Lucas 7
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT
1 Pawombanili kala na vandu, Yesu ayendili Kapelinaumu.
1 Quando Jesus terminou de dizer tudo isso à multidão, entrou em Cafarnaum.
2 Aku kwavelili na mkomi wa machonda mya wa Loma aveli na ndumindumi waki yamtamili munu. Ndumindumi ayu avelili mtami dabadaba.Machonda wa Loma|src="08 Centurion.jpg" size="col" ref="7:2"
2 Naquela ocasião, um escravo muito estimado de um oficial romano estava enfermo, à beira da morte.
3 Yula mkomi wa machonda papikanishili milandu ya Yesu, kavalayisha vavaha vamova Vayawudi vayendi kumluva Yesu ayisi kumlowola ndumindumi waki.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, mandou alguns líderes judeus lhe pedirem que fosse curar seu escravo.
4 Pavafikili kwa Yesu, vamudediveka, vadeta, “Mundu ayu nakaka akudayiliwa kutangiwa na yuwi.
4 Os líderes suplicaram insistentemente que Jesus socorresse o homem, dizendo: “Ele merece sua ajuda,
5 Mweni kawutama vandu va mlima wetu na mweni yatujengilili yila Nyumba ya kudadavila.”
5 pois ama o povo judeu e até nos construiu uma sinagoga”.
6 Topi Yesu kayenda pamu na veni. Pavaveyi samba vafika kaya ya yula mkomi wa machonda wa Loma avatumili vaghanja mundu vamuwombeli Yesu, “Bambu, kotoo wiyasha, kwingila munyumba yangu kwanongwa nenga ngujakwa ha.
6 Jesus foi com eles, mas, antes de chegarem à casa, o oficial mandou alguns amigos para dizer: “Senhor, não se incomode em vir à minha casa, pois não sou digno de tamanha honra.
7 Nongwa nguyiwona ngulemwa kuyisa kwa yuwi. Ila yuwi deti chilongu chimu hela, ndumindumi wangu danani.
7 Não sou digno sequer de ir ao seu encontro. Basta uma ordem sua, e meu servo será curado.
8 Nongwa nenga wuwowu mundu yimeli pasi ya uwesu na ndiva nawu machonda pasi yangu. Pandimuwombela yumu, ‘Yendi!’ Akuyenda, pandimuwombela wingi, ‘Wisi!’ Akwisa na ndumindumi wangu, ‘Goli chindu achi!’ Mweni akugola.”
8 Sei disso porque estou sob a autoridade de meus superiores e tenho autoridade sobre meus soldados. Só preciso dizer ‘Vão’, e eles vão, ou ‘Venham’, e eles vêm. E, se digo a meus escravos: ‘Façam isto’, eles fazem”.
9 Yesu papikanishili afi kayikang'anika, kaliyendela lila lipinga lya vandu liveli likumkovikela na kudeta, “Nguvawombela ngalihela kumuwona mundu yoyosi amu Muyisilaeli yavelili na ujumilwa mkomi kucha ayu!”
9 Quando Jesus ouviu isso, ficou admirado. Voltou-se para a multidão que o seguia e disse: “Eu lhes digo a verdade: jamais vi fé como esta em Israel!”.
10 Vala vanjagila pavafikili kaya ya mkomi wa machonda wa loma vamuwona yula ndumindumi kanana.
10 E, quando os amigos do oficial voltaram para a casa dele, encontraram o escravo em perfeita saúde.
11 Pambeli Yesu ayendili mlima wumu wukemiwa Naini na vandundami vaki na lipinga likomi lya vandu likumkovikela.
11 Logo depois, Jesus foi com seus discípulos à cidade de Naim, e uma grande multidão o seguiu.
12 Paghaveyi samba kafika mlima wula, vafumbukili vandu vapapa chikongu cha mundu mlumi, aveli mwana wa paweka kwa yula mawu ngalimlyangu. Vandu vatangalili va mlima wula vaveli pamu na mawu yula.
12 Quando ele se aproximou da porta da cidade, estava saindo o enterro do único filho de uma viúva, e uma grande multidão da cidade a acompanhava.
