Lucas 20
Nkangala NT (NKN_TWF) vs NAA
1 Litangua limo Yesu uakele nakulongesa mu njivo ya Njambi na kuambulula muzimbu uacili ku vantu, kaha vakuluntu va tusasendote na valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa, hamo na vakuluntu vezile.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 Kaha vahandekele kuli ikeye nguavo, “Tuleke, nzili muka ukalikuasesa nayo kulinga viuma evi? Iya nakuhana nzili eyi?”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Yesu uavakumbuluile nguendi, “Nange naua njimihula cihula cimo. Njilekeni,
3 Jesus respondeu:
4 nzili ya likuasesele Iuano muka kumbuitika ya humine kuli Njambi indi kuli vantu?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Vaputukile vimpata hhakati kavo nguavo, “Vika tuhandeka? Nga tuhandeka nguetu, ‘ya humine kuli Njambi,’ kaha akatuihula nguendi, ‘Vikahoni kumua mukulahelele Iuano?’
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Vuno honi nga tuhandeka nguetu, ‘Ihuminina ku vantu,’ Kaha civunga coshe ca vantu vakatutsiha mukutuasha mavue, omuo vovuisisile nguavo Iuano uapuile Kananguizi ua Njambi.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Kaha vakumbuluile Yesu nguavo, “Kututantekeya kuje kuya humine.”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Kaha Yesu uahandekele nguendi, “Nange naua kunjimileke kuihuminina nzili injili nakulikuasesa kulinga viuma evi.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Kaha Yesu uaputukile kuleka vantu cisimo eci nguendi, “Kuakele yala umo uakele na citungu ca mikolovozi ya vushuka vua viniu, kaha uacikumuisile kuli vandimi vamo, kaha uaile vungezi vuendi ha ntsimbu yalaha.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Omo ntsimbu ya kuteja vushuka yahete, uatumine ngamba uendi kuli vaje vandimi, muku katambulako mutambela uendi kuli vije vanateje. Vuno honi vaje vandimi vapupile uje ngamba, na kumuhiluisa mavoko voko.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Kaha uje vavenia citungu uatumineko naua ngamba mukuavo, vuno honi vaje vandimi vamupupile na kumulinga mua mupi, kaha uamuhiluisile mavoko voko.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Uatumineko naua ngamba uamu citatu, kaha vaje vandimi vamu vulumuine naua nakumumbila hambaza lia citungu.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Kaha honi vavenia citungu uahandekele nguendi, ‘Njilinga vati? Njikatuma munange injazanga, hamo vaka musingimika!’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Vuno honi omo vandimi vamumuene, kaha valihandekesele hhakati kavo nguavo, ‘Ou ikeye muna uje vavenia citungu. Ijeni tumutsihe, kaha tukafungulula vufuko vuendi!’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Nkuma, vamumbilile hambaza lia citungu, kaha vamutsihile.” Yesu uavehuile nguendi, “Vika akalinga uje vavenia citungu kuli vaje vandimi?
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Akeja na kutsiha vaje vantu na kuhana cije citungu kuli vandimi veka.” Kaha omo vantu vavuile evi, vahandekele nguavo, “Mua vusunga vene keti ngoco kuahi!”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Yesu uavatalele nakuvehula nguendi, “Visoneka vilumbunuka vika omo vihandeka nguavio, ‘Livue lije livavianene vaka kutunga ngue kuliesi na seho likelio vuavuno linapu liaseho kupulaka mavue oshe’?
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Kaha uoshe uje akauila ha livue lije akapokoka, vuno honi nga lije livue lika uila hali muntu umo, likamusaniuna.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Kaha valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa na tusasendote vayonguele kukuata Yesu haje vene, omuo vatantekeyele nguavo cisimo eci nacitela vakevo, vuno honi vateuele vantu.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Nankuma, vatatele ntsimbu ya cili. Kaha vahanene lizika kanua kuli vantu vamo valipuise nge vaka vusunga, kaha va vatumine kuli Yesu linga vakamueseke na vihula linga vamuhane ku mavoko a Nguvulu ua Maloma.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Kaha vaje vavatumine vehuile Yesu nguavo, “Mulongisi tuatantekeya nguetu yove ukahandeka vusunga na kulongesa vusunga naua kuue kutala hali muntu cipue uapua ua vulemu, cipue keti ua vulemu vuno honi ntsimbu yoshe ukalongesa vantu vusunga muje muatondela Njambi vayoyemo.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Tuleke, nkuma Lishiko lietu litutavesa kufueta lisimo kuli Sezale indi kuahi?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Vuno honi Yesu uatantekeyela kuzangama kuavo, kaha uahandekele kuli vakevo nguendi,
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Njimueseni mbongo ya siliva. Cihanga ceya na lizina lieya viliho?” Kaha vamukumbuluile nguavo “via Sezale!”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Kaha Yesu uahandekele kuli vakevo nguendi, “Muacili, haneni kuli Sezale vije viapande kuli Sezale, kaha haneni kuli Njambi vije viapande kuli Njambi.”
