Lucas 20
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NTLH
1 Lijuva limu, Yesu aveli akuwula vandu munyumba ya Chapanga na kuchilandula Chilongu cha Nyanyi. Vatambika vakomi na vawula va Malawu na vavaha vambwitukilili Yesu,
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 vamudasha, “Tuwombeli, ukugola findu afi kwa uwesu wa ghani? Ghani yakugayilili uwesu awu?”
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Yesu kavayangula, “Na nenga dandivadashi yumwi chindu chimu. Mung'ombeli,
3 Jesus respondeu:
4 ubatishu wa Yohani mbatisha wafumili kumbindi kwa Chapanga awu kwa vandu?”
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Vayidasha veni kwa veni, “Kucha patudeta, ‘Wafumili kumbindi kwa Chapanga,’ dadeti, ‘Mbona mwamjumilili ha?’
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Na patudeta, ‘Wafumili kwa vandu,’ vandu vosi davatugumi miganga kwanongwa vamjumila Yohani mbatisha kucha mbuyi wa Chapanga.”
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Topi vamuyangula, “Tumanya ha kuufumili.”
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Yesu kavawombela, “Na nenga ndivawombeli ha ngugola findu afi kwa uwesu wa ghani.”
8 Jesus disse:
9 Yesu kakanda kuvawombela vandu chilangushilu achi: “Mundu yumu yapandili misabibu mufitava, kavahadisha valimi, mweni kawuka kayenda kuyikala mlima wingi kwa majuva vatangalili.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Chipindi cha kubena, mundu ayu kamulayisha ndumindumi waki kwa vala valimi, akatoli fimu fya fyavabenili muchitava chila cha mizabibu. Topi vala valimi vamtovanga ndumindumi yula, pambeli vamuwuyisha mawoku hela.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Yula mundu kamulayisha kandi ndumindumi wingi, lakini na ayu vamtovanga wuwula wula na kumjowola na kumuwuyisha mawoku hela.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Kamulayisha kandi wa tatu, na ayu pavamteshili kala, vamuyasili panji ya chitava.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 Topi yula bambu wa chitava chila cha misabibu kadeta, ‘Goli wuliwuli? Dandimtumi mwana wangu yindimtamili, ayu davamtili.’
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 Lakini vala valimi pavamuwonili hela mwana wa muna chitava, vawombana, ‘Ayu ndi muhala mbala. Topi tumuwulayi ili mbala yaki yivi yetu.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Topi vamfumisha panji ya chitava cha misabibu, vamuwulaya.”
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Dayisi kuvawulaya valimi vala na chila chitava cha misabibu davapi vandu vengi.”
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Topi Yesu kavafulutulila mesu, kavawombela, “Topi mana yaki liki chilongu achi chiyandikiliwili.
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Mundu yoyosi yawila mulusiki lula dabeneki beneki, lakini mundu yoyosi palimuwila dalimbaji bajabaja.”
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Vawula va Malawu na vatambika vakomi vakasakeyi njila ya kumuwomesha chipindi chichila chila, vavatilili vandu, nongwa vamanyili kucha chilangushilu achi chivayilata veni.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Topi vakamulembisheyi, vavalayisha valembesha vayigolili kucha veni vandu va haki ili vamuwomeshi filongu fyaki, pambeli vamukamuli na kumuyegha kwa vatavala na vanauwesu.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Vala valembesha vamudasha Yesu, “Muwula, tukumanya ukudeta na kuwula milandu ya nakaka. Tukumanya yuwi kuna lushawu ng'odu. Yuwi ukuwula fya nakaka fya deha ya Chapanga.”
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Topi vamudasha, “Tuwombeli, yikujumishiwa kuhomba kodi kwa mutwa wa Loma awu ng'odu?”
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Yesu amanyili ufyangu wawu, kavawombela,
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Munangushi ligwala lyeni. Wuli wushu na lihundu lya ghani?”
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Yesu kavawombela, “Fya mutwa wa Loma mumupi mutwa wa Loma na fya Chapanga mumupi Chapanga.”
25 Então Jesus disse:
26 Vawesha kandi ha kumuwomesha kwa chilongu chochosi pala pa vandu na vayikala kokota vakujinga nyangulilu yaki.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Pambeli Masadukayu vamu, vala yivadeta yivasovili vakushukuka ng'odu kushukuka, vamuyendela, vamudasha,
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 “Muwula, Musa atuyandikilili kucha muna mdala asovili lakini amulekili mdala waki ngajila mwana, mdala yula atoliwili na mlongumundu, ili amuleleli vana mlongumundu.
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Kwavelili na valongu saba. Wakwaa ahetili mdala pambeli kasova ngajila kuleka vana.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Yula mlongu mundu wa pili kamuhala mdala yula na mweni kasova ngajila kuleka mwana.
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Hata mlongu wa tatu wuwula wula, mbaka vosi saba, vasova ngajila kuleka vana.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Pambeli na yula mdala kasova.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Topi lijuva lya kushukushiwa, daghavi mdala wa ghani? Nongwa vosi saba vamuhetili.”
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Yesu kavawombela, “Vandu va mlima awu vakuheta na kuhetiwa.
34 Jesus respondeu:
35 Lakini vala vavalangiwili kucha davawupati mlima wula na kula kushukuka kufuma munjifwa, vakuheta ha wala kuhetiwa.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Davasovi kandi ha, kwanongwa vava telatela na makungu na veni vana va Chapanga, kwanongwa veni davashukuki.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Kuna kushukuka pawusovili kala, hata Musa ayandikili afiwonili lijuva lila pamukemili Chapanga, kuva Chapanga wa Ibulahimu na Isaka na Yakobi, chipindi Chapanga kawombana nayu pala pamidasi payakeyi motu.
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Topi mweni kucha Chapanga wa vasovili ha, ila Chapanga wa vala vaveli vanofu.”
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Vala vawula vamonga va Malawu vayangula vawomba, muwula kudeta nyanyi,
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Vawuyila kandi ha kumudasha chindu.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Yesu kavadasha, “Yiva wuliwuli vandu vakudeta Kilistu Mkombola yashawuliwili na Chapanga ndi mwana wa Dawudi?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Dawudi mweni akudeta muchitabu chaki cha Sabuli,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 Mbaka ndivaviki vachimdwama vaku vavi chipasa cha kuvikila mawulu vaku.’
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 Payiva Dawudi akumkema Kilistu ‘Bambu’, dayivi wuliwuli Kilistu Mkombola amukemi mwanamundu?”
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Vandu vosi pavampikanileyi, Yesu kavawombela vandundami vaki,
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 Muyilyepi na vawula va Malawu veni vakudayilaya kuyendayenda kunu vafwala mihabiti mitali. Na kujambushiwa musoku na kuyikala kuulongolu munyumba sha kudadavila na kuyikala figoda fya kuulongolu mulihungu.
46 — Cuidado com os
47 Vakuvapuhanya vangalimlyangu kunu pavayilyambishila veni vandu vasangi kwa Chapanga na kugola dadavilu ndali kwa Chapanga. Ava davapati highilu ngomi.
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.