Lucas 20
Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NAA
1 Kunum endi Jiisas men ngii owundu ełe ek ka nipi, wumb ngum. Pe lo ek piik ekii sik ełmin wumb ni lo ek połmun wumb ni, wu num ombu, nirik onjung ku.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 Nga wumb ombu, eim kanik yi ninjing, “Nim sin kankin nei! Nim dinga ei, jiłi sikin okun nin? Nim noman dinga ei, nii ngopu oł ei, erii nim?”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Pe Jiisas ek nipi, wumb ombu ngopu ek nim, “Pe yi ku, enim na kii sinmin oł ei nge, enim kii simbii. Enim na ek nei!
3 Jesus respondeu:
4 Jon wumb noł pendiłim oł ei, Gos epin konu ełe dinga ngum min; ya mei wumb ełmin oł ei, dinga sipi erim min?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Pe wumb en enim yi ninjing, “Sinim ei epin epi pa yi nimin ei, kapłi eim yi nimba, ‘Nimbił erang enim eim ek pii gii ninenjing?’ nipi yi nimba,” yi ni piinjing.
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Pe ‘Sinim wumb oł minj,’ pa nimin ei, wumb piik kin, Jon Gos ek kan ni tor kindiłim wu nik, pii gii nik, sinim tungii,” pa ninjing.
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Pe wu num ombu ek nik, Jiisas ngok yi ninjing, “Sin pii poł tunanmin,” pa ninjing. “Jon wumb noł pendiłim wu ei, eim nge dinga konu jiłi siłim?”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Pe Jiisas ek nipi, ngopu yi nim, “Yi mił ku, na enim kanip ninermbii ei, na nipe dinga pałim.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Pe Jiisas eim ek yi nipi pendpi, ek ekin endi nipi, wumb ngopu yi nim, “Wu endi eim ond mong wain konu ei tełim. Pe ond mong wain konu ei sipi, wumb kombur kongun erngii wumb ei ngang kin, ekii se wumb ei, ond mong wain orung kindngii ni ngum. Ngopu pendpi kin, eim konu turii endi pupu, kunum kinan mułmba pum.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Pe ond mong wain ei nołmun kunum mandi erang kin, ond mong wain arim ei, eim kongun wu endi kindang opu kin, wumb ond mong wain kongun er mulnjung konu ełe om. Pe eim yi ni piim, ‘Kongun wu ombu, ond mong kuni aninga ngangin kin, tu wumba,’ nipi kindang om. Ba wumb kongun ełe er mulnjung ei, kongun wu ei, kepii tok, ek ngok, wii to tor kindnjing.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Pe nga, wu endi nga kindang om. Ba wumb yi ku nga erik, wu ei tok, eim kin oł kis erik, wii pui nengin kin, pum.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Pe nga wu endi kindang om. Ba wu ei, kepii tok, miyem sik, olkup to tor kindnjing.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Pe wumb yi erangin kin, ond mong kuni arim ei, yi ni piim. ‘Na er ermbii mił nenj?’ nim. ‘Pe na kangi endeim ei na eim noman ngoł kangi ei, kindmbii ei, eim kapłi ek nimba ek ei piingii,’ pa nim.
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Ba kongun er mulnjung wumb ei, kenjing ni, wu num ni kingam om. Kanik kin, en enim ek nik, piik enjing. Erik kin, yi ninjing, ‘Wu ei, eim arim nge epi eim simba wu ei, sin tamin! Topun kin, ya konu ei, sin sinim kongun er mułmun,’ pa yi nik mulnjung.
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Pe wu ni ambił gii nik, sipik tor sipik, to kundnjung.
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Wu num ei opu, ond mong wain konu ełe kongun enjing wumb ei, pei to kondpu kin, ond mong wain konu ei wumb eipi endi ngumba. Pe wumb en enim ek ekin ei piik kin, yi ninjing; “Mon peng yi enermba,” ni piinjing.
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Ba Jiisas eim wumb kan orung kind kanpi kin, ek yi nim. “Ek ei nipe ek Gos ek połułmun ek pułe er piimin min mon?
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Pe wumb pei ngii tumunj ełe, bok tunjung kin, wumb glas ming mił tumb tumb ermba; min ngii tumunj ei, mani opu wumb topu nim kin, wumb ei kułngii ngenj kinerngii, kułman mił ermba,” pa nim.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Jiisas ek ekin endi nipi kin, kułmał kałiłmin wumb owundu ni, lo ek połułmun wumb ombu, piingii nge piipi nipi ngum. Ngang kin, pe kunum ełe mendpił eim ambił gii ningii mił pim; ba wumb pei mułangin kin, en enim mund mong enjing.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Erik kin, Jiisas ermba oł endi koi er kan mulnjung. Mułangin kin, eim oł endi ermba ni kan mulnjung wumb ei, wu kombur kindangin ok, Jiisas eim ek nipi ermba ei, ok kan mulnjung. Ok kan mulnjung wu ombu, ek kend tok, ek kun mił ninjing. Nik, “Eim ek yi nim,” pa nik kin, eim ambił gii nik, ek piipi kun ełim wu, gapman owundu mułum konu epi sipngii enjing.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Pe wumb ombu, Jiisas kii sik, ek ninjing, “Ek mon wu, nim nin ek ei sin piinmin ei ek kun pałim. Pe nim ek kun nikin, wumb ngokun ełin. Pe nim wumb mei ełe wumb pei, kankin ek ei, ek ende minj nikin pułun. Ninim Gos nge ek ei mendpił nikin, wumb ngokun yi minj ełin.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Pe nim er piin mił nenj? Sinim Siisa wu owundu ei kin takis ngumun min mon?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Ba Jiisas eim oł kend tui ei enjing ei, Jiisas eim piim. Piipi kin, eim ek nipi, wumb ombu ngum.
