Mateus 13
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH
1 Lijuva lilila, Yesu afumili mula munyumba kayenda akayikali muluwongu ya lihiva na kuwula.
1 Naquele mesmo dia Jesus saiu de casa, foi para a beira do lago da Galileia, sentou-se ali e começou a ensinar.
2 Lipinga likomi lya vandu vamushengitelili mbaka Yesu kayipaka muwatu, kayikala. Vandu vosi vawolukili mung'emula ya lihiva.
2 A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou num barco e sentou-se; e o povo ficou em pé na praia.
3 Yesu kavawombela filongu fitangalili kwa chilangushilu.
3 Jesus usou parábolas para ensinar muitas coisas. Ele disse:
4 Paghaveyi akukweta mbeyu, simonga shaponikili mudeha na vambongu vayisa valya.
4 Quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 Simonga shaponikili muuganga wuveli na migonguveli gonguveli pangajila uganga wutangalili. Simela kalopu, kwanongwa pavelihela uganga utangalili.
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 Palivalili lijuva mikigha yiyuma kwanongwa uganga waveli mudokwa.
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 Simonga shaponikilili mumisomi, misomi yikula na kuyikekeneka mihali.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas.
8 Simonga shaponikilili muuganga wa nyanyi, simela na shavelikili nendu, simonga siveleka mya yimu na simonga siveleka milongu sita na simonga siveleka milongu mitatu.”
8 Mas as sementes que caíram em terra boa produziram na base de cem, de sessenta e de trinta grãos por um.
9 “Muna majeji vakupikanila apikani!”
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Vanachuli vaki vamuyendela, vamudasha, “Nongwa liki ukudeta na vandu kwa chilangushilu?”
10 Então os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que o senhor usa
11 Yesu kayangula, “Yumwi msangiliwa kusimanya mbwepu sha wutwa wa kumbindi kwa Chapanga, lakini veni vasangiliwa ha.
11 Jesus respondeu:
12 Nongwa yaveli na chindu akugayiliwa na kuyongeshiwa, Lakini yula yangajila chindu, hata chila chidokwa chavelili nachu na cheni chikupokiwa.
12 Pois quem tem receberá mais, para que tenha mais ainda. Mas quem não tem, até o pouco que tem lhe será tirado.
13 Nongwa ngudeta nawu kwa chilangushilu, kwanongwa vakulembesha lakini vakulola ha, vakupikanisha lakini vakupikana ha, wala vakumanya ha.
13 É por isso que eu uso parábolas para falar com essas pessoas. Porque elas olham e não enxergam; escutam e não ouvem, nem entendem.
14 Kwaveni fiva fila fyadetili Mbuyi Isaya,
14 E assim acontece com essas pessoas o que disse o
15 Nongwa luhala lwa vandu ava lupufika,
15 Pois a mente deste povo está fechada:
16 Yesu kadeta kandi, “Ngiba yumwi! Nongwa mesu venu vakulola na majeji venu vakupikana.
16 Jesus continuou, dizendo:
17 Nakaka nguvawombela, Vambuyi va Chapanga na vandu goleki vatangalili vadayilili nendu kufiwona fila fimufiwona yumwi na vafiwona ha na kufipikana fila fimufipikana yumwi na vafipikana ha.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: muitos profetas e muitas outras pessoas do povo de Deus gostariam de ver o que vocês estão vendo, mas não puderam; e gostariam de ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 “Topi yumwi muyiwuli kwa chilangushilu cha mkweta.
18 — Então escutem e aprendam o que a
19 Yoyosi yapikana chilongu cha wutwa wa kumbindi kwa Chapanga ngajila kumanya, akuva kucha sila mbeyu siponikili mudeha, Yula mwafu akwisa na kusitola sila sikwetiwili mumoyu waki.
19 As pessoas que ouvem a mensagem do vem e tira o que foi semeado no coração delas.
20 Mbeyu yila yikwetilwi mumigonguveli ndi chilangushilu cha mundu yapikanisha chilongu achi na kuchipokela kwa cheleli.
20 As sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a aceitam logo com alegria,
21 Lakini akuchikamula ha na mikigha yaki, yikuyendilela kukula nendu ha. Pambeli pawubwituka kugobuleka kwanongwa ya chilongu achi, akulepisiwa kalopu.
21 mas duram pouco porque não têm raiz. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
22 Yila mbeyu yiponikili pamibiki ya misomi, ndi chilangushilu cha mundu yapikanila chilongu, lakini chipwembwi cha mlimawu na kufwamuka kwa mali likuchikekeneka chilongu achi na mweni akulela ha fivelekwa.
22 Outras pessoas são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem, mas as preocupações deste mundo e a ilusão das riquezas sufocam a mensagem, e essas pessoas não produzem frutos.
