Marcos 10
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs VC
1 Yesu afumili apa kayenda mlima wa Yudeya, mbaka kumwambu ya lweni lwa Yoludani. Lipinga lya vandu limyendela kandi, mweni kavawula kandi kucha yivelili chishovi chaki.
1 Saindo dali, ele foi para a região da Judéia, além do Jordão. As multidões voltaram a segui-lo pelo caminho e de novo ele pôs-se a ensiná-las, como era seu costume.
2 Topi Vafwalisayu vamyendela, vakamyeshi vamdasha, “Wuli nyanyi Malawu va yufwi, mlumi kumleka mdala waki?”
2 Chegaram os fariseus e perguntaram-lhe, para o pôr à prova, se era permitido ao homem repudiar sua mulher.
3 Yesu kavadasha, “Musa kavalayila liki?”
3 Ele respondeu-lhes: "Que vos ordenou Moisés?"
4 Veni vayangula, “Musa katulayila mlumi pamuleka mdala waki kwa kumgayila talaka.”
4 Eles responderam: "Moisés permitiu escrever carta de divórcio e despedir a mulher."
5 Yesu kavawombela, “Musa avayandikilili Malawu kwanongwa ya ndima shyenu sidindalili.
5 Continuou Jesus: "Foi devido à dureza do vosso coração que ele vos deu essa lei;
6 Kufuma ulumbi wa mlima, Chapanga kalumba mlumi na mdala. Mayandiku vakuwomba,
6 mas, no princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 ‘Mlumi damleki tati waki na mau waki, kuyenda kuyilumba na mdala waki,
7 Por isso, deixará o homem pai e mãe e se unirá à sua mulher;
8 davavi mvili wumu.’ Ponopa vava kucha mvili wumu, vavili kandi ha.
8 e os dois não serão senão uma só carne. Assim, já não são dois, mas uma só carne.
9 Topi chalumbili Chapanga, mundu alekanishi ng'odu.”
9 Não separe, pois, o homem o que Deus uniu."
10 Pavayingilili kandi munyumba, vanachuli vaki vamdashili filongu fila.
10 Em casa, os discípulos fizeram-lhe perguntas sobre o mesmo assunto.
11 Mweni kavawombela, “Yamleka mdala mundu wa kwaa na kumheta wingi akali akagola uwoni.
11 E ele disse-lhes: "Quem repudia sua mulher e se casa com outra, comete adultério contra a primeira.
12 Na mdala yamleka mlumi waki wa kwaa na kutoliwa na wingi akugola uwoni.”
12 E se a mulher repudia o marido e se casa com outro, comete adultério."
13 Vandu vamuyeghela Yesu vananguta avavikili mawoku, lakini vanachuli vaki vavalakalila.
13 Apresentaram-lhe então crianças para que as tocasse; mas os discípulos repreendiam os que as apresentavam.
14 Yesu pawonili nawula, akalalili kavawombela, “Muvaleki vananguta ava vayisi kwa nenga, mukotoo kavakanila, nongwa wutwa wa kumbindi kwa Chapanga wuva kwa vandu kucha vananguta ava.
14 Vendo-o, Jesus indignou-se e disse-lhes: "Deixai vir a mim os pequequinos e não os impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se lhes assemelham.
15 Nguvawombela nakaka, mundu yoyosi yangajila kuupokela wutwa wa kumbindi kwa Chapanga kucha mwananguta, dayingili ng'o muwutwa wa kumbindi kwa Chapanga.”
15 Em verdade vos digo: todo o que não receber o Reino de Deus com a mentalidade de uma criança, nele não entrará."
16 Pambeli kavapokela vananguta vala kavakusikila na kuvanemela.
16 Em seguida, ele as abraçou e as abençoou, impondo-lhes as mãos.
17 Yesu pakandili kandi mwanja waki, mundu yumu kamtuvilila, kamtundamila paulongolu paki, kamdasha “Muwula msangi, goli wuliwuli mbati unofu wa jola?”
17 Tendo ele saído para se pôr a caminho, veio alguém correndo e, dobrando os joelhos diante dele, suplicou-lhe: "Bom Mestre, que farei para alcançara vida eterna?"
18 Yesu kayangula, “Wuli ukungema msangi? Kwahela yaveli msangi ila Chapanga weka yaki.
18 Jesus disse-lhe: "Por que me chamas bom? Só Deus é bom.
19 Kuvamanya Malawu: ‘Ukotoo kugola uwoni, ukotoo kuwulagha, ukotoo kuhija, ukotoo kutovelela udesi, ukotoo kudeta ufyangu, uvatundamili tati waku na mau waku.’ ”
19 Conheces os mandamentos: não mates; não cometas adultério; não furtes; não digas falso testemunho; não cometas fraudes; honra pai e mãe."
