʌm hawia jëeubaimaawai, jaauju k'augba hipeerdʌ k'ãijã jaaubapäaiwai, magʌm gaaimua gobernador haar hi pʌr harraag.
20 Puseram-se então a observá-lo e mandaram espiões que se disfarçassem em homens de bem, para armar-lhe ciladas e surpreendê-lo no que dizia, a fim de o entregarem à autoridade e ao poder do governador.
21 Mag hërëuwi chadcha hirig maguimajierram haajem:
21 Perguntaram-lhe eles: Mestre, sabemos que falas e ensinas com retidão e que, sem fazer acepção de pessoa alguma, ensinas o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Magua marau pʌrʌg jëeum hig nʌmgui hajim hanʌm: Pua hoowai ¿chadchata maach meeun judionaanaujã durrpierram k'ʌʌn rey Roma sĩejemʌgta impuesto p'agju haai nʌ, wa p'agju k'aba nʌwa?
22 É-nos permitido pagar o imposto ao imperador ou não?
23 Mamʌ Jesuu mag sĩi hich himeraa pʌr hawaagpaita hichig jëeuchë nʌm k'ĩirjugjã k'ap'ʌ sĩerr haawai hamag magjim hanʌm:
23 Jesus percebeu a astúcia e respondeu-lhes:
24 Daai mʌrʌg p'atk'on chi dau daí jʌr deebat, mua pãrag jaauk'imgui hajim hanʌm.
24 Mostrai-me um denário. De quem leva a imagem e a inscrição? Responderam: De César.
25 Magbaawai deeu hichdëu hamag, —Pãrau mag k'ap'ʌ nʌm k'ai, magan reíg hich paat deenaa Hẽwandamagjã hagjö hich paat deebat hajim hanʌm.
25 Então lhes disse: Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Mag hamachdëu jëeubaawai hi hipeerdʌ hiek'abarm gaaimuapai p'it'urg chuk'u hi pʌr hawaan ha bëetarrta, warag hich garmua hamachig mag jaaubarm hũrwia sĩi jʌ̃gderraa nʌm hiek'au warag hamachta k'ĩu nʌisijim haajem. Mag, pöd hi pʌr haubajierram haajem.
26 Assim não puderam surpreendê-lo em nenhuma de suas palavras diante do povo. Pelo contrário, admirados da sua resposta, tiveram que calar-se.
27 Mag k'ur Jesús haig bëejierram haajem Saduceonaan. Mak'ʌʌnau jaauwai, maachta meebaadëm chan tag bʌ̃ʌrjã maach hak'aar hiiuba haajem haajem. Hamach mag nem jaau sĩerrjëem gaaimua hiyʌ̈ʌmamua juau hogt'om hirig magjierram haajem:
27 Alguns saduceus - que negam a ressurreição - aproximaram-se de Jesus e perguntaram-lhe:
28 —Maestro, jöoi Moisés k'ararrau Hẽwandam hiek p'ã pʌarr gaai jaauwai, woun hãb hʌʌi paraa simta mag hʌʌi dʌ̈i chaai chuk'u meemʌn jũrr chi k'od hãbam wai sim k'ai magua hich hag hʌʌipai hauju haai sim ha simgui hajierram hanʌm, hag dʌ̈i hich naamʌu chaain hooba harr haawai jũrr hi hat'ee hoo deeg; mag hoo deebarm hi chaaink'a nʌisimk'ĩir.
28 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se alguém morrer e deixar mulher, mas não deixar filhos, case-se com ela o irmão dele, e dê descendência a seu irmão.
29 Maimua hamachdëupai warag hirig nem hĩgk'amamua magjierram haajem: ’Biek hãb hãbam k'od happai hemk'ooin siete naajim haajem. Ham naam chi nacharamua hʌʌi hauwia, hich mag chaai chuk'u wënʌrrʌm hee meejim haajem, chi hemk'ooi.
