Lucas 11

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Lijuva limu, Yesu aveli mahali pamopa akudadava. Pakamalishili kudadava, mwanachuli yumu kamuwombela, “Bambu, utuwuli kudadava kucha Yohani mbatisha wavawulili vandundami vaki.”
1 Certo dia, Jesus estava orando em determinado lugar. Quando terminou, um de seus discípulos lhe disse: “Senhor, ensine-nos a orar, como João ensinou aos discípulos dele”.
2 Yesu kayangula, “Pamudadava, mulongi:
2 Jesus disse: “Orem da seguinte forma: “Pai, Venha o teu reino.
3 Tukuluva utugayili filivi fyetu lijuva kwa lijuva.
3 Dá-nos hoje o pão para este dia,
4 Tukuluva utupomeli sambi shetu,
4 e perdoa nossos pecados, assim como perdoamos aqueles que pecam contra nós. E não nos deixes cair em tentação”.
5 Yesu kavawombela vanachuli vaki, “Leki muyenu yumu kayenda kwa ghanja waki pamihi nendu, kamuwombela, ‘Ghanja, dekudeku unyasimi mibumunda mitatu.
5 E ele prosseguiu: “Suponha que você fosse à casa de um amigo à meia-noite para pedir três pães, dizendo:
6 Ghanja wangu kapitila kayangu kava mumwanja na nenga nahela chindu cha kumgayila.’
6 ‘Um amigo meu acaba de chegar para me visitar e não tenho nada para lhe oferecer’,
7 Na mweni angavili kamugati angamuyangulili, ‘Kotoo kunyasha! Ndata kala litatilu. Nenga na vana vangu tuwonja, nguwesha ng'odu kuyimuka ngugayili!’
7 e ele respondesse lá de dentro: ‘Não me perturbe. A porta já está trancada, e minha família e eu já estamos deitados. Não posso ajudá-lo’.
8 Ngukuwombela, hata naha dayimuki ng'odu amgayili mibumunda kwanongwa mweni ghanja waki, lakini dayimuki na kumugayila chila chadayila kwanongwa akuyendelela kumuluva.”
8 Eu lhes digo que, embora ele não o faça por amizade, se você continuar a bater à porta, ele se levantará e lhe dará o que precisa por causa da sua insistência.
9 Nguvawombela, “Pamuluva dampati, pamsaka damuwoni, pamukuta mulyangu damufuwuliwi.
9 “Portanto eu lhes digo: peçam, e receberão. Procurem, e encontrarão. Batam, e a porta lhes será aberta.
10 Yoyosi yaluva dapati, yasaka dawoni na yakuta mulyangu dafuwuliwi.
10 Pois todos que pedem, recebem. Todos que procuram, encontram. E, para todos que batem, a porta é aberta.
11 Mwana pamuluva tatimundu somba, wuli damgayili njoka badili ya somba?
11 “Vocês que são pais, respondam: Se seu filho lhe pedir um peixe, você lhe dará uma cobra?
12 Na pamuluva liyi, wuli damgayili nyunji?
12 Ou, se lhe pedir um ovo, você lhe dará um escorpião?
13 Nga yumwi, hata leki muvavifyi mumanya kuvagayila vana venu findu finofu, nakaka tati wenu wa kumbindi dagoli nesu, davagayili Mfuki Mng'alili kwa vala yivamluva.”
13 Portanto, se vocês que são pecadores sabem como dar bons presentes a seus filhos, quanto mais seu Pai no céu dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!”.
14 Lijuva limu Yesu aveli akumvinga chinyamkela amgolili mundu yumu kava ngadeta. Topi ayu chinyamkela kamfuma, yula ngadeta kawesha kudeta, hata lipinga lya vandu vayikanganika.
14 Certo dia, Jesus expulsou um demônio que deixava um homem mudo e, quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Lakini vandu vamu vadeta, “Akuvavinga finyamkela kwa liwovi lya Besibuli, mkomi wa finyamkela.”
15 mas alguns disseram: “É pelo poder de Belzebu, o príncipe dos demônios, que ele expulsa os demônios”.
16 Vamonga vamyeshili vadayilili avalangushili mihilu valoli mweni kajumiliwa na Chapanga.
16 Outros exigiram que Jesus lhes desse um sinal do céu para provar sua autoridade.
17 Lakini Yesu amanyili veni chivayihola, kavawombela, “Wutwa wowosi wuvelili witapula daulemwi kuwoloka. Kaya yoyosi yiveli yiyitapula dayilemwi kuwoloka.
17 Jesus, conhecendo seus pensamentos, disse: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
18 Leki wutwa wa Lijangavandu, mani wukwitapula, wutwa waki dauwesi wuliwuli kuwoloka? Mukudeta liki, nguvavinga finyamkela kwa liwovi lya mkomi wa finyamkela Besibuli?
