Marcos 12

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu akandili kuywanga nawu kwa chilangushilu: “Mundu yumu alimili chitava cha misabibu. Alishengiteshili luviwu na pagati yaki kakumba lyowu lya kukamila misabibu, ajengili na lilingu. pambeli kachihadika chitava chila kwa valimi, mweni ayendili mlima wa kutali.Lyowu lya kukamila misabibu|src="04 Winepress.jpg" size="col" ref="12:1"
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Chipindi cha kubena, amlayishili ndumindumi waki kwa vala valimi, akamyegheli sehemu ya fyavabenili muchitava chaki.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Vala valimi vamkamula na vamtovanga na vamuwuyisha mawoku hela.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Kamulayisha kandi ndumindumi wingi na ayu vamtesha kumutwi na kumgola wafu.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Yula muna chitava amulayishili ndumindumi wingi kandi, valimi vala ayu vamuwulaya. Avatumili vamonga vatangalili, vamonga vatovangiwa na vamonga vavawulayili.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Asiyalili na mundu yumu, aveli mwana waki amtamili. Pambeli amlayishili ayu kawomba, ‘Davamtili mwana wangu.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Lakini vala valimi vawombana, ‘Ayu daghavi muhala mbala, topi tumuwulayi, mbala yaki yivi yetu!’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Kwa ndambu yila vamkamula na vamuwulaya na kumyasa panji ya chitava chila.
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 “Topi, bambu muna chitava dagoli liki? Dayisi kuvawulagha valimi ava na kuvahadisa chitava chila kwa vandu vengi.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Wuli mkali hela kusoma mayandiku yivadeta:
10 Vocês não leram o que as
11 Bambu yagolili findu afi,
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Vatambika vakomi na vawula va Malawu na vavaha vamanyili kucha chilangushilu achi chikwivayilata veni. Vayesha kumkamula lakini vatila lipinga lya vandu, vamuleka, veni vayenda.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Topi Vafwalisayu na vandu vamonga va chipinga cha mutwa Helodi avalayishili vamuwomeshi Yesu kwa filongu fyaki.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Vamyendilili, vamuwombela, “Muwula tukumanya kucha yuwi kuva mundu yuwudeta nakaka weka, ukumtila ng'odu mundu yoyosi. Wala ukomi wa mundu chindu ng'odu kwa yuwi, lakini ukuwula njila ya nakaka ya Chapanga. Wuli nyanyi kuhomba kodi kwa mutwa wa Loma, awu ng'odu? Tuhombi awu tukotoo kuhomba?”
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Lakini Yesu amanyili ufyangu wau, kavawombela, “Mbona mukunyesha? Muyeghi ligwala lyeni ndililoli.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Vamuyeghela, vamupa aloli. Na mweni kavadasha, “Wushu na litawa ali lya ghani?”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Topi Yesu kavawombela, “Fya mutwa wa Loma mumupi mutwa wa Loma na fya Chapanga mumupi Chapanga.”
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Pambeli vandu vamu va chipinga cha Masadukayu, ava vandu yivawomba yivasovili vakushukuka ng'odu, wamuyendela Yesu, vamdasha.
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Muwula, Musa atugayilili Malawu kucha, ‘Mundu pasova na kuleka mdala angali mwana, mlongu mundu lasima amhali ayu ngalimlyangu, ili amleleli mwana mlongu mundu.’
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Topi kwavelili valongu saba. Wa kwandi atolili mdala, kasova ngajila kuleka mwana.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Mlongu wa pili kamtola yula ngalimlyangu na mweni kasova ngajila kuleka mwana na mlongu wa tatu wuwula wula.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Vosi saba vasova ngajila kuleka mwana. Pambeli yula ngalimlyangu na mweni asovili.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Lijuva palifika vandu vasovili pavashukuka, mau ayu daghavi mdala va ghani? Nongwa vosi saba vamtolili.”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Yesu kavawombela, “Yumwi muvifya mpota liki kumanya Mayandiku vang'alili na liwovi lya Chapanga.
