Mateus 19
Nek Bible (NIF_WBT) vs NTLH
1 Yesulɨ manda wɨndɨñ e-talembi, Galili distrik bimbi, Juda amatamdok kwelan Jodan tuk dat kandañ patak wandɨñ ñañguk.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Tɨmbi amatam asupgandɨ en kle ñaumbi, jɨmbatsɨat ep tɨmbɨ kɨndem dañgɨlɨñ.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Tɨmbi Falisi ama dɨwɨndɨ Yesuloñ bɨmbi, tɨ-kuyuk tɨñmɨnepi nɨ-nandɨmbi eñgɨlɨñ, “Dɨk nɨtek nandɨlañ? Damañgan Moselɨ endɨkñe manda kɨmɨt-nɨmguk wolok tuop ama nolɨ enlok nanandɨnla nepek kusei wala ba wala tamɨn kle-kolek ba nɨm?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Eumbi tambane enguk, “Manda youyoulɨn ñɨn patak wɨn sɨndɨ pinat nandɨmbi kamalañ bek. Nain kusei kɨmɨkɨmɨlɨnan Anutulɨ ama ep tɨmbɨ indañguk wolonda endɨ ama gɨt tamɨn ep tɨmbɨ indañgɨmɨk.
4 Jesus respondeu:
5 Tɨmbi ñɨndɨñ eñguk, ‘Kusei wɨndɨñda amalɨ meñ beu yambimbi, tamɨnnat galɨ-kwambɨñ daumbi, pɨñgɨpset noñgan indayamɨk.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Wɨndɨñda nak ñɨndɨñ sanlet: endɨ pɨñgɨp noñgan indambi, nombo tɨpet nɨm tamɨk. Wala tɨmbi wapatam Anutulɨ ep kiukuk wɨn amalɨ nɨm tambɨktok.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Tɨmbi Falisi amalɨ ñɨndɨñ nɨñgɨlɨñ, “Tɨkap wɨndɨñda, nɨtek tɨmbi Moselɨ endɨkñe manda ñɨndɨñ kɨmɨkuk: ama no tamɨn kle-kolektok nandɨlakta, endɨ manda no wolok tuop youp mɨmbi kleum ñaukak?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Eumbi enguk, “Sɨn bamba bep pañjiilok gɨnañ kwambɨndanjɨla tɨmbi Moselɨ nandɨ-sambi, tam kɨndem ep klenelɨñdok eñguk. Gan nain kusai kɨmɨkɨmɨlɨnan wɨn wɨndɨñ nɨm pakuk.
8 Jesus respondeu:
9 Wɨndɨñda tɨmbi nak ñɨndɨñ sanba: ama no tamɨn telak joñgo nɨm kuñguk wɨn kleum ñaumbi, komblin tɨlak endɨ telak joñgo kulak.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Tɨmbi gwañgwañiilɨ tam kle-kokottok plon Yesu ñɨndɨñ nɨmbi eñgɨlɨñ, “Tɨkap wɨndɨñda, amalɨ tam nɨm tɨmbi slak palekta wɨn kɨndem.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Eumbi enguk, “Ama Anutulɨ ep tɨmbɨ pañgɨtalak endɨñgot manda wɨn guma tɨkeañ, ama gɨtɨkkandɨ nɨm.
11 Jesus respondeu:
12 Nandañ. Kusei ñɨndɨñda ama dɨwɨsɨlɨ tam nɨm epmañ: wɨn dɨwɨn nolok pɨñgɨpsɨ kolan indañgɨlɨñda tɨmbi slak pakañ. Tɨmbi dɨwɨn nolok pɨñgɨpsɨ komblin inda-satalok gembɨn wɨn ama nɨsɨ dombu kokɨlɨñ, wala tɨmbi tam nɨm tɨkem slak kuañ. Tɨmbi ama dɨwɨn nolɨ Kunum Molomdok kenan tɨnelɨñdok tam nɨm tɨmbi slak pakañ. No en manda ñɨn nandɨ-daklelakta endɨ tɨkeukak.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Tɨmbi amatamdɨ gwañgwa bɨsat Yesulɨ kii endok plon kɨmɨpi nɨmolo tɨ-semektok endoñ yanañgɨp bɨñgɨlɨñ. Bɨumbi, gwañgwañiilɨ enombɨñgɨlɨñ,
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 gan Yesulɨ ñɨndɨñ enguk, “Kunum Molomdɨ ama ñandisɨ enlok gɨñgɨtñii yambɨ-dɨkñelak, wala tɨmbi gwañgwa bɨsat yambiumbi nokoñ bɨwɨt, telak masip nɨm tɨ-semnelɨñ.”
