João 7
Nkangala NT (NKN_TWF) vs NTLH
1 Munima yevi, Yesu uendanganene mu Ngalileya. Katondele kuendangana mu Yundeya omuo vantuama va Vayunda vakele nakutonda ngila ya kumutsihilamo.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Ntsimbu ya ciuano ca Mapapela ca Vayunda cakele mu yehi.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Nankuma, vamuanaye vahandekele kuli ikeye nguavo, “Huma kuno uye ku nganda ya Yundeya linga vandongisi vove navakevo naua vakamone vipangi viulinakulinga,
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 omuo naumo uahi ashueka vije vialinga nga atonda kutsimana. Nga ulinakulinga viuma evi, lisholole yove vavenia ku vaka mavu.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 (Omuo cipue vene vamuanaye kuvamutsilielelele.)
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Yesu uahandekele kuli vakevo nguendi, “Ntsimbu yange kanda ihete, vuno honi yeni ntsimbu yoshe ili kuno.
6 Ele respondeu:
7 Vaka mavu kuvasa kumizinda, vuno honi vazinda yange omuo njilinakuvaleka nguange vipangi viaho via vipi.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Yeni ku ciuano yeni vavenia. Yange kunjiiko ku ciuano eci, omuo ntsimbu yange kanda icihete.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Munima yakuhandeka evi, Yesu uasalele mu Ngalileya.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Vuno honi omo vamuanaye vanai laja ku ciuano, ambahoni Yesu nendi uaile, kaile citoma mesho vuno honi uaile mu vushueke.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Vantuama va Vayunda vakele nakumutonda ha ciuano nakuhandeka nguavo, “Alikuli ikeye?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Kuje kuakele kumufueya mu civunga. Vamo vakele nakuhandeka nguavo, “Ou yala uacili,” kaha vamo vakele nakuhandeka nguavo, “houe, alinakutangula civunga.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Vuno honi naumo uahi uahandekele hali ikeye citona mesho omuo vakele na liova lia vantuama va Vayunda.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ciuano cakele kuyehi nakuhua omo Yesu uaile ku Njivo ya Njambi nakukaputuka kulongesa.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Vantuama va Vayunda valikomokelele cikuma, kaha vahandekele nguavo, “Cija vati yala ou akale navilongesa evi, omo ikeye kalilongesele?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Kaha Yesu uavakumbuluile nguendi, “Vilongesa evi keti viange vuno honi via uje uanjitumine.”
16 Jesus disse:
17 Uoshe uje atonda kulinga vije viatonda Njambi akatantekeya nga evi vinjilinakulongesa vihuma kuli Njambi cipue njilinakulihandekela lika yange vavenia.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Vaje vakalihandekela vakevo vavenia, vakatondo kuuana vumpau vakevo vavenia, vuno honi uje atonda vumpau vua uje uamutumine napu muntu ua vusunga, naua muli ikeye kumuesi makuli.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 “Nkuma Mosesa kamihanene lishiko ndi? Vuno honi naumo uahi hhakati keni aniunga lishiko eli. Vika muli nakutondela ngila ya kunjitsihilamo?”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Vivunga vamukumbuluile nguavo, “Uli na lihamba! Iya alinakutonda kukutsiha?”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesu uavakumbuluile nguendi, “Njalingile cipangi cimo, kaha muva voshe mualikomokelele.
21 Então Jesus disse:
22 Mosesa uamishikile kulovoka ku mukanda (kucapuile ca Mosesa, vuno honi cahumine kuli vakukuluila veni), yenihoni mukalovola yala ha litangua lia sapalalo.