20 Mundu yula kamyangula, “Muwula, afi fyosi gola kukandila ngali msongolu.”
20 Ele respondeu-lhe: "Mestre, tudo isto tenho observado desde a minha mocidade."
21 Yesu kamlola, kamtama, kamuwombela, “Chikupota chindu chimu, yendi kawuli findu fyosi fiwuveli nafyu, na mbiya dawusipati wuvagayili vagaju na yuwi dawuvi na lusanja kumbindi kwa Chapanga. Pambeli wisi ungovikeli.”
21 Jesus fixou nele o olhar, amou-o e disse-lhe: "Uma só coisa te falta; vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me.
22 Papikanishili afi, ang'ong'utekili, ayendili kunu kakikinala, nongwa aveli na mali sitangalili.
22 Ele entristeceu-se com estas palavras e foi-se todo abatido, porque possuía muitos bens.
23 Yesu alolili mbembi shosi, avawombilili vanachuli vaki, “Ndambu dayivi yidindala kwa valundamali kuyingila muwutwa wa kumbindi kwa Chapanga!”
23 E, olhando Jesus em derredor, disse a seus discípulos: "Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os ricos!"
24 Vanachuli vayikanganika filongu fyaki. Yesu kavawombela kandi, “Vana vangu, yidindala nendu kuyingila muwutwa wa kumbindi kwa Chapanga!
24 Os discípulos ficaram assombrados com suas palavras. Mas Jesus replicou: "Filhinhos, quão difícil é entrarem no Reino de Deus os que põem a sua confiança nas riquezas!
25 Yipusuka nendu kwa ng'ongolu mkomi kucha ndembu yivamkema ngamiya kwingila chilanga cha sasiya, ngatu hela mlundamali kuyingila muwutwa wa kumbindi kwa Chapanga!” Ng'ongolu yivamkema ngamiya|src="14 Camel.jpg" size="col" ref="10:25"
25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar o rico no Reino de Deus."
26 Vanachuli vaki vayikanganika nendu vakayidasheyi, “Ghani dawesi kulowoka?”
26 Eles ainda mais se admiravam, dizendo a si próprios: "Quem pode então salvar-se?"
27 Yesu kavalola kavawombela, “Kwa mundu ahotoli ngo'du, lakini kwa Chapanga findu fyosi fikuhotuliwa.”
27 Olhando Jesus para eles, disse: "Aos homens isto é impossível, mas não a Deus; pois a Deus tudo é possível.
28 Petili kamuwombela, “Wuli yufwi tufileka findu fyosi, tukukovikela yuwi!”
28 Pedro começou a dizer-lhe: "Eis que deixamos tudo e te seguimos."
29 Yesu adetili, “Nakaka nguvawombela, kila mundu yaleka libudi na mlongu na mhaja na mau na tati na vana na fitava kwanongwa ya nenga na kwanongwa ya Chilongu cha Nyanyi,
29 Respondeu-lhe Jesus. "Em verdade vos digo: ninguém há que tenha deixado casa ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa de mim e por causa do Evangelho
30 dapokeli fitangalili mumajuva ava. Dapokeli mibudi na valongu vahaja na vamau na vana pamu na kugoboka, mumajuva vakwisa dapokeli unofu wa jola.
30 que não receba, já neste século, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e terras, com perseguições e no século vindouro a vida eterna.
31 Hata naha vatangalili vaveli vakomi mumlima davavi vadokwa na Vagaju vaveli mumlima davavi vakomi.”
31 Muitos dos primeiros serão os últimos, e dos últimos serão os primeiros."
32 Topi pavaveghi munjila kuyenda kumbindi Yelusalemu na Yesu avalongulili. Vandumindumi vaki valwangili na vandu vamkovikeleyi vatilili. Yesu avatolili kandi pambali vala lilongu na vavili, kakanda kuvawombela fila dafimfiki.
32 Estavam a caminho de Jerusalém e Jesus ia adiante deles. Estavam perturbados e o seguiam com medo. E tomando novamente a si os Doze, começou a predizer-lhes as coisas que lhe haviam de acontecer:
33 Kavawombela, “Mpikanishi! Tukuyenda Yelusalemu, aku Mwana wa Mundu davamtoli kwa vatambika vakomi na vawula va Malawu. Veni davamuhighi njifwa, pambeli davamtoli kwa vandu vangajila kuva Vayawudi.
33 "Eis que subimos a Jerusalém e o Filho do homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e entregá-lo-ão aos gentios.