18 Vocês dizem que eu expulso demônios pelo poder de Belzebu. Mas, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, como o seu reino sobreviverá?
19 Mani nguvingavinga finyamkela kwa liwovi lya mkomi wa finyamkela Besibuli, vana venu vakuvinga kwa liwovi lya ghani? Kwa liwovi lya Besibuli? Ng'odu. Vana venu yumwi davavahighi wafu wa yumwi.
19 E, se meu poder vem de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
20 Lakini panavavinga finyamkela kwa liwovi lya Chapanga, topi umanyi wutwa wa kumbindi kwa Chapanga ufika kala kayenu.
20 Se, contudo, expulso demônios pelo poder de Deus, então o reino de Deus já chegou a vocês.
21 “Mundu aveli na liwovi padima nyumba yaki kwa lisomelu, findu fyaki fyosi fisiyala ngali kuhijiwa.
21 Pois, quando um homem forte está bem armado e guarda seu palácio, seus bens estão seguros,
22 Lakini, payisa yaveli na liwovi likomi, pamdula na kumtova, ayu dampoki misomelu yaki yosi ayidumbileyi na kubajanga.
22 até que alguém ainda mais forte o ataque e o vença, tire dele suas armas e leve embora seus pertences.
23 “Yoyosi yalema kuva na nenga, akujumila ng'odu nenga na yoyosi yalema kusosola pamu na nenga, akumwaghanga.
23 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo trabalha contra mim.
24 “Chinyamkela pafuma kwa mundu, akushengeta kuchivala kusaka pa kupumulila. Pakapota akuyiwombela mweni ‘Dang'uyi kayangu kufumili’.
24 “Quando um espírito impuro sai de uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso. Mas, não o encontrando, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’.
25 Pawuya, akwiwona yila nyumba vafyayila na valemba.
25 Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
26 Topi akuyenda kuvatola finyamkela vamonga saba pitu mweni, vosi vakuyenda kumwingila mundu yula. Ngalilu ya mundu ayu ponopa yikuvipa munu pitu dahili.”
26 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes”.
27 Paghaveyi akudeta afi, mdala yumu mulipinga lila lya vandu, kadeta kwa kulandusha, “Ngiba mdala yakulelili na kukuyongesha!”
27 Enquanto ele falava, uma mulher na multidão gritou: “Feliz é sua mãe, que o deu à luz e o amamentou!”.
28 Yesu kayangula, “Lakini ngiba nendu vala vakupikanisha filongu fya Chapanga na kufikamula.”
28 Jesus, porém, respondeu: “Ainda mais felizes são os que ouvem a palavra de Deus e a praticam”.
29 Lipinga lya vandu paliyongishekili, Yesu kavawombela, “Chileli achi ndi chileli cha wafu, chikudayila chilangushilu, lakini dachipati ng'odu chochosi cha kulangusha ila wula muhilu wa Yona.
29 Enquanto a multidão se apertava contra Jesus, ele disse: “Esta geração perversa insiste que eu lhe mostre um sinal, mas o único sinal que lhes darei será o de Jonas.
30 Kucha Yona aveli chilangushilu kwa vandu va Ninawi na mwana va mundu daghavi chilangushilu kwa chileli achi.
30 O que aconteceu com ele foi um sinal para o povo de Nínive. O que acontecer com o Filho do Homem será um sinal para esta geração.
31 Mhumbu wa kundambalilu dawoneki chipindi ulelwa awu ukuhighiwa na mweni dachihighi kucha chivifya. Nongwa mweni atyangili kufumila kutali, kayisa kupikanisha filongu fya luhunja fya Solumoni na kumbi apa pana mkomi pitu Solumoni.
31 “A rainha de Sabá se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
32 Vandu va Ninawi davawoneki chipindi cha kuhigha, veni davahighi ulelwa awu kucha uvifya. Nongwa va Ninawi vapomela, kwanongwa Yona avalandulili filongu fya Chapanga na kumbi apa pana mkomi pitu Yona!
32 Os habitantes de Nínive também se levantarão contra esta geração no dia do juízo e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!”
33 “Kwa hela mundu yakwata luliku na kugubika na chiyungu, ila tukuvika kumbindi ya chindangawala ili vandu vayingili mugati vapati ngesha ya kulolela.
33 “Não faz sentido acender uma lâmpada e depois escondê-la ou colocá-la sob um cesto. Pelo contrário, ela é colocada num pedestal, de onde sua luz é vista por todos que entram na casa.
34 Lisu lyaku ndi limbamba lya mvili waku, paliva linofu, mvili waku wonda dawuvi na ngesha. Lisu lyaku paliva litojoka na mvili waku weni dawuvi mulwisa.
34 “Seus olhos são como uma lâmpada que ilumina todo o corpo. Quando os olhos são bons, todo o corpo se enche de luz. Mas, quando são maus, o corpo se enche de escuridão.