29 Ora, havia sete irmãos, o primeiro dos quais tomou uma mulher, mas morreu sem filhos.
30 Magbaawai jũrr chi heeumua haujim hanʌm hich hag hʌʌipai. Mamʌ mag dʌ̈ijã pöd chaai hooba, hich mag chaai chuk'u meejim haajem.
30 Casou-se com ela o segundo, mas também ele morreu sem filhos.
31 Magbaawai hag heeumuajã jũrr hich hag hʌʌipai haujim hanʌm. Mamʌ maguajã pöd hag dʌ̈i chaai hooba meejim haajem. Hich mag hewagam k'ʌʌnjã hãbam hʌʌiraupai warm meemam hẽudee t'eg hahaugmamua mag hãbam k'od happai siete narr t'um t'egdʌpʌ̈ijim haajem; mamʌ ni hãbmuajã pöd mag hʌʌi dʌ̈i chaai hoobajim hanaabá.
31 Casou-se depois com ela o terceiro. E assim sucessivamente todos os sete, que morreram sem deixar filhos.
32 Maimua hãbmiecha paawai hĩchab chi hʌʌijã meejim haajem.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Maagwai marau pʌrʌg jëeum hig nʌmʌn mʌgaugui hajierram hanʌm: Mag hãbam hʌʌiraupai hemk'ooin k'od hãbampai siete p'ëtarr haawai mʌg hatag t'umaam k'ʌʌn hiiu p'iidʌtk'a nʌm hedjã, ¿mag hʌʌi chijãg dënk'a sĩsijuma hajierram hanʌm: chi nacha hautarr dën, wa hẽudeegam k'ʌʌn dënwa?
33 Na ressurreição, de qual deles será a mulher? Porque os sete a tiveram por mulher.
34 Magbaawai Jesuu hamag magjim haajem:
34 Jesus respondeu: Os filhos deste mundo casam-se e dão-se em casamento,
35 Mamʌ hiiu p'iidʌwia hʌ̃gt'archa höbër nʌm k'ʌʌn chan tag jua pʌrpʌr habam, hʌ̃gt'arm Hẽwandam chognaanjö tag meeba hich mag nʌisiju haawai.
35 mas os que serão julgados dignos do século futuro e da ressurreição dos mortos não terão mulher nem marido.
36 Ya ham Hẽwandam chognaanjö t'ʌnʌm dʌ̈i hĩchab Hẽwandam chaaink'a t'ʌnʌmgui hajim hanʌm, hich Hẽwandamauchata ham p'iriutk'a hautarr gaaimua.
36 Eles jamais poderão morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, porque são ressuscitados.
37 Maach meewia deeu hiiu p'iidʌajem hiek'an Moiseeujã jaaujimgui hajim hanʌm, pabʌ̈dam neneree k'itʌm huurdʌ t'ʌnʌm hichdëu hootarr jaau sim hag hẽsap hichdëu p'ã pʌatarr gaai. Mag jaauwai, hi hiek maach Pör Hẽwandaman jöoingar jöoi Abrán k'ararr hag Hẽwandam haajem.
37 Por outra parte, que os mortos hão de ressuscitar é o que Moisés revelou na passagem da sarça ardente {Ex 3,6}, chamando ao Senhor: Deus de Abraão, Deus de Isaac, Deus de Jacó .
38 Hẽwandam chan hoob mag chi k'ëcham k'ʌʌn Hẽwandam k'abam. Hẽwandaman chi hiwam k'ʌʌn dënëu. Hirigan nawe meetarr k'ʌʌn hawia k'ãijã t'um chi hiwam k'ʌʌnau ha jaaumajim haajem.
38 Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos; porque todos vivem para ele.
39 Hirua mag hiek'abapʌ̈im hũrwia hãaur k'ʌʌn chi machnaanjã haig narr haawai mak'ʌʌnau hirig, —Maestro, hʌ̈uchata pua mag hiek'abapʌ̈imgui hajierram hanʌm.
