Lucas 22

Nkangala NT (NKN_TWF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Omo ntsimbu yahete kuyehi ya ciuano ca kulia mbola ya kuhona cimbaluila, civasana nguavo Ciuano ca Paseka.
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Kaha vakuluntu vatusasendote na valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa vatondele ngila ya vushueke ya kutsilamo Yesu omuo vakele na liova lia vantu.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Kaha Satana uakovelele muli Yundasa ivasana Sakaliote, umo uavaje likumi na vavali ua vandongisi.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 Kaha Yundasa uaile na kukahande kuli vakuluntu vatusasendote na vaka kuniunga Njivo ya Njambi, uavamuesela ngila yakuendela Yesu vungungu.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Kaha vakevo vavuahelelele cikuma, valitaivatumbuile nendi kumuhana vimbongo.
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Yundasa uatavele, kaha uatalazekele ngila imo ya kuendelamo Yesu vungungu kua kuhona vantu kutantekeya.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Litangua liete ha ntsimbu ya ciuano ca mbolo ya kuhona cimbaluila, omo vatsihile vana va vampanga vakulia ha Ciuano a Paseka.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Yesu uatumine Petulu na Iuano nguendi “Yemuye muka vuahesele vualumo mutu kalila Ciuano ca Paseka.”
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Kaha vamuihuile nguavo, “Kuli ku utonda linga tuka civuaheleseko?”
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Kaha uavakumbuluile nguendi, “Omo mukakovela mu mbonge, muka uana muntu nambata njava ya kutekuila mema. Mukaveni noho akaheta mu njivo ya kakovela.
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 Handekeni kuli vavenia njivo ngueni, ‘Mulongisi natutumu kukuihula nguendi, cilikuli cihela cituakulila yange na vandongisi vange Ciuano ca Paseka?’
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Kaha akamimuesa cihela cakama helu lia njivo, vanauvuahesa vualumo, kuje mukavuahese viakulia.”
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Kaha vaile vauanene viuma vioshe nge muavalekelele Yesu, vavuahesele viakulia via Ciuano ca Paseka.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Kaha omo ntsimbu ya hete Yesu uatumamene ku mesa hamo na tunganda vendi.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Kaha uahandekele kuli vakevo nguendi, “Njatondele cikuma kulia eci Ciuano ca Paseka hamo neni ntsimbu kanda njiyande,
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 omuo njimileka nguange, kuhuma lelo kunjikacili naua kuvanga noho calishulisilila muacili mu Vumuene vua Njambi.”
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Kaha Yesu uanonele hambanza ya viniu, kaha uahandekele kuli Njambi, na kuhandeka kuli vandongisi vendi nguendi, “Ambateni hambanza eyi mulishumuine hhakati keni.
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Njimileka nguange, kuhuma lelo kunjikanu naua neni viniu kuvanga noho vumuene vua Njambi vuneja.”
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Kaha uambate naua mbolo uakandelele kuli Njambi, kaha uaitavuile uava haneneyo nguendi, “ Ei inapu muvila uange uvanahana ha yeni. Lingelingeni eci mukunjivuluka yange.”
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Omo vamanesele kulia uambate kambanza uahandekele nguendi, “Eyi kambanza inapu litavasano lihaliha lia Njambi livanakutu na maninga ange aje ahitikila hali yeni.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 “Vuno honi taleni! Ou anjenda vungungu hali hamo nange kuno ku mesa!
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Muna Muntu akatsa nge muje muasinganiekelemo Njambi, vuno honi tuyando tuendi uje akamuenda vungungu!”
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Kaha vandongisi vendi vaputukile kulihozola hhakati kavo nguavo, iya honi akalinga cuma eci.
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Kaha kuaputukile vimpata hhakati ka vandongisi va Yesu nguavo, iya umo hhakati kavo napu uakama kupulakana.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Kaha Yesu uandekele kuli vakevo nguendi, “Vamiene va vaje keti Vayunda vali na nzili ha vantu vavo. Kaha vaje vaka kushika vavatumbula vakuasi va vantu.”