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Pe enim ku endi na andan tungii. Tangin kin, ku ełe min men endi mołum ei, wumb nii mołum?” Pe wu ombu yi ninjing, “Min men ei Siisa mołum.”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Pe Jiisas ek nipi ngopu yi nim, “Pe enim Siisa nge epi ei Siisa ngungii. Pe nga Gos nge epi ei Gos ngungii,” pa nim.
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Wumb pei mulnjung konu ełe, ek neng kin, Jura wu num ombu, kunum endi eim ambił gii ningii pinerim. Eim ek nipi, orung kindim ek ei, piik noman embin tang kin, ek nik orung kindngii pinerang kin, gupu mum to mulnjung.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 — ausente —
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 — ausente —
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Pe wu endi eim angim noł angił orung nga tał mulnjung. Wu kumna amb sim ei, kangił endi mingnarpi kin, kultum.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Nga angim amb ei sim kin, eim kułum ku.
30 o segundo
31 Kułang kin, nga angim endi sim ei ku, wu ni kułum. Yi mił, wu angił orung nga tał pei, amb endeim minj sik kolk, yi minj er puk. Wu angił orung nga tał pei ok, kangił endi mingnarik kin, kolk poru ninjing.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Nga ekii se, amb ei eim mendpił kultum ku.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Pe wumb kułii, nga konj tonu ongii kunum ei, amb ei, wu nii ambim mendpił mułmba? Wu angił orung nga tał, amb endeim ełe sinjing ei, wu nii amb ei, wam mendpił mułmba?’” pa ninjing.
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Pe Jiisas wumb ei ek nipi ngum, “Wu amb ni, akip kunum ełe, en enim wu amb seng kin, yi enmin.
34 Jesus respondeu:
35 Wumb nii endi, Gos kunum ekii se kapłi konj tonu ongii nimba wumb ei, noman konj kunum kunum sik mułngii wumb ei, wu amb sik erngii ei, pii poł tunałmin mon!
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Nga wumb ei, nga kulerngii. Nimbił erang, Gos nge enjel mołmun mił yi mułngii. Gos eim wumb ei tukpu ełe, nga tonu konj sim ei, Gos eim kingam ambiłam noł mułngii.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Pe Moses wumb kułii ei, nga konj ok mułngii, pa yi niłim ku. Gos ok ek ka mer poł pendrim ek ei, Moses ond kembis endi dup nang kenim. Moses Gos Owundu ni, sinim kupenjpin noł ni, ek yi nim. ‘Eim Eiparam nge Gos; Eim Aisak nge Gos, eim Jeikop nge Gos mołum,’ pa nim.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Pe Gos ei wumb kułii ei nge Gos mon. Ba wumb ok pei konj mołmun wumb ei nge Gos. Eim ningił ełe, wumb pei konj mołmun.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Eim ek nipi ngang kin, nga lo ek pułmun wumb ek nik, orung kindik yi ninjing, “Ek mon wu, nim ek ka wii nin,” pa ninjing.
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Wumb ei mund mond kulk, nga ek endi kii sik erngii, pinerim.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Ba Jiisas ek nipi wumb ngopu kii sim, “Nimbił erang, wumb molk, Krais Gos wu ei kindang na op wu ei, King Deipis nge miyem ende wu,” pa nimin.
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 “Mer mon Sam ełe Deipis yi nirim,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 Nga ekii se, ‘Nim nge opu orung wumb sip kin, nim simb ełe mani kindmbii,’ pa nim.
43 até que eu ponha
44 King Deipis eim Krais Gos kindang wu ei, eim ‘Owundu’ nirim. Pe nimbił erang, Deipis eim miyem ende wu ninmin?”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Wumb pei molk, eim nim ek ei piinjing ni, Jiisas eim ek nipi, eim nge ek se andiłmin wumb ngum.
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Enim lo ek piik ełmin wumb ei, ek ningii ei, enim piik kan kun erngii! En enim konduk ełe olt endi kindik erangin kin, wumb keningii nik ełmin. En enim yi piiłmin; oł ei erpin, wumb konu kułou tungii ni, wumb men ngii ełe konu ka wii keningii ni piiłmin. Nga kuni owundu ei, sin sinim kumb ełe pu mułamin kin, wumb keningii ni piik, enim embe tonu kindik, yi ełmin.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Pe wumb ei, en enim puk, amb wenjing kołmun amb ei, ngii konu ni, ku ni, epi ombu waning sik; ba wumb kumb ełe prei kinan er puk ełmin. Gos wumb mok tumba kunum ei, wumb ombu kos owundu singii,” pa nim.
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.