13 Bambu pamuwonili mawu yula kamuwonela lusungu, kamuwombela, “Kotoo kulila!”
13 Quando o Senhor a viu, sentiu profunda compaixão por ela. “Não chore!”, disse ele.
14 Pambeli kayenda kuwugufya wula muwombangu na vala yivapapeyi vawoloka, kadeta, “Msongolu, ngukuwombela woloki, ngukulayila tandamuki!”
14 Então foi até o caixão, tocou nele e os carregadores pararam. E disse: “Jovem, eu lhe digo: levante-se!”.
15 Yula msongolu yaghaveyi kasova katandamuka kakanda kuywanga, Yesu kamtola yula msongolu kamupa mamundu.
15 O jovem que estava morto se levantou e começou a conversar, e Jesus o devolveu à sua mãe.
16 Vandu vosi livengila lyogha, topi vamujuma Chapanga pavadeta, mbuyi mkomi wa Chapanga katubwitukila. “Chapanga kayisa kuvalowola vandu vaki.”
16 Grande temor tomou conta da multidão, que louvava a Deus, dizendo: “Um profeta poderoso se levantou entre nós!” e “Hoje Deus visitou seu povo!”.
17 Milandu ya Yesu yikwila kosi Yudeya na mlima wuveli pabehi.
17 Essa notícia sobre Jesus se espalhou por toda a Judeia e seus arredores.
18 Vandundami va Yohani vamuwombela yila milandu yosi yimwilatili Yesu, pambeli mweni Yohani mbatisha, avakemili vandundami vavili kufuma mulipinga lya vandundami vaki.
18 Os discípulos de João Batista lhe contaram tudo que Jesus estava fazendo. Então João chamou dois de seus discípulos
19 Kavalayila kwa Bambu, vakamdashi, “Yuwi yula dayisi awu tumveteli wingi?”
19 e os enviou ao Senhor, para lhe perguntar: “O senhor é aquele que haveria de vir, ou devemos esperar algum outro?”.
20 Vandundami vala pavafikili kwa Yesu vamuwombela, “Yohani mbatisha katulayisha twisi kwa yuwi tukudashi, ‘Yuwi ndi yula dawisi, awu tumuveteli wingi?’ ”
20 Os dois discípulos de João encontraram Jesus e lhe disseram: “João Batista nos enviou para lhe perguntar: ‘O senhor é aquele que haveria de vir, ou devemos esperar algum outro?’”.
21 Chipindi chichila chila, Yesu aveli akuvalowola vandu vatangalili vatamikeyi matami va wafu na finyamkela na kuvagola vangalimesu vatangalili valoli.
21 Naquela mesma hora, Jesus curou muitas pessoas de suas doenças, enfermidades e espíritos impuros, e restaurou a visão a muitos cegos.
22 Topi Yesu kavayangula, “Muyendi mukamuwombeli Yohani mbatisha fila fimufiwonili na kufipikana, vangalimesu vakulola, ndevindevi vakuyenda yenda, yivaveli na ukalava vakung'ala, majogu vakupikanila, yivafwili vashukuka na vagayu vakulanduliwa Milandu ya Nyanyi.
22 Em seguida, disse aos discípulos de João: “Voltem a João e contem a ele o que vocês viram e ouviram: os cegos veem, os aleijados andam, os leprosos são purificados, os surdos ouvem, os mortos são ressuscitados e as boas-novas são anunciadas aos pobres”.
23 Ngiba mundu yula yangajila hoshu na nenga!”
23 E disse ainda: “Felizes são aqueles que não se sentem ofendidos por minha causa”.
24 Pambeli vandumindumi va Yohani mbatisha pavawukili, Yesu akandili kuliwombela lipinga lya vandu milandu ya Yohani mbatisha, “Pamuyendili kula kuchivala, kumlola Yohani mbatisha mukayiholeyi kuchiwona liki? Wuli mukayiholeyi kumuwona Yohani kucha liteti palitikanyika na liyegha?
24 Depois que os discípulos de João saíram, Jesus começou a falar a respeito dele para as multidões: “Que tipo de homem vocês foram ver no deserto? Um caniço que qualquer brisa agita?
25 Mukayendili kumlola mundu wa wuliwuli? Mukacheyi mundu yafwalili yingwa nofu? Ng'odu, vandu vakufwala yingwa sha nyanyi na kwikala ngalilu nofu vava munyumba sha wutwa!
