Lucas 9
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH
1 Yesu avakemili vala lilongu na vavili, avagayilili liwovi na uwesu wa kuvavinga finyamkela na kulowola matami.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Pambeli kavalayila vayendi vakalanduli chilongu cha wutwa wa kumbindi kwa Chapanga na kuvalowola vatami.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Kavawombela, “Pamuva na mwanja mukotoo kutola chindu chochosi: Mkotoo kutola Lukweku na muhaku na filivi na mbiya na lihabiti lingi.
3 Ele disse:
4 Nyumba yoyosi damuyingili na kuvalibushila, muyikali mbaka pamuwuka mlima wula.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Vandu pavalema kuvalibushila, muwuki mlima wula, pamuwuka mupundi lifu mumawulu venu yivi utovileli kwa veni.”
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Topi vandundami vakandili mwanja, vapita kunu pavalandula milandu ya Chapanga na kulowola vatami kila luvagha.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Ponopa, Helodi aveli akutavala, apikanili milandu yosi yiveli yikugoleka, ashushutikili kwanongwa vamonga vakawombeyi, Yohani Mbatisha yasovili kashukuka.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Vamonga vakawombeyi kucha Eliya kawuya na vamonga vakawombeyi naha, mundu yumu yaveli mtambika wa dayili wa Chapanga kawuya mumlima.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Lakini Helodi kayendelela kudeta, “Yohani mbatisha ndimudumula mutwi, ponopa ayu yimbikana milandu yaki ghani?” Aveli na dobukelu ya kumuwona Yesu.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Vala vandundami pavawuyili, vamuwombela Yesu fyosi fyavagolili. Yesu avatolili, kayenda pamu nawu pangajila vandu kumbwani ya Betisayida.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Lakini vala vandu pavamanyili kwayendili vamkovikelili. Yesu kavalibushila na kuvahimulila milandu ya wutwa wa kumbindi kwa Chapanga, kavalowola vala vadayileyi kulowuliwa.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Lijuva palihongili, vala lilongu na vavili vamuyendela na kumuwombela, “Wuvayitawuli vandu vayendi kaya shawu vakasaki filivi na pakuwonja. Apa patuvelili padasi.”
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Lakini Yesu kavawombela, “Yumwi damuvapi filivi.”
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Pala paveli na vandu vatangalili, valulumi weka vaveli milongu mya muhanu.
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Vandundami vaki vagola kucha wavalayilili, vosi vayikala pasi.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Pambeli Yesu katola yila mibumunda muhanu na vala vasomba vavili, kalola kumbindi, kamlumba Chapanga, kametula, kavapa vandundami vaki, vavapi vandu valyi.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Vandu vosi valya, vayikuta. Pavasosolili filivi fisighalili, vamemesha fitandavala lilongu na fivili.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Lijuva limu, Yesu aveli akudadava weka yaki, vandundami vaki vaveli pamu na mweni. Topi kavadasha, “Vandu vakudeta nenga ghani?”
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Veni vamuyangula, “Vamonga vakudeta yuwi kuva Yohani mbatisha, vamonga vakudeta yuwi Eliya na vamonga mbuyi wa Chapanga wa dahili kushukuka.”
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Kavadasha, “Yumwi mukucha nenga ghani?”
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Pambeli Yesu kavakana vakotoo kumuwombela mundu yoyosi milandu ayi.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Yesu kayendelela kudeta kucha mwana va mundu aweshi kugoboleka nendu dalemiwi na vavaha na vatambika vakomi na vawula va Malawu na kuwulayiwa, lakini pavapita majuva matatu dashukuki.
22 E continuou:
23 Pambeli kavawombela vandu vosi, “Mundu yoyosi padayila kungovekela nenga, ayilemi mweni kwa kulema findu fila fiudayila. Atoli lupingika lwaki majuva vosi, angovikeli.
23 Depois disse a todos:
24 Nongwa, mundu yadayila kuwugombola unofu waki mweni, dawuyaghamishi, lakini mundu yoyosi dayaghamishi unofu waki na kungovikela nenga dawulowoli.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Wuli kuna fwayida liki mundu dapati mali shosi sha mlima kwa kuyiyamisha awu kuyimalila mweni?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Mundu pang'onela soni nenga na ng'ulilu yangu, mwana wa mundu damuwoneli soni mundu ayu chipindi payisa muukomi waki na wa Tati na vamakungu vang'alili.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Nguvawombela nakaka, kuna vandu vamonga bahapa davasovi ha ngajila kuwuwona wutwa wa kumbindi kwa Chapanga.”