14 Aí ele disse:
15 Wɨndɨñ embi, kii gwañgwa bɨsattok plon kɨmɨpi, gwɨlam tɨ-sem-talembi, walinin pɨm ñañguk.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Tɨmbi ama nolɨ Yesuloñ bɨmbi nɨñguk, “Endaut, nak kuñgu taletalen nɨmnat kasɨleuttok ep tɨndɨn kɨndem nek tɨmbettok nandɨlañ?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Eumbi nɨñguk, “Kusei nekta dɨk nokoñ bɨmbi, nepek nek ñalɨ kɨndem sɨnɨk wala nan-kalañ? Anutu en noñgangot endɨ kɨndem, wala tɨmbi dɨk en gɨta nain taletalen nɨmnat kuuñdok nandɨlañda, endɨkñe mandan tañgonembi kleukañ.”
17 Jesus respondeu:
18 Eumbi, ama walɨ Yesu ñɨndɨñ nɨ-nandɨñguk, “Dɨk endɨkñe manda dek ñala sɨnɨk elañ?” Eumbi nɨñguk, “Endɨkñe manda ñala elet: dɨk ama nɨm wɨlɨ kɨmbekak, telak joñgo nɨm kuukañ, kumbu nɨm tɨmbekañ, ama no manda plon patak endok siñgin joñgo nɨm siukañ,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 meñga beka giñgiñgan tɨ-semekañ, tɨmbi dɨtnala nandɨlañ wɨndɨñgangot nokaila nandukañ.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Eumbi, ama sim endɨ nɨñguk, “Endɨkñe manda gɨtɨk wɨn nak ikan tañgonembi kle-talelet. Gan nepek nek wala sɨnɨk gamañ tɨpɨkalet?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Eumbi nɨñguk, “Tɨkap dɨk Anutulok nanandɨn gɨtɨk kle-taleup nandɨlañda, dɨk ña nepenepeka gɨtɨk tuatualok kɨmɨlɨm tua-taleumbi, mɨnem wɨn epmbi, ama pɨmbɨñesɨla em-taleumbi, tuañga kunum gɨnañ inda-gamekak. Wɨndɨñ tɨ-talembi, bɨ nep kle kuukañ.”
21 Jesus respondeu:
22 Ama simdɨ manda wɨn nandɨmbi, nepenepek asup palmɨñgukta tɨmbi gɨnañ kolaumbi gwɨlɨlambi bim ñañguk.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Tɨmbi Yesulɨ gwañgwañiila enguk, “Nak biañgan sɨnɨk sanba: ama mɨnem kwɨlɨkwɨlɨnat nolɨ Kunum Molomdok gɨñgɨt indauktok nandɨlakta endɨ gliñgliñnat.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Nak bɨndambo ñɨndɨñ sanba: kamel nolɨ lɨk bemdok gɨnañ gik wolok ña tombep nandɨwɨkta endɨ kena kwambɨñ tɨmbek. Tɨmbi ama kwɨlɨkwɨlɨnat no Anutulok gɨñgɨt indaup nandɨlakta endɨ wɨndɨñgangot kena kwambɨñ tɨmbekak, gan endok kenan wɨn kamellok kenan maklelak.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Gwañgwañiilɨ manda wɨn nandɨmbi, kolan sɨnɨk sɨlɨkñembi eñgɨlɨñ, “Tɨkap wɨndɨñda, nindɨ Anutulok gɨñgɨt tuop indauk?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Wɨndɨñ eumbi, Yesulɨ dɨndɨmgan yambɨmbi enguk, “Amalɨ wɨndɨñ tɨndɨlok tuop nɨm, gan Anutulɨ nepek gɨtɨk wɨn tuop tɨ-taleuk.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Tɨmbi Petlolɨ tambanembi nɨñguk, “Kalañ. Nɨndɨ nepenepeknɨ gɨtɨk bi-talembi bɨmbi, dɨk gep kle kuamɨñ, wala tɨmbi nɨndɨ tuan nek tɨkenekamɨñ?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Eumbi enguk, “Nak biañgan sɨnɨk sanba: Anutulɨ nepek gɨtɨk tɨmbɨ kaitaumek, Amalok Nɨñañ endɨ ama wapmañdok pipapipat plon pipapi, kusei kɨmɨpi, amatam gɨtɨk yambɨ-dɨkñeukak. Wolonda ama 12 nep kle kuañ sɨndɨ bo ama wapmañdok pipapipat plon pipapi, Islael ama sambat 12 yambɨ-dɨkñenekalɨñ.
28 Jesus respondeu:
29 Tɨmbi no en naka tɨmbi il ba dal kwayañii ba wiwii ba meñ beu ba gwañgwa bɨsalɨ ba nanañ kenan ba nepek wɨn gɨtɨk bi-taleñgukta, Anutulɨ wolok tambon nain asupgan yousɨñmɨ-ta-ñambi, kuñgu taletalen nɨmnat wakɨt mɨukak.”
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Yesulɨ yousɨmbi enguk, “Nain taletalenan ñɨndɨñ indaukak: ama asup nin endɨ man ñɨndɨñgɨt ama dɨwɨsɨlok dausɨnan damandama tañ endɨ siñgi sɨnɨk itnekalɨñ, tɨmbi siñgi sɨnɨk bañ endɨ d amandama itnekal ɨñ.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.