25 Afinal, o que esperavam ver? Um homem vestido com roupas caras? Não, quem veste roupas caras e vive no luxo mora em palácios.
26 Topi mung'ombeli mukayendili kulola liki? Wuli mwayendili kumulola mbuyi? Yina nakaka aveli mbuyi wa Chapanga, pitu mbuyi.
26 Acaso procuravam um profeta? Sim, ele é mais que profeta.
27 Ayu mweni yivamdeta Yohani wa mufitabu fing'alili, ‘Loli nenga ngumlayisha makungu wangu akulonguleli, mweni dakuseveli deha yaku.’”
27 João é o homem ao qual as Escrituras se referem quando dizem: ‘Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho à tua frente’.
28 Yesu amalilili kwa kudeta, “Nguvawombela, vandu vosi, kwahela yaveli mkomi kwa Yohani mbatisha. Hata naha, yula yaveli mdokwa pitu vosi, muwutwa wa kumbindi kwa Chapanga ndi mkomi pitu Yohani.”
28 Eu lhes digo: de todos que nasceram de mulher, nenhum é maior que João Batista. E, no entanto, até o menor no reino de Deus é maior que ele”.
29 Pavapikanishili afi vandu vosi na vala vasumula mbiya vajuma ugoleki wa Chapanga, Topi vajumilili kubatishiwa na Yohani mbatisha.
29 Todos que ouviram as palavras de Jesus, até mesmo os cobradores de impostos, concordaram que o caminho de Deus era justo, pois tinham sido batizados por João.
30 Lakini Mafwalisayu na vala yivamanyili unofu Malawu valemili fila fyadetili Chapanga kwa veni, topi, valemili kuvabatishiwa na Yohani.
30 Os fariseus e mestres da lei, no entanto, rejeitaram o propósito de Deus para eles, pois recusaram o batismo de João.
31 Yesu kayendilela kudeta, “Vandu va chileli achi dandivalinganishi na chindu liki? Vava wuliwuli?
31 “Assim, a que posso comparar o povo desta geração?”, perguntou Jesus.
32 Vava kucha vasongolu vayikaleyi kusoku vakwikemesha lipinga limu na limonga, ‘Tuvakuvila ng'oma, lakini mudinga ha! Tuvasomulela msambu wa makiva lakini mlila ha!’
32 “Como posso descrevê-los? São como crianças que brincam na praça. Queixam-se a seus amigos: ‘Tocamos flauta, e vocês não dançaram, entoamos lamentos, e vocês não choraram’.
33 Kwa nongwa Yohani mbatisha ayisili, kuyikaja kulya na kuleka kulanda difwayi, yumwi mudeta chimkwela chinyamkela!
33 Quando João Batista apareceu, não costumava comer e beber em público, e vocês disseram: ‘Está possuído por demônio’.
34 Mwana wa Mundu kayisa, akulya na kulanda, yumwi mukawombeyi, ‘Mumulole ayu mbafu na njayila, vaghanja vaki vasumula mbiya na vaveli na sambi.’
34 O Filho do Homem, por sua vez, come e bebe, e vocês dizem: ‘É comilão e beberrão, amigo de cobradores de impostos e pecadores’.
35 Hata naha, luhunja lwa Chapanga ulinganila luwoneka kwa vosi vamjumilili.”
35 Mas a sabedoria é comprovada pela vida daqueles que a seguem.”
36 Mfwalisayu yumu amlalikili Yesu kulya filivi kaya yaki. Ayingilili munyumba ya yula Mfwalisayu, kayikala na kulya filivi.
36 Um dos fariseus convidou Jesus para jantar. Jesus foi à casa dele e tomou lugar à mesa.
37 Kula kumbwani kwavelili na mawu yumu yaveli na sambi. Aveli kapikana Yesu kava kayaki yula Mfwalisayu, atolili supa yitalamili ya alabasta yimemili utuli.
37 Quando uma mulher daquela cidade, uma pecadora, soube que ele estava jantando ali, trouxe um frasco de alabastro contendo um perfume caro.
38 Kayisa, kawoloka pabehi na mawulu va Yesu, kalila misosi yaki yimusululila Yesu mumawulu. Mdala ayu kapukuta mawulu va Yesu kwa fwili shaki. Pambeli kavanonela na kumshagha mafuta va kunungilila.
