Marcos 4
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT
1 Yesu kakanda kandi kuwula muluwongu ya lihiva lya Galilaya. Lipinga likomi lya vandu limshengitilili lyaveli likomi, mbaka kayipaka muwatu na kuyikala amu na vandu vosi vaikala muluwongu lwa lihiva.
1 Mais uma vez, Jesus começou a ensinar à beira-mar. Em pouco tempo, uma grande multidão se juntou ao seu redor. Então ele entrou num barco e sentou-se, enquanto o povo ficou na praia.
2 Kavawula filongu fitangalili kwa filangushilu avawombilili,
2 Ele os ensinou contando várias histórias na forma de parábolas, como esta:
3 “Mpikanishi! Mundu yakweta ayendili kukweta mbeyu.
3 “Ouçam! Um lavrador saiu para semear.
4 Paghaveyi akukweta mbeyu, simonga shaponikili mudeha, vambongu vayisa valya.
4 Enquanto espalhava as sementes pelo campo, algumas caíram à beira do caminho, e as aves vieram e as comeram.
5 Simonga shaponikili muuganga wuveli na migonguveli gonguveli. Mbeyu asi simela kalopu nongwa miganga midokwa.
5 Outras sementes caíram em solo rochoso e, não havendo muita terra, germinaram rapidamente,
6 Lakini palifumili lijuva, liyumisha muhali kwanongwa mikigha yaki iyenda ha pasi.
6 mas as plantas logo murcharam sob o calor do sol e secaram, pois não tinham raízes profundas.
7 Simonga shaponikili mumisomi, misomi yikula, yikekeneka muhali, kwanongwa ayi silela ha.
7 Outras sementes caíram entre espinhos, que cresceram e sufocaram os brotos, sem nada produzirem.
8 Lakini simonga shaponikili muwuganga wa nyanyi. Simela, sikula na kulela fivelekwa, simonga shiyongesheka selu ndatu, simonga selu sita na simonga selu mya!”
8 Ainda outras caíram em solo fértil e germinaram, cresceram e produziram uma colheita trinta, sessenta e até cem vezes maior que a quantidade semeada”.
9 Pamalilili Yesu kavawombela, “Mundu yeveli na majeji va kupikanishila, apikani!”
9 Então ele disse: “Quem tem ouvidos para ouvir, ouça com atenção!”.
10 Yesu paghaveyi weka hela, vandu vamu vaveli vakumpikanisha pamu na vanachuli vaki lilongu na vavili vamdasha avahimulili filangushilu afi.
10 Mais tarde, quando Jesus estava sozinho com os Doze e os outros que estavam reunidos ao seu redor, perguntaram-lhe qual era o significado das parábolas.
11 Yesu kavawombela, “Yumwi mgayiliwa mbwepu sha Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga, lakini vamonga, vakuwombiwa kila chindu kwa chilangushilu,
11 Ele respondeu: “A vocês é permitido entender o segredo do reino de Deus, mas uso parábolas para falar aos de fora,
12 ili,
12 de modo que: ‘Mesmo que vejam o que faço, não perceberão, e ainda que ouçam o que digo, não compreenderão. Do contrário, poderiam voltar-se para mim, e ser perdoados’”.
13 Pambeli Yesu kavadasha, “Mumanya ng'odu mana ya chilangushilu achi? Ponopa damumanyi wuliwuli filangushilu fimonga?
13 Então Jesus disse: “Se vocês não entendem o significado desta parábola, como entenderão as demais?
14 Mbeyu yikwetiwili ndi chilongu cha Chapanga.
14 O lavrador lança sementes ao anunciar a mensagem.
15 Vandu vamonga yavafumbukili kucha mbeyu siponikilili mudeha. Pavapikanisha chilongu cha Chapanga, bahala pala Lijangavandu akwisa akuchitola chilongu mundima shawu.