24 Jesus respondeu:
25 Nongwa vandu pavashukuka davatoli ng'odu wala kutoliwa, davavi kucha makungu wa kumbindi kwa Chapanga.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Wuli, musoma ng'odu chitabu cha Musa, chilongu cha kushukuka kwa vasovili, pachivala pakayakeyi motu? Chapanga amuwombilili Musa ‘Nenga Chapanga wa Ibulahimu na Chapanga wa Isaka na Chapanga wa Yakobi.’
26 Vocês nunca leram no
27 Topi mweni Chapanga wa vasovili ha, Chapanga wa vavelili vanofu. Yumwi muvifya nendu.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Yumu wa muwula va Malawu afikili, kapikanisha malimbanu va Masadukayu na Yesu. Pawonili kucha Yesu kavayangula nyanyi, kafumbuka, kavadasha, “Malawu vosi va Chapanga lyoti liva likomi pitu vosi?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Yesu kayangula, “Lilawu likomi ndi ali, ‘Isilaeli pikanishi. Bambu Chapanga wetu, Bambu kava mweni weka yaki.
29 Jesus respondeu:
30 Umtami Bambu Chapanga waku kwa ndima yaku yonda na kwa ngunda yaku yosi na kwa luhala lwaku losi na kwa liwovi lyaku lyosi.’
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Lilawu lya pili litawukili nendu ndi ali, uvatami vandu vamonga kucha pawitama umweni. Kwahela lilawu lingi likomi pitu ali.”
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Yula muwula va Malawu kamuwombela “Nyanyi Muwula! Kudeta nakaka kuwomba Chapanga yumu weka hela wala kwahela wingi ila mweni.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Mundu amtami Chapanga kwa moyu wosi, kwa luhala losi na liwovi lyosi na kuvatama vandu vamonga kucha pauyitama mweni. Chindu achi chibalama nendu kwa litambiku lya kunyanya kwa Chapanga.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Yesu pawonili kucha mundu ayu kamuyangula kwa luhunja amuwombilili, “Yuwi kuva kutali ha na Wutwa wa kumbindi kwa Chapanga.”
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Yesu paghaveyi akuwula munyumba ya Chapanga, kavadasha, “Mbona vawula va Malawu vakudeta kucha Kilistu mkombola mwana wa Dawudi?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Dawudi mweni paghaveyi na Mfuki Mng'alili akumlongosha awombili:
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 “Mweni Dawudi akumkema Kilistu Mkombola Bambu. Wuli wuli, Kilistu daghavi mwana wa Dawudi?”
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 paghaveyi akuwula, kadeta, “Muyikali mesu na vawula va Malawu veni vakudayilaya kupita vafwala mihabiti mitali na vakujambushiwa kwa hishima na vandu pavapita kusoku.
38 Ele dizia ao povo:
39 Kuyikala kufigoda fya kuulongolu munyumba ya kudadavila na kuyikala mufigoda fya nyanyi mulihungu.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Vakuvasulumu nyumba vangalimlyangu kunu vakwilyambishila kudadava sala ndali! Lijuva lya kuhigha davapati asabu ngomi.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Yesu aveli kayikala pabehi ya sanduku lya mbiya. Akaloleyi ndambu vandu vatangalili pavayiseyi kutaya mbiya mulisanduku lya mbiya lya Nyumba ya kudadavila. Valundamali vatangalili vatayili mbiya sitangalili.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Pala ayisili mau yumoyu ngalimlyangu mgaju, atayili migwala mivili midokwa ya mbiya.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Pala Yesu avakemili vanachuli vaki, kavawombela, “Nakaka nguvawombela, mau ayu yangajila chindu mgaju kataya mulisanduku lya mbiya chikomi kupita sivatayili vamonga vosi.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Nongwa vamonga vosi vataya shiyongisikili mumali shawu, lakini ayu mau, yaveli mgaju, kataya chavelili nachu chosi, atayili kila chindu chadayileyi mweni kayaki.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.