38 Em seguida, ajoelhou-se aos pés de Jesus, chorando. As lágrimas caíram sobre os pés dele, e ela os secou com seu cabelo; e continuou a beijá-los e a derramar perfume sobre eles.
39 Yula Mfwalisayu yamlalikili Yesu pafiwonili afi, ayiholili mumunda yaki, “Kucha mundu ayu angaveli nakaka mbuyi, angamanyili mdala ayu kava wuliwuli, kucha aveli muna sambi.”
39 Quando o fariseu que havia convidado Jesus viu isso, disse consigo: “Se este homem fosse profeta, saberia que tipo de mulher está tocando nele. Ela é uma pecadora!”.
40 Yesu kamwombela yula Mfwalisayu, “Simoni, ndiva na chindu cha kukuwombela.”
40 Jesus disse ao fariseu: “Simão, tenho algo a lhe dizer”. “Diga, mestre”, respondeu Simão.
41 Yesu adetili, “Vandu vavili vayendili kuyasima mbiya kwa mundu yayasimisha mbiya, yumu avelili kamuyasima mbiya sha ijala ya mwesi wumu na nusu na wingi mbiya sha ijala ya mwaka wumu na nusu.
41 Então Jesus lhe contou a seguinte história: “Um homem emprestou dinheiro a duas pessoas: quinhentas moedas de prata a uma delas e cinquenta à outra.
42 Pavalemwili kuhomba nongwa shawu, mundu yula avapomilili vosi vavili. Yoti wa ava vavili damtami munu bambu yula?”
42 Como nenhum dos devedores conseguiu lhe pagar, ele generosamente perdoou ambos e cancelou suas dívidas. Qual deles o amou mais depois disso?”.
43 Simoni kamyangula, “Nakaka yula yapomiliwili nongwa ngomi nesu kwa yula Bambu.”
43 Simão respondeu: “Suponho que aquele de quem ele perdoou a dívida maior”. “Você está certo”, disse Jesus.
44 Pambeli kamghalambukila yula mdala, kamuwombela Simoni, “Ukumuwona mdala ayu? Nenga panyingilili apa pakayaku, kanyimba ha machi va kuwofuwa mawulu vangu! Lakini mdala ayu kang'ofua mawulu vangu kwa misosi yaki na kumbukuta kwa fwili shaki.
44 Então voltou-se para a mulher e disse a Simão: “Veja esta mulher ajoelhada aqui. Quando entrei em sua casa, você não ofereceu água para eu lavar os pés, mas ela os lavou com suas lágrimas e os secou com seus cabelos.
45 Yivi kujambusha ngajila kunonela, lakini ayu mdala kukandila nyingili apa akanoneleyi mawulu vangu.
45 Você não me cumprimentou com um beijo, mas, desde a hora em que entrei, ela não parou de beijar meus pés.
46 Yivi kunangusha ha ligoya lyaku kwa kunshaya utuli kumutwi, lakini mdala ayu kagolela naha, kan'shagha mafuta va kunungila mumawulu vangu.
46 Você não me ofereceu óleo para ungir minha cabeça, mas ela ungiu meus pés com um perfume raro.
47 Ponopa ngukuwombela mdala ayu kapomiliwa sambi shaki sitangalili ponopa utami waki wuva mkomi. Lakini ya pomiliwa padokwa na ndamilu yaki dokwa.”
47 “Eu lhe digo: os pecados dela, que são muitos, foram perdoados e, por isso, ela demonstrou muito amor por mim. Mas a pessoa a quem pouco foi perdoado demonstra pouco amor”.
48 Pambeli Yesu kamuwombela yula mdala, “Ngupomela sambi shaku.”
48 Então Jesus disse à mulher: “Seus pecados estão perdoados”.
49 Topi vala vavelili pamu palitambiku vakulya vakayidasheyi, “Ayu mundu liki akuwesha kupomela sambi?”
49 Os homens que estavam à mesa diziam entre si: “Quem é esse que anda por aí perdoando pecados?”.
50 Yesu kamuwombela yula mdala, “Ujumilu waku wukulowola, yendi kwa kusika.”
50 E Jesus disse à mulher: “Sua fé a salvou. Vá em paz”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.