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Palipitili lijuma limu kufumila pawombili afi, Yesu kavatola Petili na Yohani na Yakobi, kayenda nawu kuchidunda kudadava.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Paghaveyi akudadava, bahala pala kuwushu yaki kwaghalambukili, yingwa shaki siva mbuleteee!.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Tepu, vandu vavili vawonekili pavaywanga pamu, veni vaveli Musa na Eliya,
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 vaveli vafumbuka na ukomi, vakaywangeyi pamu milandu ya kumalishila chichuku cha Chapanga waki kwa kusova kula Yelusalemu.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Petili na vamonga vaveli vakamuliwa na mbota, hata pavayimukili, vauwonili ung'alili wa Yesu, ukomi kwa vala vandu vavili vavelili pamu.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Bahala pala vandu vala pavamlekili Yesu, Petili amuwombilili Yesu, “Bambu, tujengi mibudi mitatu, limu lyaku, limu lya Musa na limonga lya Eliya.” Nakaka akamanyeyi ng'odu kucha akuwomba liki.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Petili aveli akudeta afi, lyawonikili lifundi, chimbwepa chaki chavagubikili, lifundi lila palivagubikili vala vandundami vatila nendu.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Vapikana lishu kufuma mula mulifundi, “Ayu mwana wangu yinimushawulili, mumpikanishi.”
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Pambeli lishu lila palinyamalili vamuwona Yesu kaweka hela. Vanachuli vayikalili jii kwa afi fyosi, vamuwombela mundu ha milandu yosi vayiwonili.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Chilawu yaki pavasunukeyi kufuma kuchidunda, lipinga likomi lya vandu lyatang'anikili na Yesu.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Mundu yumoyu mulipinga lila kalandula kwa lishu, kadeta, “Muwula! Ngukuluva umuloli mwana wangu yumu hela!
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Chinyamkela akumkamula tepu akuwuta kwa lishu, kandi akumtaya chisilika, kunu likumfuma lifulufulu mumlomu. Limuyashili nendu pambeli lyamulekili ayendi.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Ndivaluva Vandundami vaku vamuvingi lakini valemwa.”
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Yesu kayangula, “Yumwi chileli chingajila ujumilwa na chiveli na sambi! Dandiyikali na yuwi mbaka ndili? Dandiyiwunishili mbaka ndili?” Pambeli kamuwombela, “Muyeghi mwana waku apa.”
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Chipindi mwana ayu payiseyi kwa Yesu, yula chinyamkela kamuwisha pasi na kamtaya chisilika. Lakini Yesu kamlakalila chinyamkela, kamulowola mwana na kumugayila tati mundu.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Vandu vosi vayikanganikili liwovi lya paweka lya Chapanga.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 “Mteghi majeji, mpikanishi milandu ayi. Kucha Mwana wa Mundu datayiwi mumawoku va vandu.”
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Lakini veni vamanya ng'odu filongu fila, fiyifisa kwa veni vakotoo kumanya na vakatileyi kumudasha filongu afi.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Vandundami vaki vakalimbaneyi, “Ghani mkomi gati ya veni?”
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Yesu avamanyili luhala lwau chavayiholeyi mundima shawu, topi kamtola mwana mdokwa kamvika pabehi yaki.
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 Avawombilili, “Mundu yoyosi yamupokela mwana mdokwa kucha ayu kwa litawa lyangu, akumbokela nenga na yambokela nenga akumpokela na yula anayishili. Wula yula aveli mdokwa pagati ya yumwi vosi, ayu ndi mkomi kupita mwavosi.”
48 Aí disse:
49 Yohani kayanga pawomba, “Bambu, tumuwona mundu yumu akuwusha finyamkela kwa litawa lyaku, yufwi tumkanisha nongwa mweni wa lipinga lyetu ha!”
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Lakini Yesu kamuwombela, “Mkotoo kumkanisha, yangajila kulimbana na yumwi kava mwambu wenu.”
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Chipindi pachifikili Yesu kutoliwa kumbindi kwa Chapanga, mweni awonili ayendi Yelusalemu.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Topi kavalayila vanjagila vamlonguleli, vayendi Samaliya kumtanda vafiwona findu fyosi fyadeteyi mweni.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Lakini venikaya va pala valema kumuyanga kwanongwa aveli akuyenda Yelusalemu.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Topi vandundami vaki, akina Yohani na Yakobi, pavawonili naha, vadeta, “Bambu, ukudayila tuvalayishili motu usumuki kufuma kumbindi uvalungushi?”
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Lakini Yesu kavaghalambukila kavalakalila.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Pambeli Yesu na vandundami vaki vayendili kaya singi.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Pavaveghi munjila kuyenda Yelusalemu, mundu yumu kamuwombela Yesu, “Dandikukovikeli kosi kuwuyenda.”
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Yesu kamuwombela, “Fingekembi vana mbaku na vambongu vana fiyumba lakini nenga mwana va mundu ndivahela pakwikala na pakupumulila.”
58 Então Jesus disse:
59 Kamuwombela mundu wingi kandi, “Ungovikeli.”
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Yesu kamuyangula, valeki vasovili vamsiki asovili muyawu, yuwi uyendi ukalanduli wutwa wa kumbindi kwa Chapanga.
60 Jesus disse:
61 Mundu wingi kandi kamuwombela, “Bambu ngudayila kukukovikela lakini uneki tanila ngavayitawuli vandu yivaveli kayangu.”
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Yesu kavawombela, “Yoyosi yakamula lihuka palima kunu palola kumbeli, ayu akujakwa ha kuwutwa wa Chapanga.”
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.