15 As sementes que caíram à beira do caminho representam os que ouvem a mensagem, mas Satanás logo vem e a toma deles.
16 Vandu vamonga vafumbukili kucha mbeyu siponikilili muuganga wuveli na migonguveli gonguveli. Pavapikana chilongu bahala pala vakuchiyanga kunu pavachinemelela.
16 As que caíram no solo rochoso representam aqueles que ouvem a mensagem e, sem demora, a recebem com alegria.
17 Lakini chilongu achi chikuyingila ha mugati topi vayendelela padokwa. Msayisayi na sida pasiyisa kwanongwa ya chilongu, bahala pala vakuleka kujumila.
17 Contudo, uma vez que não têm raízes profundas, não duram muito. Assim que enfrentam problemas ou são perseguidos por causa da mensagem, cedo desanimam.
18 Vandu vamonga vakwifwana na mbeyu siponikilili pa mibiki ya misomi. Ava ndi vandu vapikana chilongu,
18 As que caíram entre os espinhos representam outros que ouvem a mensagem,
19 ila chipwembwi cha ngalilu ayi, kudayila unayiza na kudayila findu fya ndambu shosi, fikuvayingila na kuchikekeneka chilongu na vandu ava vakulela ha vivelekwa.
19 mas logo ela é sufocada pelas preocupações desta vida, pela sedução da riqueza e pelo desejo por outras coisas, não produzindo fruto.
20 Lakini vandu vamonga vakwifwana na mbeyu siponikilili muwuganga wa nyanyi. Ava vakuchipikana chilongu, vakuchijumila na kulela fivelekwa, vamonga myanja mitatu, vamonga myanja sita na vamonga myanja mya.”
20 E as que caíram em solo fértil representam os que ouvem e aceitam a mensagem e produzem uma colheita trinta, sessenta ou até cem vezes maior que a quantidade semeada”.
21 Yesu kayendelela kuvawombela, “Kuna mundu yagubika luliku kwa chiyungu? Awu akuluvika pachindangawala?
21 Em seguida, Jesus lhes perguntou: “Alguém acenderia uma lâmpada e a colocaria sob um cesto ou uma cama? Claro que não! A lâmpada é colocada num pedestal, de onde sua luz brilhará.
22 Kila chindu chifisiwili dachivi lipala na chochosi chigubikiwili dachigubutuliwi.
22 Da mesma forma, tudo que está escondido será revelado, e tudo que está oculto virá à luz.
23 Mundu muna majeji va kupikanishila, apikani!”
23 Quem tem ouvidos para ouvir, ouça com atenção!”.
24 Yesu kavawombela kandi, “Mloli unofu fila fimpikana! Chigelu chichila chimuvapimila vayenu, Chapanga na mweni davapimili chigelu chichila yumwi, kandi na kuvayongishela.
24 Então acrescentou: “Prestem muita atenção ao que vão ouvir. Com o mesmo padrão de medida que adotarem, vocês serão medidos, e mais ainda lhes será acrescentado.
25 Mundu yaveli na chindu dayongishewi na mundu yangajila chindu, hata chidokwa chaveli nachu, dapokiwi.”
25 Pois ao que tem, mais lhe será dado; mas do que não tem, até o que tem lhe será tirado”.
26 Yesu kayendilela kudeta, “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga ukwifwana ndambu ayi. Mundu mumonga akukweta mbeyu kufitava.
26 Jesus também disse: “O reino de Deus é como um lavrador que lança sementes sobre a terra.
27 Pamihi akuwonja ng'onju, pamusi kava mesu, chipindi achi mbeyu sila sikumela na kukula. Mweni kamanya ng'odu ndambu pasimela na kukula.
27 Noite e dia, esteja ele dormindo ou acordado, as sementes germinam e crescem, mas ele não sabe como isso acontece.
28 Uganga weni ukuwugola muhali ukuli na kulela, likutala kutomola mihamba, kandi ndulu, pambeli ukuyela.
28 A terra produz as colheitas por si própria. Primeiro aparece uma folha, depois se formam as espigas de trigo e, por fim, o cereal amadurece.