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Vuno honi ei keti ikeyo ngila hhakati keni, vuno honi uoshe uje uakama hhakati keni napande kupua uamundende, kaha ntuama yeni napande kupua ngue ngamba.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Iya uakama kupulakana? Uje natumama kukulia cipue uje hamuhana viakulia? Nguetu uje natumama kukulia ikeye uakama ndi? Vuno honi yange njili hakati keni nguange muka kuhana viakulia.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 Yeni munakala nange mu tuyando tuange tuoshe.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Nge mua nanjihanena Tate nzili ya kuyula, neni naua njikamihana nzili yakuyula.
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 Linga yeni mukalie na kunua mu vumuene vuange, kaha mukatumama ku vituamo vua vumuene na kuyula miyati likumi na ivali ya Isaleli.
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Simoni, Simoni! Ivuilila, Satana atonda linga amieseke yeni mu vavoshe, ku hangununa vacili ku vavapi nge muka kulima muaka hangununa tiliku ku mujungu.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Vuno honi yange njakulombelela linga lutsilielo luove keti luhue. Kaha omo ukatenguluka na kuhiluka kuli yange, unapande kukolesa vamuanoko.
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Kaha Simoni Petulu uamukumbuluile nguendi, “Muene, njalivuahesela laja kuya mu kamenga nove na kukatsa nove!”
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Kaha Yesu uamukumbuluile nguendi, “Muavusunga, Petulu” njikuleka nguange, “vutsiki vuno vene kanda ndemba atambeke, ukanjiviana lutatu.”
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Yesu uehuile vandongisi vendi nguendi, “Muje njamitumine cakuhona cikuama, ngonga cipue vinkaku muahonoueleko cuma cimo ndi?” Kaha vamukumbuluile nguavo, “houe!”
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Kaha Yesu uahandekele kuli vakevo nguendi, “Vuno honi” ntsimbu ino, “Ou hali na cikuama cipue ngonga napande kuambata, kaha uoshe nahonoua mukuale napande kulandesa kazaku kendi alande mukuale.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Muomu vanacisoneka nguavo, ‘Vamutandelele kumo na vaka kushaula Lishiko.’ Kaha njimileka nguange eci cinapande kulishulisisa hali yange. Eyo vioshe vije vivanasoneka hali yange vili nakulishulisisa.”
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Kaha vandongisi vahandekele nguavo, “Muene tala! Kuli mikuale ivali ei!” Kaha uavakumbuluile nguendi, “Mukemo vene!”
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Kaha Yesu uahumine mu mbonge, kaha uaile ku munkinda ua Oliveta nge muakele nakulingilamo. Kaha vandongisi vendi vamukavele.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Omo uahete kuje uavalekele nguendi, “Lombeleni linga keti mukovele muvieseko.”
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Kaha uahumine kavundende kuli vakevo kaha uatsikamene na kulombela,
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 nguendi, “Tate nga mutonda hambanza eyi ya tuyando ihite kulahako nange. Keti nge ku cizango cange kuahi, vuno honi cizango cove cilingiue.
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Kangelo uahumine kuilu uasholokele kuli ikeye na kumusimpisa.
43 — ausente —
44 Omuo ha tuyando tuakama ua lombelele cikuma, kaha ntuima yendi yapuile ngue mambase a maninga anduekelele ha mavu.”
44 — ausente —
45 Kaha omo uakatukile kuhuma ku kulombela, uaile kuli vandongisi vendi uavauanene vanakosa tulo, omuo vazeyele na vusiua.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Kaha uahandekele kuli vakevo nguendi, “Vikahoni muakosela? Hindukeni mu lombele, linga keti mukovela muvieseko.”
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Kaha te Yesu uakele nakuhandeka navo, hajevene civunga ca vantu cahete. Yundasa Sakaliote uje uava likumi na vavali uatuamene kulutue luovo. Kaha uashuenene kuli Yesu na kumuntsuemba.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Kaha Yesu uahandekele kuli ikeye nguendi, “Yundasa nkumani yove uenda Muna Muntu vungungu na kumutsuemba ndi?”
