João 9
Nkangala NT (NKN_TWF) vs NAA
1 Tele Yesu alinakuenda, uamuene yala uje ua semukile vupuputua.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Vandongisi vendi vamuhuile nguavo, “Mulongisi, iya ualingile vupi, ou yala indi visemi vendi, linga a semuke vupuputua?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Yesu uavakumbuluile nguendi, “Voshe kuvalingile vupi, uasemukile vupuputua linga vipangi via Njambi visholoke muli ikeye.
3 Jesus respondeu:
4 Tuapande kupanga vipangi viendi uje uanjitumine tuyeni tupange ntsimbu kucili mutania, omo vutsiki vukeja tukahona kupanga.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ntsimbu njicili ha mavu, njinapu ceke ca vaka mavu.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Omo uamanusuile kuhandeka evi, uajekuililile ha mavu kaha uambatele mavu a kupandakana na malenzi naku ahaka ha mesho a uje yala,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 nakuhandeka kuli ikeye nguendi, “Ya, ukatane ku mesho ove mu cisali ca Siloame” (Siloame ilumbunuka vana mutumu). Kaha uaile nakutana omo uahilukile uaputukile kumona.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Vandambo vendi na vaje vamumuene laja tele acili muka kulomba vukuasi, vaputukile kuihula nguavo, “Ou keti ikeye uje yala uakele nakutumama na kulomba vukuasi ndi?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Vamo vaputukile kuhandeka nguavo, “Ikeye vene.” Vamo vahandekele nguavo, “houe, vuno honi muntu lika ueka uakulifua nendi.” Kaha ikeye uahandekele nguendi, “Yange vene uje yala.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Vuno honi vatualeleleho kumuihula nguavo, “Kaha mesho ove anemuka vati?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Uavakumbuluile nguendi, “Yala ivatumbula nguavo Yesu uambatele mavu nakunjihaka ha mesho, nakuhandeka kuli yange nguendi, ‘Ya ku Siloame ukatane.’ Kaha njaile nakutana mukemo njaputukile kumona.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Vahandekele kuli ikeye nguavo, “Ali kuli honi?” Uahandekele nguendi, “Kunjitantekeya.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Vanehele uje yala uapuile kapuputua kuli Vafaliseo.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Liapuile litangua lia Sapalalo lije Yesu uemuisile uje yala.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Kaha Vafaliseo naua vaputukile kumuihula nguavo, cineja vati linga umone. Uahandekele kuli vakevo nguendi, “Uanjihakele mavu ha mesho ange. Kaha njataneneko, mukemo njili nakumona.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Vamo va Vafaliseo vahandekele nguavo, “Ou yala kahumu kuli Njambi, omuo kekuniunga litangua lia sapalalo.” Vuno honi vakuavo vahandekele nguavo, “Muka vupi asa vati kulinga vitantekeyeso evi?” Kaha vali hangunuine.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Kaha Vafaliseo vahandekele naua kuli uje kapuputua nguavo, “Uhandekaho vika hali ikeye? Mesho ove akeo anemuisile.” Uahandekele nguendi, “Ikeye Kananguizi ua Njambi.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Vakuluntu va Vayunda kuvatsilielele nguavo uapuile kapuputua kaha ali nakumona naua, kuvanga noho vasanene visemi va uje yala ivemuisile
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 nakuvehula nguavo, “Ou ikeye vene muneni, uje imuahandekele ngueni nasemuka vupuputua ndi? Cija vatihoni linga amone?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Visemi vendi vakumbuluile nguavo, “Tuatantekeya vene nguetu ou ikeye munetu, naua ikeye vene uje uasemukile vupuputua,
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 vuno honi kutuatantekeyele cije canehesa linga amone, kaha kutuatantekeyele naua nauje nemuisa mesho endi. Muhuliseni, mukuluntu alihandekela ikeye vavenia.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Visemi vendi vahandekele eci omuo vateuele vantuama va Vayunda, omuo vantuama va Vayunda valitavasanene nguavo uoshe ahandeka nguendi Yesu ikeye Kilistu vakamusheka mu njivo ya malombelo.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Nankuma visemi vendi vahandekele nguavo, “Nakolo, muhuliseni.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Nankuma vasanene uje yala uapuile kapuputua lua mucivali, kaha vahandekele kuli ikeye nguavo, “Hana kalemeso kuli Njambi! Tuatantekeya nguetu ou yala napu muka vupi.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Uakumbuluile nguendi, “Kunjitantekeya indi muka vupi indi kuahi. Cuma cimo cinjitantekeya lika nguange njapuile njikapuputua, vuno honi hano njimona.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Vahandekele kuli ikeye nguavo, “Nalingile vika kuli yove? Nakuimuisa vati?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Uavakumbuluile nguendi, “Njamilekesa laja, vuno honi ku muanjivuilile. Vika mutondela naua kucivua? Neni naua mutonda kupua vandongisi vendi ndi?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Kaha vaputukile nakuhandeka nguavo, “Yove ndongisi uendi, vuno honi yetu tuvandongisi va Mosesa.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Tuatantekeya nguetu Njambi uahandekele kuli Mosesa, vuno honi hali ou yala, kutuatantekeyele kuje kuahuma.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Uje yala uakumbuluile nguendi, “Eci cinapu cuma cakukomouesa! Kumuatantekeyele kuje ahuminina, vuno honi nemuisa mesho ange.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Tuatantekeya nguetu Njambi kekuivuilila kuva ka vupi, vuno honi akevuilila kuli uje muka kumulemesa na uje muka kuononoka cizango cendi.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Hume kuva tangelele mavu, naumo uahi uevua muntu uje emuisa muntu uasemukile vupuputua.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Nga ou yala kahumine kuli Njambi, ngue nevi ali nakulinga viahi.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Vamukumbuluile nguavo, “Yove uasemukililile mu vupi, nkuma utonda kutulongesa ndi?” Kaha vamushekele mu njivo ya malombelo.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Omo Yesu uevuile nguavo vanamusheke, kaha omo uamuuanene, uahandekele nguendi, “Uatsiliela muli Muna Muntu ndi?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Uamukumbuluile nguendi, “Napu iya, Muene? Njileke, linga njimutsiliele.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Yesu uahandekele kuli ikeye nguendi, “Uamumono, nou ali nakuhandeka kuli yove ikeye vene.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Uahandekele nguendi, “Muene, njitsiliela.” Kaha uamulemesele.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Yesu uahandekele nguendi, “Njezile hano ha mavu mu kusompa linga vaje kuvamono linga vamone, naua navaje vamona linga keti vamone.”
39 Jesus continuou: —
40 Vamo va Vafaliseo vaje vakele hayehi nendi vovuile eci vahandekele kuli ikeye nguavo, “Cili vene netu naua tutupuputua ndi?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Yesu uahandekele kuli vakevo nguendi, “Nga muapuile tupuputua, ngue kumuesi na vupi. Vuno honi muhandeka ngueni, ‘Tumona,’ vupi vueni hanga vuakala.”
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.