29 Mbeyu, fivelekwa pafikomala, bahala pala mundu ayu akukanda kubena, kwanongwa chipindi cha mbena chifika.” Mundu yabena kwa chimayi|src="12 Sickle.jpg" size="col" ref="4:29"
29 E, assim que o cereal está maduro, o lavrador vem e o corta com a foice, pois chegou o tempo da colheita”.
30 Yesu kadasha kandi, “Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga ukuyifwana na chindu liki? Tutoli chilangushilu liki kuwuhimulila?
30 Jesus disse ainda: “Como posso descrever o reino de Deus? Que comparação devo usar para ilustrá-lo?
31 Ukuyifwana na mbeyu dokwa, mbeyu dokwa nendu pitu shosi sikwetiwa mufitava.
31 É como uma semente de mostarda plantada na terra. É a menor das sementes,
32 Lakini pasikwetiwa, sikukula na kuva libiki likomi pitu mibiki yosi ya mufitava. Kandi likuva na mitafyi mikomi mbaka vambongu vakuwesha kugola fiyumba fyawu mumitafyi ayi.”
32 mas se torna a maior de todas as hortaliças, com ramos tão grandes que as aves fazem ninhos à sua sombra”.
33 Yesu kavalandulila vandu chilongu chaki kwa filangushilu fingi fitangalili fya ndambu ayi. Kaywanga nawu ndambu pavaweshili kufimanya.
33 Jesus usou muitas histórias e ilustrações semelhantes para ensinar o povo, conforme tinham condições de entender.
34 Kaywanga nawu chindu chochosi ha ngajila kutola chilangushilu Lakini paghaveyi na vanachuli vaki weka yawu, avawombilili mana ya kila chilangushilu.
34 Na verdade, só usava parábolas para ensinar em público. Depois, quando estava sozinho com seus discípulos, explicava tudo para eles.
35 Lumihi lijuva lilila lila, Yesu kavawombela vanachuli vaki, “Tujabuki, tuyendi kumwambu ya lihiva.”
35 Ao anoitecer, Jesus disse a seus discípulos: “Vamos atravessar para o outro lado do mar”.
36 Topi valileka lipinga lya vandu. Vanachuli vayingila muwatu mwayipakili Yesu na vawuka pamu. Kwaveli na matu vamonga.
36 Com ele a bordo, partiram e deixaram a multidão para trás, embora outros barcos os seguissem.
37 Bahala pala, liyisa liwumbula na majinga vakanda kutova watu mbaka machi vakanda kumema muwatu wula.Watu wutang'ana na liwumbula na majinga|src="09 Boat in Storm.jpg" size="col" ref="4:37"
37 Logo uma forte tempestade se levantou. As ondas arrebentavam sobre o barco, que começou a encher-se de água.
38 Yesu aveli kumbeli muwatu kasaghamila musahamu. Vanachuli vamuyimusha, vamuwombela, “Muwula, ukulola ng'odu ndambu yitumilwa?”
38 Jesus dormia na parte de trás do barco, com a cabeça numa almofada. Os discípulos o acordaram, clamando: “Mestre, vamos morrer! O senhor não se importa?”.
39 Yesu kayimuka, kalilakalila liwumbula lila na kavawombela majinga, “Nyamali jii!” Liwumbula linyamala na kulindivala jii.
39 Jesus despertou, repreendeu o vento e disse ao mar: “Silêncio! Aquiete-se!”. De repente, o vento parou, e houve grande calmaria.
40 Pambeli Yesu kavawombela, “Mukutila liki? Mukali muvahela ujumilwa?”
40 Então Jesus lhes perguntou: “Por que estão com medo? Ainda não têm fé?”.
41 Na veni vatila nendu na vayidasha veni, “Ayu mundu wa ndambu liki? Hata liwumbula na majinga fyosi fikumjumila!”
41 Apavorados, os discípulos diziam uns aos outros: “Quem é este homem? Até o vento e o mar lhe obedecem!”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.