Lucas 20
Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NTLH
1 Kunum endi Jiisas men ngii owundu ełe ek ka nipi, wumb ngum. Pe lo ek piik ekii sik ełmin wumb ni lo ek połmun wumb ni, wu num ombu, nirik onjung ku.
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 Nga wumb ombu, eim kanik yi ninjing, “Nim sin kankin nei! Nim dinga ei, jiłi sikin okun nin? Nim noman dinga ei, nii ngopu oł ei, erii nim?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Pe Jiisas ek nipi, wumb ombu ngopu ek nim, “Pe yi ku, enim na kii sinmin oł ei nge, enim kii simbii. Enim na ek nei!
3 Jesus respondeu:
4 Jon wumb noł pendiłim oł ei, Gos epin konu ełe dinga ngum min; ya mei wumb ełmin oł ei, dinga sipi erim min?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Pe wumb en enim yi ninjing, “Sinim ei epin epi pa yi nimin ei, kapłi eim yi nimba, ‘Nimbił erang enim eim ek pii gii ninenjing?’ nipi yi nimba,” yi ni piinjing.
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Pe ‘Sinim wumb oł minj,’ pa nimin ei, wumb piik kin, Jon Gos ek kan ni tor kindiłim wu nik, pii gii nik, sinim tungii,” pa ninjing.
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Pe wu num ombu ek nik, Jiisas ngok yi ninjing, “Sin pii poł tunanmin,” pa ninjing. “Jon wumb noł pendiłim wu ei, eim nge dinga konu jiłi siłim?”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Pe Jiisas ek nipi, ngopu yi nim, “Yi mił ku, na enim kanip ninermbii ei, na nipe dinga pałim.”
8 Jesus disse:
9 Pe Jiisas eim ek yi nipi pendpi, ek ekin endi nipi, wumb ngopu yi nim, “Wu endi eim ond mong wain konu ei tełim. Pe ond mong wain konu ei sipi, wumb kombur kongun erngii wumb ei ngang kin, ekii se wumb ei, ond mong wain orung kindngii ni ngum. Ngopu pendpi kin, eim konu turii endi pupu, kunum kinan mułmba pum.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Pe ond mong wain ei nołmun kunum mandi erang kin, ond mong wain arim ei, eim kongun wu endi kindang opu kin, wumb ond mong wain kongun er mulnjung konu ełe om. Pe eim yi ni piim, ‘Kongun wu ombu, ond mong kuni aninga ngangin kin, tu wumba,’ nipi kindang om. Ba wumb kongun ełe er mulnjung ei, kongun wu ei, kepii tok, ek ngok, wii to tor kindnjing.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Pe nga, wu endi nga kindang om. Ba wumb yi ku nga erik, wu ei tok, eim kin oł kis erik, wii pui nengin kin, pum.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Pe nga wu endi kindang om. Ba wu ei, kepii tok, miyem sik, olkup to tor kindnjing.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 Pe wumb yi erangin kin, ond mong kuni arim ei, yi ni piim. ‘Na er ermbii mił nenj?’ nim. ‘Pe na kangi endeim ei na eim noman ngoł kangi ei, kindmbii ei, eim kapłi ek nimba ek ei piingii,’ pa nim.
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 Ba kongun er mulnjung wumb ei, kenjing ni, wu num ni kingam om. Kanik kin, en enim ek nik, piik enjing. Erik kin, yi ninjing, ‘Wu ei, eim arim nge epi eim simba wu ei, sin tamin! Topun kin, ya konu ei, sin sinim kongun er mułmun,’ pa yi nik mulnjung.
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Pe wu ni ambił gii nik, sipik tor sipik, to kundnjung.
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Wu num ei opu, ond mong wain konu ełe kongun enjing wumb ei, pei to kondpu kin, ond mong wain konu ei wumb eipi endi ngumba. Pe wumb en enim ek ekin ei piik kin, yi ninjing; “Mon peng yi enermba,” ni piinjing.
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Ba Jiisas eim wumb kan orung kind kanpi kin, ek yi nim. “Ek ei nipe ek Gos ek połułmun ek pułe er piimin min mon?
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Pe wumb pei ngii tumunj ełe, bok tunjung kin, wumb glas ming mił tumb tumb ermba; min ngii tumunj ei, mani opu wumb topu nim kin, wumb ei kułngii ngenj kinerngii, kułman mił ermba,” pa nim.
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Jiisas ek ekin endi nipi kin, kułmał kałiłmin wumb owundu ni, lo ek połułmun wumb ombu, piingii nge piipi nipi ngum. Ngang kin, pe kunum ełe mendpił eim ambił gii ningii mił pim; ba wumb pei mułangin kin, en enim mund mong enjing.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Erik kin, Jiisas ermba oł endi koi er kan mulnjung. Mułangin kin, eim oł endi ermba ni kan mulnjung wumb ei, wu kombur kindangin ok, Jiisas eim ek nipi ermba ei, ok kan mulnjung. Ok kan mulnjung wu ombu, ek kend tok, ek kun mił ninjing. Nik, “Eim ek yi nim,” pa nik kin, eim ambił gii nik, ek piipi kun ełim wu, gapman owundu mułum konu epi sipngii enjing.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Pe wumb ombu, Jiisas kii sik, ek ninjing, “Ek mon wu, nim nin ek ei sin piinmin ei ek kun pałim. Pe nim ek kun nikin, wumb ngokun ełin. Pe nim wumb mei ełe wumb pei, kankin ek ei, ek ende minj nikin pułun. Ninim Gos nge ek ei mendpił nikin, wumb ngokun yi minj ełin.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Pe nim er piin mił nenj? Sinim Siisa wu owundu ei kin takis ngumun min mon?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Ba Jiisas eim oł kend tui ei enjing ei, Jiisas eim piim. Piipi kin, eim ek nipi, wumb ombu ngum.