34 Veni davadanili na davandemeli mita, davandovi ndomondu na kung'ulaya. pavapita majuva matatu dashukuki.”
34 Escarnecerão dele, cuspirão nele, açoitá-lo-ão, e hão de matá-lo; mas ao terceiro dia ele ressurgirá.
35 Yakobi na Yohani, vana va Sebidayu, vayendili kwa Yesu vamuwombela, “Muwula, tukudayila utugoleli chindu datukuluvi.”
35 Aproximaram-se de; Jesus Tiago e João, filhos de Zebedeu, e disseram-lhe: "Mestre, queremos que nos concedas tudo o que te pedirmos."
36 Yesu amdashili, “Mkudayila nivagoleli liki?”
36 "Que quereis que vos faça?"
37 Vamyangula, “Utujumishi tuyikali yumu mwambu waku wa kumkiyi na yumonga kumlilu muukomi waki.”
37 "Concede-nos que nos sentemos na tua glória, um à tua direita e outro à tua esquerda."
38 Yesu kavawombela, “Mumanya ng'odu mkudadava liki! Mkuwesha wuli wuli kulandila mulwindi lwa kugoboka, awu kabatishiwa kucha vabatishiwi nenga?”
38 "Não sabeis o que pedis, retorquiu Jesus. Podeis vós beber o cálice que eu vou beber, ou ser batizados no batismo em que eu vou ser batizado?"
39 Vamyangula, “Tukuwesha.”
39 "Podemos", asseguraram eles. Jesus prosseguiu: "Vós bebereis o cálice que eu devo beber e sereis batizados no batismo em que eu devo ser batizado.
40 Hata naha ghani dayikali mwambu wangu wa kumlilu awu kumkiyi, chichuku cha nenga ha kushaula ila davavi vala vavikiliwi kala.”
40 Mas, quanto ao assentardes à minha direita ou à minha esquerda, isto não depende de mim: o lugar compete àqueles a quem está destinado."
41 Vala vanachuli vamonga lilongu pavapikanishili afi, vakandili kuvakalalila Yakobi na Yohani.
41 Ouvindo isto, os outros dez começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Yesu avakemili, avawombilili, “Mumanya kucha vala vakwiholiwa vatavala va vandu, vakutavala vandu vawu kwa liwovi na vakomi ava vavatavalili vandu vawu.
42 Jesus chamou-os e deu-lhes esta lição: "Sabeis que os que são considerados chefes das nações dominam sobre elas e os seus intendentes exercem poder sobre elas.
43 Lakini kwa yumwi yikotoo kuva naha, ila yadayila kuva mkomi wenu, ghavi ndumindumi va yumwi.
43 Entre vós, porém, não será assim: todo o que quiser tornar-se grande entre vós, seja o vosso servo;
44 Kwa yumwi yadayila kuva wa kwaa, ghavi ndumindumi va vosi.
44 e todo o que entre vós quiser ser o primeiro, seja escravo de todos.
45 Nongwa Mwana wa Mundu ayisili vakotoo kumkimbanikila ila kuvakimbanikila na kuvakombola vandu vatangalili.”
45 Porque o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em redenção por muitos."
46 Topi vafikili Yeliku, Yesu paghaveyi akufuma pala na vanachuli vaki pamu na lipinga likomi lya vandu, ngalimesu, mwana va Timayu vakumkema Balitimayu, avelili kayikala mumbali ya deha akudadava vamutangi.
46 Chegaram a Jericó. Ao sair dali Jesus, seus discípulos e numerosa multidão, estava sentado à beira do caminho, mendigando, Bartimeu, que era cego, filho de Timeu.
47 Papikanishili Yesu wa Nasaleti akutyangila pala, kakanda kukema kwa lishu likomi, “Yesu, Mwana va Dawudi! Ung'oneli lusungu!”
47 Sabendo que era Jesus de Nazaré, começou a gritar: "Jesus, filho de Davi, em compaixão de mim!"
48 Vandu vatangalili vamlakalila, Unyamali lakini mweni awutili nendu, “Mwana wa Dawudi, ung'oneli lusungu!”
48 Muitos o repreendiam, para que se calasse, mas ele gritava ainda mais alto: "Filho de Davi, tem compaixão de mim!"
49 Yesu awolukili, kadeta, “Mumkemi.”
49 Jesus parou e disse: "Chamai-o" Chamaram o cego, dizendo-lhe: "Coragem! Levanta-te, ele te chama."
50 Mweni ayasili ligololi lyaki pambali, ajumbili kamyendela Yesu.
50 Lançando fora a capa, o cego ergueu-se dum salto e foi ter com ele.
51 Yesu amdashili, “Ukudayila ngugoleli liki?”
51 Jesus, tomando a palavra, perguntou-lhe: "Que queres que te faça? Rabôni, respondeu-lhe o cego, que eu veja!
52 Yesu amuwombilili, “Yendi, kujumila kwaku kukulowola.”
52 Jesus disse-lhe: Vai, a tua fé te salvou." No mesmo instante, ele recuperou a vista e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.