Mateus 12

njd (NJD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Gono muda, lichobha limo lya kupomolela Ayesu bhakibha bhatenda kupeta mu migonda ja ngaano. Penapo bhabhaajigana bhabhe bhakakola njala, na bhena angota bhakajemeka kukwachula maache na kupikicha mapemba na kutaunanga njelegwa jabhe.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Mafalisayo pabhakalola genago, bhakaalobholela Ayesu, “Nnole! Bhabhaajigana bhinu bhatendanga chilebhe changapalikwa mu malagilo ga Lichobha lya Kupomolela.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Ayesu bhakaajangula, “Bholi, mwangachoma chibhakatenda Adaudi na akaajabhe pabhakibha na njala?
3 Então Jesus respondeu:
4 Akajingilanga mu Nyuumba ja Annoongo bhakalyee jenijela mikate jijikabhekwa nnongi ja Annoongo. Bhenabho na akaajabhe bhangapalikwa kulyee mikate hejo nambo akaakung'i jikajabhe.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Bholi, mwangachomanga mu Malagilo ga Amusa gagakalobhola kila Lichobha lya Kupomolela Akaakung'i bhagaalibiana Malagilo ga Lichobha lya Kupomolela mu Nyuumba ja Annoongo kwa kutenda gangapalikwa mu Lichobha lya Kupomolela, nambo ngaganikiwa kubhee bhatenda kulemwa?
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Bahi, nannobholelanga yakubhee pambani pabhile na akolo kupunda Nyuumba ja Annoongo.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Handa nkahimanyite maana gakwe malobhe gangani, ‘Mbala kwabhonelanga kiha na ngabha mbeeko,’ nkahukumulinge hopo bhandu bhangalemwa.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Kwa kubhee Mwana bha Mundu nga bhabhatabhala mu Lichobha lya kupomolela.”
8 Pois o
9 Ayesu bhakabhoka penapo, bhakajenda mu Nyuumba ja konganilananga Bhayahudi.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Monomwe akibha mundu jumo jwapolite lubhoko. Bahi bhandu bhakaakonya Ayesu, “Bholi, hipalikwa kunlamia mundu Lichobha lya Kupomolela?” Bhakaakonya henela kwaapala atangile bhapatange ndela ja kwaahukumula.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Nambo Ayesu akaalobholela, “Tulobhole abhi mundu nkati jinu jwabhile na ngondolo jwabhe atekujingila mu liembo, bholi, ngaakamula na kummoa kwa kubhee nga Lichobha lya Kupomolela?
11 Jesus respondeu:
12 Nambo mundu nga bhammbone kupunda ngondolo! Bahi, hipalikwa kutenda gammbone mu Lichobha lya Kupomolela.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Ngapena Ayesu bhakaalobholela bheni bhala mundu, “Nnyulule lubhoko lwinu.”
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Bahi, Mafalisayo bhakabhoka panja, bhakabhekanga chikomiti chibhou chakupala kwaakoma Ayesu.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Nambo Ayesu pabhakajoa genigala bhakabhoka penipala. Bhandu bhajingi bhakaakagula nga bhakaalamia akaatamwa bhoa.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Bhakaakanikia bhakoto kwaalobholela bhandu hikubho yabhe.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Akatenda henela kupala genigala gagalongolikwe na Annoongo kwa ndela ja alondoi Aisaya gapate kukweela
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Nnole antumichi bhangu ndekunhagula,
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Bhapakubhee hopo na kutaukana wala kupota nyenye,
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Nnai gugutekandaganika ngahengela,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Kwa lina lyabhe bhandu bhanga Bhayahudi bhapakuhobhalela kwa bhenabho.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Penapo bhandu bhakaaletela Ayesu mundu bhamo bhangalola na bhangakombola kulongela, kwa kubhee bhakibha bhatekuchukilwa na mahoka. Ayesu bhakaalamia penapo bhakakombola kulongela na kulola.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Bhandu bhoa bhakakangachanga na kulobholanga, “Bholi, komboleka habha nga Mwana bha Adaudi?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Nambo Mafalisayo pabhakajoha genago, bhakalobhola, “Habha mundu bhatenda kugabhoa mahoka kwa machili bhabhagapatite kubhoka kwa akolo bha mahoka bhabhakemitwa Abelizebuli.”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Ayesu bhakibha bhagamanya bhabhaganikia, bhakaaalobholela, “Umwenye goa gola gugumetunike kwa malubhalo gagapotana, ngakombola kutama machobha goa na chilambo choachela au akaalongo bhoabhala bhabhametunike malubhalo malubhalo gagatekukanangana, gapakugwee.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Handa Lichetani lijomana na Lichetani lijakwe bhatenda kuchimetula bheene mu mabhoga mabhoga bheene. Bahi umwenye gwabhe gupakujema bholi?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Mwangota ntenda kulobholanga nenga ndenda kugabhutua mahoka kwa machili ga Abelizebuli, bholi bhandu bhinu bhagabhenga mahoka kwa machili ga aganiki? Ligongo helyo bhenaangota nga bhapakunhukumulanga mwangota.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Nambo handa nenga ndenda kugabhutua mahoka kwa machili ga Annoongo, bahi mmanyange yakubhee umwenye gwa Annoongo guikite kwaachinu.”