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Pe enim ku endi na andan tungii. Tangin kin, ku ełe min men endi mołum ei, wumb nii mołum?” Pe wu ombu yi ninjing, “Min men ei Siisa mołum.”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Pe Jiisas ek nipi ngopu yi nim, “Pe enim Siisa nge epi ei Siisa ngungii. Pe nga Gos nge epi ei Gos ngungii,” pa nim.
25 Então Jesus disse:
26 Wumb pei mulnjung konu ełe, ek neng kin, Jura wu num ombu, kunum endi eim ambił gii ningii pinerim. Eim ek nipi, orung kindim ek ei, piik noman embin tang kin, ek nik orung kindngii pinerang kin, gupu mum to mulnjung.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 — ausente —
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 — ausente —
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Pe wu endi eim angim noł angił orung nga tał mulnjung. Wu kumna amb sim ei, kangił endi mingnarpi kin, kultum.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Nga angim amb ei sim kin, eim kułum ku.
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Kułang kin, nga angim endi sim ei ku, wu ni kułum. Yi mił, wu angił orung nga tał pei, amb endeim minj sik kolk, yi minj er puk. Wu angił orung nga tał pei ok, kangił endi mingnarik kin, kolk poru ninjing.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Nga ekii se, amb ei eim mendpił kultum ku.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Pe wumb kułii, nga konj tonu ongii kunum ei, amb ei, wu nii ambim mendpił mułmba? Wu angił orung nga tał, amb endeim ełe sinjing ei, wu nii amb ei, wam mendpił mułmba?’” pa ninjing.
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Pe Jiisas wumb ei ek nipi ngum, “Wu amb ni, akip kunum ełe, en enim wu amb seng kin, yi enmin.
34 Jesus respondeu:
35 Wumb nii endi, Gos kunum ekii se kapłi konj tonu ongii nimba wumb ei, noman konj kunum kunum sik mułngii wumb ei, wu amb sik erngii ei, pii poł tunałmin mon!
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Nga wumb ei, nga kulerngii. Nimbił erang, Gos nge enjel mołmun mił yi mułngii. Gos eim wumb ei tukpu ełe, nga tonu konj sim ei, Gos eim kingam ambiłam noł mułngii.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Pe Moses wumb kułii ei, nga konj ok mułngii, pa yi niłim ku. Gos ok ek ka mer poł pendrim ek ei, Moses ond kembis endi dup nang kenim. Moses Gos Owundu ni, sinim kupenjpin noł ni, ek yi nim. ‘Eim Eiparam nge Gos; Eim Aisak nge Gos, eim Jeikop nge Gos mołum,’ pa nim.
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Pe Gos ei wumb kułii ei nge Gos mon. Ba wumb ok pei konj mołmun wumb ei nge Gos. Eim ningił ełe, wumb pei konj mołmun.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Eim ek nipi ngang kin, nga lo ek pułmun wumb ek nik, orung kindik yi ninjing, “Ek mon wu, nim ek ka wii nin,” pa ninjing.
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Wumb ei mund mond kulk, nga ek endi kii sik erngii, pinerim.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Ba Jiisas ek nipi wumb ngopu kii sim, “Nimbił erang, wumb molk, Krais Gos wu ei kindang na op wu ei, King Deipis nge miyem ende wu,” pa nimin.
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 “Mer mon Sam ełe Deipis yi nirim,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 Nga ekii se, ‘Nim nge opu orung wumb sip kin, nim simb ełe mani kindmbii,’ pa nim.
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 King Deipis eim Krais Gos kindang wu ei, eim ‘Owundu’ nirim. Pe nimbił erang, Deipis eim miyem ende wu ninmin?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Wumb pei molk, eim nim ek ei piinjing ni, Jiisas eim ek nipi, eim nge ek se andiłmin wumb ngum.
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Enim lo ek piik ełmin wumb ei, ek ningii ei, enim piik kan kun erngii! En enim konduk ełe olt endi kindik erangin kin, wumb keningii nik ełmin. En enim yi piiłmin; oł ei erpin, wumb konu kułou tungii ni, wumb men ngii ełe konu ka wii keningii ni piiłmin. Nga kuni owundu ei, sin sinim kumb ełe pu mułamin kin, wumb keningii ni piik, enim embe tonu kindik, yi ełmin.
46 — Cuidado com os
47 Pe wumb ei, en enim puk, amb wenjing kołmun amb ei, ngii konu ni, ku ni, epi ombu waning sik; ba wumb kumb ełe prei kinan er puk ełmin. Gos wumb mok tumba kunum ei, wumb ombu kos owundu singii,” pa nim.
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.