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Kaha kuvasele kumu uanenaho mulonga ha mezi aua ku mesho a vantu. Valikomokelele ku kukumbulula cendi kaha vaholokele kuluu.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Kaha Vasanduki vamo, vaje vakulahela nguavo vantu kuvakasanguka ku vatsi, vezile kuli Yesu nakumuihula nguavo,
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 “Mulongisi, Mosesa uatusonekelele Lishiko eli nguendi, ‘Nga yala atsa, kaha aseza mpuevo yendi vuno honi kesi na vana, kaha munaina ambate uje ntuluue linga vakase kukala na vana va uje natsi.’
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Kuakele vamuanaye vatanu na vavali, kaha uje uamukuluntu uambate mpuevo, uatsile kuakuhona vana.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Kaha uje ua mucivali uambate uje mpuevo naua uatsile kuakuhona vana
30 o segundo
31 kaha mucitatu naua. Cuma cimo cafuile mujevene kuli voshe vatanu na vavali, voshe vatsile kuakuhona vana.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Kaha kukumanusuila uje mpuevo uatsile.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Nankuma, ha litangua lije omo vatsi vaka sanguka, uje mpuevo akapua ueya hhakati kavaje voshe vamuambate vatanu na vavali?”
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Yesu uavakumbuluile nguendi, “Vantu va lifuti lino vakambata na kushombuesa naua,
34 Jesus respondeu:
35 vuno honi vampuevo na vamala vaje vapande kusanguka ku vatsi na kuyoya mu ntsimbu ije ikeja kulutue kuva kambata cipue kushomboka.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Vakevo vakapua ngue tungelo kuvakasa naua kutsa omuo vanapu vana va Njambi, omuo vanasanguka kuvatsi.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Mosesa nahana vukaleho linga vatsi vaka sanguka. Mu visoneka vije vihandeka via lifo liakele nakuuema Mosesa ahandeka hali Muene Njambi ikeye vene ‘Njambi ya Avilahama, Njambi ya Isake, na Njamba ya Yakomba.’
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Ikeye uapua Njambi ua vaka kuyoya, keti ua vaka kutsa kuahi, omuo ku mesho a Njambi voshe vantu vendi vayoya.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Kaha vamo valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa vahandekele nguavo, “Mulongisi, uakumbulula muacili!”
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Kuhuma ha ntsimbu ije kuvasele naua kuihula Yesu vihula vieka.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Yesu uavehuile nguendi, “Vatihoni vali nakuhandeka nguavo, Kilistu akapua ua ku ntanga ya muene Ndaviti?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Ndaviti vavenia nahandeka mu livulu lia miaso nguendi, ‘Muene Njambi uahandekele kuli Muene uange nguendi, Tumama ku livoko liange lia cilio,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 noho njikapuisa vitozi vove ngue cituamo caku viliato viove.’
43 até que eu ponha
44 Ndaviti ikeye vavenia uamutumbuile nguendi, ‘Muene,’ vatihoni Kilistu apua mutekulu lia Ndaviti?”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Kaha omo civunga ca vantu vakele nakuvuilia, kaha Yesu uakele nakuhandeka kuli vandongisi vendi nguendi,
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Zangameni kuli valongisi va mezi a Lishiko lia Mosesa, vaje vazanga kuenda na vikovelo viavo via laha viandando na kutsetsela na kasingimiko mumihela yakulandesela na kuhangula vituamo viacili mu vinjivo via Njambi via malombelo na mihela ya vantu va vulemu ku viuano.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Vakevo vakakuisi vantuluue na kuvevila vinjivo viavo, kaha vashueka vilinga viavo na malombelo alaha! Kaha nakuzangamesa kuavo kukapu kuakama cikuma!”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.