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 “Bhaakwa mundu bhabhakombola kujingila mu nyuumba ja mundu jwaabhikle na machili na kwaapoka hilebhe yabhe, pangali kwaatabha oti jono mundu jwabhi na machili? Mpalikwa oti kwaatabha penapo nga pampakombola kwaapoka hilebhe yabhe.”
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Mundu bhoa bhala bhangalondanika na nenga, bhangana nenga, na bhoa bhala bhangakondanika pamo na nenga bhatenda kupwilingania.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Nangocheni nannobholelanga, bhandu bhapakulekelelwa mabhou gabhenji na matukano gabhe goa, nambo bhandu ngalekelelwa mabhou gabhe ga kwaaponja Mboomo ja Annoongo.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Kabhele, bhabhapakulobhola lilobhe lya kwaakana Mwana bha Mundu bhabhapakulekelelwa mabhou gabhe, nambo bhenibhala bhabhapakulobhola lilobhe lya kunkana Mboomo Ja Annoongo ngalekelelwa mabhou gabhe, ngabha mu chenje chilambo au mu chilambo chichipakuhika.”
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Nkongo gwa kuhalala guogola matunda gakuhalala, na nkongo gwangammbone guhogola matunda gabhou. Nkongo gwamanyika kwa matunda gabhe gagabheleka.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Mwangota nga mwangalimmbone handa majoka gagabhile na uchoongo! Mkombolanga bholi kulobhola hilebhe yammbone na kongo mmile akaabhou? Kwa kubhee amundu bhatenda kulobhola kubhokana na genigala gagabhile muntima gwabhe.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Mundu bhakuhalala bhagapia gagabhile gakuhalala kubhoka muntima gwabhe, na amundu abhou bhapia hilebhe hibhou kubhoka muntima gwabhe.”
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 “Bahi, ndendakunnobholelanga, lichobha lya hukumu kila amundu bhapalikwa kulongela nnani ja kila lilobhe lyangammbone libhalongile.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Kwa malobhe ginu mpakubhonekana mwangalimmbone, na kwa malobhe ginu mpakuhukumulwa kubhee bha kulemwa.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Kubhoka penapo bhabhajigana Malagilo ga Amusa na Mafalisayo bhakaalobholela Ayesu, “Bhannyigana, tupala kuibhona yakangachika kubhoka kwaachinu.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Nambo Ayesu bhakaajangula, “Chibhelei changaamanya Annoongo! Mpalanga hilolelo, nambo chibhelei heche ngapata hilolelo yoha yela nambo jeni jela hilolelo ya alondoi Ayona.
39 Jesus respondeu:
40 Handa henela Ayona chibhakatama machobha gatatu muhi na kilo mulutumbo lwa hoomba, nga chiipakubhee kwa bhena Mwana bha Amundu chibhapakutama pahi ja undopi kwa machobha gatatu muhi na kilo.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Bhandu bha kubhoka chilambo cha ku Ninawi bhapakubhokela Lichobha lya Kuhukumulwa, na bhenaangota bhapakuchikopokea chenje chibhelei chichitekulemwite. Kwa kubhehe bhandu bha chilambo cha ku Ninawi bhenaangota bhakalekanga gabhou gabhe ligongo lya kutangacha kwa Ayona, na pamba bhabhi akolongwa kupunda Ayona!
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Haikege bha kuchini bhapakujema muda kwa chebhelei chenjeni pachipakuhumuluwa, na bhenabho bhapakuchikupokea kwakubhee chilemwite. Kwa kubhehe bhenabho bhakajaula ulendo kubhoka kutali, bhakahika kugajohanikia malobhe ga malango ga Asolomoni, na pamba nangocheni bhabhile akolongwa kwaapunda Asolomoni.”
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 “Muuda lihoka palyabhoka amundu, lihoka lityanga tyanga panga machi bhabhikulolea amundu bha kwaajingila na bhangaapata.
43 Jesus continuou:
44 Penapo bhabhikuchilobholela, ‘Mbakubhuja ku nyuumba jangu kumokite.’ Na bhenabho pabhapakubhuja kujikolela jela nyuumba jikibha janga chilebhe, jitekupyagilwa na kubhekwa maha,
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Ngapena bhajenda na kubhatola mahoka bhangi saba, bhabhilinge na machili kupunda bhenabho, na bhoa bhatenda kuhika na kwaajingila bhena amundu. Na bhena mundu bhabhee na abhou kupunda pena kandahi. Nga chiipakubhehe kwa habha bhandu akaabhou.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Ayesu bhakibha tangu bhatendakulongela na nkutuli gwa bhandu muda gono anyongo mundu na akaanung'una bhabhe bhakahikanga kujema panja, bhakapalanga kulongela na bhenabho.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Nnole, amundu bhamo bhakaalobholela Ayesu, “Anyongo bhinu na anung'una bhinu bhabhi panja, bhapala kulongela na mwenga.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Ayesu bhakaajangula bhena amundu, “Anyongo bhangu nga bheneki? Na anung'una bhangu nga bheneki?”
48 Jesus perguntou:
49 Ngapena bhakagunyolola lubhoko lwabhe na kwaalangia bhabhaajigana bhabhe, bhakalobhola, “Habha nga anyongo bhangu na anung'una bhangu!
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Kwa kubhehe bhoabhala bhabhatenda chibhapala Atati bhangu bhabhile kunani kulihunde kwa Annoongo, bhenabho nga anung'una bhangu na alombo bhandu na anyongo bhangu.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.