23 Yila mbeyu yikwetiwili muuganga mnofu ndi chilangushilu cha mundu yapikanila chilongu cha Chapanga na kuchimanya na mweni akulela fivelekwa, Yumu mya, wingi milongu sita na wingi kandi milongu mitatu.”
23 E as sementes que foram semeadas em terra boa são aquelas pessoas que ouvem, e entendem a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, cem; outras, sessenta; e ainda outras, trinta vezes mais do que foi semeado.
24 Yesu kavawombela vandu chilangushilu chingi, “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wuyifwana nga naha, mundu yakwetili mbeyu nofu muchitava chaki.
24 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
25 Pamihi yimu vandu pavaveli mung'onju chimudwama yumu ayisili katulila mityendya mumpunga, pambeli awukili.
25 Certa noite, quando todos estavam dormindo, veio um inimigo, semeou no meio do trigo uma erva ruim, chamada joio, e depois foi embora.
26 Topi, muhali pawukulili na kukanda kuyalula na mityendya wuwula yiwoneka.
26 Quando as plantas cresceram, e se formaram as espigas, o joio apareceu.
27 Vandumindumi va yula muna chitava vamuyendela, vamuwombela, Bambu, yuwi wakwetili mbeyu nofu muchitava chaku, ponopa mityendya yifuma koti?
27 Aí os empregados do dono das terras chegaram e disseram: “Patrão, o senhor semeou sementes boas nas suas terras. De onde será que veio este joio?”
28 Mweni kavayangula, ‘Chimudwama ndi yagolili nahawu,’ Topi, vandumindumi vaki vamudasha, wuli, ukudayila tuyendi tukatupuli mityendya?
28 — “Foi algum inimigo que fez isso!”, respondeu ele.
29 Yula munachitava kavayangula, ng'odu, mukotoo kugola nahawu, pamongapa pamutupula mityendya mukuwesha kutupula pamu na mupunga.
29 — “Não”, respondeu ele, “porque, quando vocês forem tirar o joio, poderão arrancar também o trigo.
30 Muyileki yikuli pamu mbaka chipindi cha kubena, chipindi achi dandivawombeli vala yivabena. Mukungashi tanila mityendya mukawopi milundumilundu ya kunyanya motu, lakini mupunga mukunganyi mukauviki mulusanja lwangu.”
30 Deixem o trigo e o joio crescerem juntos até o tempo da colheita. Então eu direi aos trabalhadores que vão fazer a colheita: ‘Arranquem primeiro o joio e amarrem em feixes para ser queimado. Depois colham o trigo e ponham no meu depósito.’ ”
31 Yesu kavawombela vandu chilangushilu chingi, “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wuyifwana ngimu mbeyu dokwa nendu yatolili mundu yumu, kayikomulela muchitava chaki.
31 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
32 Yeni dokwa pitu mbeyu shonda, lakini payimela likuva libiki likomi pitu mibiki yosi, hata vambongu vakwisa na kujenga miyumba yawu mumitafyi yaki.”
32 Ela é a menor de todas as sementes; mas, quando cresce, torna-se a maior de todas as plantas. Ela até chega a ser uma árvore, de modo que os passarinhos vêm e fazem ninhos nos seus ramos.
33 Yesu kavawombela chilangushilu chingi, “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wukwifwana na simika yatolili mawu yumu, kayihasha na ukova fitandavala fivili na litingaja, ukova wosi kawupundila mumula.”
33 Jesus contou mais esta parábola para o povo:
34 Yesu avawombilili mipinga ya vandu fyosi afi kwa chilangushilu, kavawombela chindu chimu ngajila chilangushilu.
34 Jesus usava parábolas para dizer tudo isso ao povo. Ele não dizia nada a eles sem ser por meio de parábolas.
35 Agolili naha ili chilongu chivadetili vambuyi va Chapanga chivi.
35 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito: “Usarei parábolas quando falar com esse povo e explicarei coisas desconhecidas desde a criação do mundo.”
36 Pambeli Yesu kavayitawula vala vandu, kayingila munyumba. Vanachuli vaki vamuyendela, vamuwombela, “Tuwombeli unofu chila chilangushilu cha mityendya mufitava.”
36 Então Jesus deixou a multidão e voltou para casa. Os discípulos chegaram perto dele e perguntaram: — Conte para nós o que quer dizer a
37 Yesu kavawombela, “Yakweta sila mbeyu nofu ndi Mwana wa Mundu,
37 Jesus respondeu:
38 chila chitava ndi mlimawu. Sila mbeyu nofu ndi vandu vala yivavelili muwutwa waki. Lakini yila mityendya ndi vala vandu va yula Mwafu.