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Kaha omo vandongisi vaje vakele hamo na Yesu vamuene vije viapangikile vahandekele nguavo, “Muene tulikuasese mikuale ndi?”
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Kaha umo ua vandongisi va Yesu uavatuile lituitui lia ngamba ua kasasendote uakama.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Vuno honi Yesu uamu vianesele nguendi, “Ecela” kaha uakuate lituitui lia uje yala nakulihiluisilako naua.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Kaha Yesu uahandekele kuli vaje vakuluntu va tusasendote na vamo vakuluntu va vaka kuniunga njivo ya Njambi na vakuluntu vaje vezile na kumukuata nguendi, “Nkumani muneja namikuale na vimbueti ngue njimuizi ndi?
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Njinakele neni mu njivo ya Njambi ha matangua oshe vikahoni kumuanjikuate. Vuno honi eyi ikeyo ntsimbu yeni yakuipanga, omo nzili ya milima ili nakuhiana.”
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Vakuate Yesu kaha vamutualele ku njivo ya Kasasendote uakama, kaha Petulu uamukavele munima uakele kulahako.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Vamo vavuekele tuhia mukati ka cipango vatumamene nakuota, kaha Petulu uatumamene navo.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Omo ngamba umo uampuevo uamuene Petulu natumama kuje ku tuhia, uamutalele ntoma, kaha uahandekele nguendi, “Yala ou naua uakele hamo na Yesu.”
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Vuno honi Petulu uavianene nguendi, “Yove mpuevo yange kunjimutantekeya!”
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Kaha omo kuahitile ka ntsimbu kakandende, yala ueka naua uamuene Petulu, kaha uahandekele nguendi, “Nove naua ua umo vendi” Vuno honi Petulu uamukumbuluile nguendi, “Yala, kuahi, keti yange!”
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Omo kuahitile ola lika, kaha yala mukuavo naua uahandekele nanzili nguendi, “Ou yala cilivene uakele hamo na Yesu, nendi naua Kangalileya!”
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Vuno honi Petulu uamukumbuluile nguendi, “Yove yala yange kunjitantekeya evi ulinakuhandeka!” Hajevene te acili nakuhandeka kaha ndemba uatambekele.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Kaha Yesu uatengulukile uatalele kuli Petulu, kaha Petulu uavulukile vije via mulekele Yesu nguendi, “Ntsimbu kanda ndemba atambenge vutsiki vunovene ukanjiviana lutatu”
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 Kaha Petulu uatuhukile hambanza na kulila cikuma.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Vamala vaje vaniungile Yesu vamushendumuine na kumupupa.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Vamukitile tanga ha mesho, kaha vahandekele kuli ikeye nguavo, “Nga ukananguizi, tuleke! Iya na kupupu?”
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Vahandekele viuma viavingi via kumushaula.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Kaha omo kuacele vakuluntu voshe va vantu valiuanene hamolika. Vakuluntu va tusasendote, na valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa voshe kuvakele, kaha vanehele Yesu ku mpunga yavo.
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 Kaha vamuihuile nguavo, “Tuleke, yove Kilistu ndi?” Kaha Yesu uavakumbuluile nguendi, “Cipue nga njimileka nguange yange, kumukanjikulahela.”
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Kaha naua nga njimihula cihula, kumukasa kunjitava.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Vuno honi hume lelo nakutuala kulutue Muna Muntu akatumama ku livoko lia cilio lia Njambi muka nzili yoshe.
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Kaha voshe vamuihuile nguavo, “Nkuma yove u Muna Njambi ndi?” Ikeye uavakumbuluile nguendi, “Mumu nahandeka mukemo vene.”
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Kaha vahandekele nguavo, “Vikahoni tutondela naua vukaleho vueka? Yetu vavenia tualivuila laja muanacihandeka.”
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.