22 Vocês
23 Nga yala alovoka ku mukanda lia sapalalo linga keti mupokole lishiko lia Mosesa, nkuma vika munienguela yange omuo njakanguisile muntu ha litangua lia sapalalo?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Keti musompele vulemu vuno honi sompeni mu vusunga.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Vamo vantu vaku Yelusalema vakele nakuhandeka nguavo, “Keti ikeye ou yala uje ivatonda kutsiha vantuama va Vayunda ndi?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Nkuma ali kuno, mukuhandeka citona mesho ku vantu vuno honi vakevo nacimo cahi civali nakuhandeka kuli ikeye! Nkuma vaka nzili yakama vatantekeya ngeci ikeye vene Kilistu ndi?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Yetu tuatantekeya laja kuje kuahuminina ou yala, vuno honi omo Kilistu akeja, naumo uahi akatantekeya kuje kuakahuma.”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Kaha Yesu uatambakanene cikuma tele alinakulongesa mu vimbalaka via Njivo ya Njambi nguendi, “Muanjitantekeya naua muatantekeya kuje njihuma. Kunjalizililile vuno honi uje nanjitumine uapua ua vusunga naua kumu mutantekeya.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Yange njimutantekeya, omuo njihuma kuli ikeye naua ikeye uanjitumine.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Kaha vatondele kumukuta vuno honi naumo uahi uasalekele livoko hali ikeye, omuo ntsimbu yendi tele kanda ihete.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Vuno honi vantu vavengi va muje mu civunga vamutsilielelele nakuhandeka nguavo, “Omo Kilistu akeja, nkuma ikeye akalinga vitantekeyeso viavingi kupulakana evi vianalingi ou yala ndi?”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Vafaliseo vovuile civunga cije cakele nakungunguta hali Yesu ha viuma evi, nankuma, vakuluntu va tusasendote na Vafaliseo vatumine vaka kuniunga Njivo ya Njambi mukukuata Yesu.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Kaha Yesu uahandekele nguendi, “Njikakala neni ka ntsimbu kakandende lika, ambahoni njikaya kuli uje uanjitumine.
33 Jesus disse:
34 Mukanjitonda vuno honi kumukanjiuana, kaha kuje njikakala kumukasa kuyako.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Vantuama va Vayunda valihandekesele umo na mukuavo nguavo, “Kuli atonda kuya ou yala kuje kutukasa kumuuana? Atonda kuya ku Vinganda via Vangelengu kuje kuvanashandokela vantu vetu nakulongesa Vangelengu ndi?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Alinakulumbununa vika mukuhandeka nguendi, ‘Mukanjitonda vuno honi kumukanjiuana’ naua ‘kuje njikakala, kumukasa kuyako’?”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Ha litangua lia kumanusula ciuano naua likelio litangua liakama, tele Yesu nacimana kuje, uatambakanene cikuma nguendi, “Uoshe uje ali nampuila eje kuli yange linga akunue mema,
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 na uoshe uje atsiliela kuli yange anue. Ngue muvinahandeka visoneka nguavio, ‘Mu mitima ya vaka kutsiliela mukahuma vindonga via mema a muono!’ ”
38 Como dizem as
39 Yesu uahandekele evi hali Cimbembesi uje vaka kutsiliela ivakatambula, haje tele kanda kukale Cimbembesi omuo Yesu tele kanda vamujundule ku vumpau.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Omo vovuile mezi aua, vamo mu civunga vahandekele nguavo, “Mua vusunga vene ou yala ikeye kananguizi ua Njambi.”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Kaha vamo vahandekele nguavo, “Ou ikeye vene Kilistu.” Vuno honi vamo vehuile nguavo, “Nkuma Kilistu asa kuhuma ku Ngalileya ndi?
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Nkuma visoneka kuviahandekele nguavio Kilistu akahuminina ku muyati ua Ndaviti na kusemukila mu Mbetelehema, mu limbo muje muakele Ndaviti ndi?”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Nankuma kuakele lihangununo hhakati ka civunga omuo yendi Yesu.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Vamo vatondele kumukuta vuno honi naumo uahi uasalekele mavoko hali ikeye.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Omo vaka kuniunga Njivo ya Njambi vahilukile kuli vakuluntu va tusasendote na kuli Vafaliseo, vavehuile nguavo, “Vika kumua mukutilile?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Vaka kuniunga Njivo ya Njambi vakumbuluile nguavo, “Naumo uahi asa kuhandeka ngue ou yala!”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Kaha Vafaliseo vavakumbuluile nguavo, “Neni naua vamikuisa ndi?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Nkuma kuli umo ua vaka nzili yakama cipue ua Vafaliseo natsiliela kuli ikeye ndi?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Vuno honi civunga eci kucitantekeya lishiko lia Mosesa, kaha cinasingiua.”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Nikondemo uje uaile kuli Yesu hakulivanga, uehuile vakuavo nguendi,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Nkuma lishiko lietu likahisa vantu vaje kanda tucivue viavo na kuuana vika vivanalingi ndi?”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Vakevo vamukumbuluile nguavo, “Nkuma nove naua uhuma ku Ngalileya ndi? Tondesesa kaha ukauana nguove naumo uahi Kananguizi ua Njambi akahuminina ku Ngalileya.”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 [Kaha muntu na muntu uaile kuimbo liendi,
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.