38 O terreno é o mundo. As sementes boas são as pessoas que pertencem ao .
39 Na chimundwama yapandili yila mityendya ndi Lijangavandu. Fivelekwa ndi mwishu wa mlima na vabeni ndi vamakungu.
39 O inimigo que semeia o joio é o próprio Diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os que fazem a colheita são os anjos.
40 Ngimu wula mityendya yikukungiwa na kunyanywa motu, ndi dayivi chipindi cha lijuva lya mwishu mlimawu,
40 Assim como o joio é ajuntado e jogado no fogo, assim também será no fim dos tempos.
41 Mwana wa mundu davalayili makungu vaki vavawushi kufuma muwutwa waki vala vosi yivavagola vandu vagoli sambi na vosi yivagolili findu fya wafu,
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, e eles ajuntarão e tirarão do seu Reino todos os que fazem com que os outros pequem e também todos os que praticam o mal.
42 na kuvayasila mutanuli lya motu na aku davalili na kugelujula minu.
42 Depois os anjos jogarão essas pessoas na fornalha de fogo, onde vão chorar e ranger os dentes de desespero.
43 Pambeli vala goleki davang'ali kucha lijuva muwutwa wa Tati wawu. Muna majeji apikani!
43 Então o povo de Deus brilhará como o sol no Reino do seu Pai. Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
44 “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wukwifwana ngimu naha, mundu yumu ayiwonili sanja yiifisili muchitava. Asekilili munu mbaka kayenda kuhemesha fyosi fyaveli nafyu, kachihemela chitava chila.
44 — O
45 “Kandi, wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wuyifwana ngimu naha, mchulusi yumu yasaka lulu nofu,
45 — O
46 na payipatili lulu yimu ya mbiya ngomi, kayenda kawula fyosi fyaveli nafyu kahemela lulu yila.
46 Quando encontra uma pérola que é mesmo de grande valor, ele vai, vende tudo o que tem e compra a pérola.
47 “Kandi, wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wuyifwana ngimu naha, lwafu luwutegha mulweni na kuwomesha vasomba va kila ndambu.
47 — O
48 Palumemili, vandu valukweghilili kumuhanga, vayikala, vavashawula vasomba vanofu na kuvavika mufitandavala fyawu na vasomba vangajila kuvadayila vavayasa.
48 E, quando está cheia, os pescadores a arrastam para a praia e sentam para separar os peixes: os que prestam são postos dentro dos cestos, e os que não prestam são jogados fora.
49 topi ndi dayivi mwishu wa mlima, Makungu wa Chapanga davabwitukili, davalekanishi vandu vawafu na vandu goleki,
49 No fim dos tempos também será assim: os anjos sairão, e separarão as pessoas más das boas,
50 na kuvayasa ava vawafu mutanuli lya motu. Aku davalili na kugelujula minu.”
50 e jogarão as pessoas más na fornalha de fogo. E ali elas vão chorar e ranger os dentes de desespero.
51 Yesu kavadasha, “Mupikana findu fyosi afi?”
51 Então Jesus perguntou aos discípulos: — Sim! — responderam eles.
52 Mweni kavawombela, “Topi, kila muwula va Malawu yaveli mwanachuli wa wutwa wa kumbindi kwa Chapanga akwifwana na muna nyumba yatola mulusanja lwaki findu fya shonu na fikulukulu.”
52 Jesus disse:
53 Yesu pamalilili kudeta filangushilu afi, awukili,
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas , saiu dali
54 kawuya kuchijiji chaki. Aku avelili akuvawula vandu munyumba ya Chapanga vala vampikanishili vajinga, vayidashili, “Ayu kapata koti luhunja nga alu? Na kapata koti liwovi lya kugola mihilu nga ayi?
54 e voltou para a cidade de Nazaré, onde ele tinha morado. Ele ensinava na sinagoga , e os que o ouviam ficavam admirados e perguntavam: — De onde vêm a sabedoria dele e o poder que ele tem para fazer milagres?
55 Ayu mwana wa selimala yula nda? Mamundu Maliya na valongu vaki Yakobi na Yosefu na Simoni na Yuda ng'odu?
55 Por acaso ele não é o filho do carpinteiro? A sua mãe não é Maria? Ele não é irmão de Tiago, José, Simão e Judas?
56 Na vaghanja vaki vosi vakwikala bahapa pamu na yufwi nda? Kapata koti fyosi afi?”
56 Todas as suas irmãs não moram aqui? De onde é que ele consegue tudo isso?
57 Topi, vava na njelangu vamjumila ha.
57 Por isso ficaram desiludidos com ele. Mas Jesus disse:
58 Kwanongwa aku vajumilili ng'odu agolili mihilu yitangalili ha.
58 Jesus não pôde fazer muitos milagres ali porque eles não tinham fé.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.