39 Alguns dos escribas disseram, então: Mestre, falaste bem.
40 Mag, Saduceonaanaujã hamachdëu pöd hi pʌr hauba meerk'abapʌ̈im hoobaawai tag hirig jëeuba hich mag nʌisijim haajem.
40 E já não se atreviam a fazer-lhe pergunta alguma.
41 Mag k'ĩu t'ʌnʌisim hee jũrr Jesuu hich garmuata hamag jëeujim hanʌm:
41 Jesus perguntou-lhes: Como se pode dizer que Cristo é filho de Davi?
42 hich Daviiuchajã hichdëu hẽsap p'ãtarr Salmos hanʌm gaai hi higwi “maach Pör” ha hiek'atarrta? ¿Pãrau k'ĩir hee paba nʌ, Hẽwandamau hich hiek'atarr Daviig p'ãpitarr? Mag hirua p'ãtarr gaai mag sim:
42 Pois o próprio Davi, no livro dos Salmos, diz: Disse o Senhor a meu Senhor: Senta-te à minha direita,
43 pʌch hoomap'a haajem k'ʌʌn t'um mua pʌch jua hee pʌrk'a dee nʌm hora.’ ” (Sal. 110:1)
43 até que eu ponha os teus inimigos por escabelo dos teus pés {Sl 109,1}.
44 Mag hich David k'ararrauchajã Hẽwandamau pʌ̈iju haajerr higwia “maach Pör” ha hiek'atarrta, ¿jãgwia pãrau sĩi hi David chaain hewagam k'ʌʌn dënpai haajẽ? Mag sĩi hich chaaipai haju hak'iin Daviiu hich paarmua mag “maach Pör” habak'amgui hajim hanʌm.
44 Portanto, Davi o chama de Senhor! Como, pois, é ele seu filho?
45 Maimua hõor t'umaam k'ʌʌn jʌ̃g daar Jesuu hich k'apeen hich dʌ̈i hogdʌba wënʌrraajerr k'ʌʌnagta magjim haajem:
45 Enquanto todo o povo o ouvia, disse a seus discípulos:
46 —Moiseeu Hẽwandam hiek p'ã pʌatarr jawaag chi machnaan dʌ̈i k'ai k'ĩir k'ap'ʌ haajeet. Jãk'ʌʌnan sĩi k'ajũa bʌ̈ duurg jũanaa kaaijã hee hõrau hamachig saludaawaijã hamach t'ö hiek'apim k'õsita sĩerrjëemgui hajim hanʌm. Jãk'ʌʌnan hamach Hẽwandam hi jaaujem deg weetwaijã hamachta pörgarcha t'umaam k'ʌʌnag k'ĩir jʌrk'a juupjemgui hajim hanʌm, hamachta warm k'ʌʌn k'ãaijã hajapcha nʌm hawia. Maimua di chaaur t'ach k'ömk'ĩir t'ʌ̃ʌrwaijã parhooba jupba, k'ãidu hajapcharamta jʌ̃a hau sĩerrjëemgui hajim hanʌm.
46 Guardai-vos dos escribas, que querem andar de roupas compridas e gostam das saudações nas praças públicas, das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares dos banquetes;
47 Jãk'ʌʌnaun sĩita k'oopaa hʌʌin juagam nemdamjã k'echt'ʌg haumaajerram. Magnaata sëuk'a warag ham kõit Hẽwandamag jëeu nʌʌ haajemgui hajim hanʌm, juau hogt'om hamach magba nʌm hamk'ĩir. Mamʌ hamach jãg wënʌrrʌm paar, jũrr Hẽwandamau hĩchab ham gaai jua k'ʌabajugui hajim hanʌm.
47 que devoram as casas das viúvas, fingindo fazer longas orações. Eles receberão castigo mais rigoroso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.