35 Topi uloleyi, ngesha yivelili mugati yaku yikotoo kuva lwisa.
35 Portanto, tomem cuidado para que sua luz não seja, na verdade, escuridão.
36 Mani mvili waku wonda wuna ngesha, mvili awu daung'ali nesu kucha wula limbamba lya motu likung'alika.”
36 Se estiverem cheios de luz, sem nenhum canto escuro, sua vida inteira será radiante, como se uma lamparina os estivesse iluminando”.
37 Yesu pakaywangeyi, Mfwalisayu yumu kamlalika kaya yaki mufilivi. Mweni kayenda, kuyikala kulya filivi.
37 Quando Jesus terminou de falar, um dos fariseus o convidou para comer em sua casa. Ele foi e tomou lugar à mesa.
38 Ayu Mfwalisayu ayikanganikili kumuwona Yesu akulya filivi ngajila kunava.
38 Seu anfitrião ficou surpreso por ele não realizar primeiro a cerimônia de lavar as mãos, como era costume entre os judeus.
39 Bambu kadeta, “Yumwi Mafwalisayu Mukung'ofuwa fikombi na sahani panji hela, lakini mugati yenu mumema lukilu na wafu.
39 Então o Senhor lhe disse: “Vocês, fariseus, têm o cuidado de limpar o exterior do copo e do prato, mas estão sujos por dentro, cheios de ganância e perversidade.
40 Vapufi yumwi! Yagolili fya panji, yuyula ng'odu yagolili na fya mugati?
40 Tolos! Acaso Deus não fez tanto o interior como o exterior?
41 Muvagayili vagaju fila findu fivelili mugati na fyosi dafiwi fya nyanyi kwa yumwi.
41 Portanto, limpem o interior dando ofertas aos necessitados e ficarão limpos por completo.
42 “Lakini pishu yumwi Mafwalisayu! Kwa nongwa mkusumula vandu zaka hata kwa midasi ya kutelekela filivi, linjambu na makolu vosi na kunu mukulola ng'odu haki na kumdayila Chapanga. Milandu ayi dayiwi mukukamulila mukotoo kuyivasuva na fila fimonga.
42 “Que aflição os espera, fariseus! Vocês têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, da arruda e de todas as ervas, mas negligenciam a justiça e o amor de Deus. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
43 “Pishu kwa yumwi Mafwalisayu! Mkudayila kuyikala kuulongolu mahali pa vakomi munyumba ya kudadavila na kujambushiwa kwa ndundamilu musoku.
43 “Que aflição os espera, fariseus! Pois gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças.
44 Pishu kwa yumwi Mafwalisayu, kwanongwa muva kucha lyowu liveli lipala lingajila kuwoneka, vandu vakudubukila ngajila kumanya.”
44 Sim, que aflição os espera! Pois são como túmulos escondidos: as pessoas passam por cima deles sem saber onde estão pisando”.
45 Mundu yumu yamanyili nesu Malawu va Chapanga vamupili Musa kamuwombela, “muwula, kwa filongu fyaku fiwudetili kutujohola yufwi.”
45 Então um especialista da lei disse: “Mestre, o senhor insultou também a nós com o que acabou de dizer”.
46 Yesu kayangula, “Pishu na yumwi vawula va Malawu! Mukuvapapisha vandu misiwu yingajila kupapika, kunu mwaveni mkulemwa kukamula hata kwa chala chimu kuvatanga.
46 Jesus respondeu: “Sim, que aflição também os espera, especialistas da lei! Pois oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
47 Pishu hata kwa yumwi, yimujenga sembi nofu sha vambuyi va Chapanga, vavala vala vawulayiwili na vavaha venu.
47 Que aflição os espera! Pois constroem monumentos para os profetas que seus próprios antepassados assassinaram.
48 Yumwi mwaveni mukutovilela na kuwona fila fivagolili vavaha venu finofu, nongwa veni vavawulayili ava vambuyi va Chapanga na yumwi mukujengela sembi shawu.
48 Com isso, porém, testemunham que concordam com o que seus antepassados fizeram. Eles mataram os profetas, e vocês cooperam com eles construindo os monumentos!
49 Luhunja lwa Chapanga lukudeta nahau, ‘Dandivayegheli vambuyi na ndundami, lakini davavawulayi vamonga na kuvagobola vamonga.’
49 Foi a isto que Deus, em sua sabedoria, se referiu: ‘Eu lhes enviarei profetas e apóstolos, mas eles matarão alguns e perseguirão outros’.
50 Ponopa damuchiwoni dachivafumbukili, chileli achi dachitoviwi na kuhomba mwasi wuyitikili wa vambuyi vosi kukandila mlima pawulumbiwili,
50 “Portanto, esta geração será responsabilizada pelo assassinato de todos os profetas de Deus desde a criação do mundo,
51 kufumila mwasi wa Abeli wuyitikili mbaka mwasi wa Sakaliya vamuwulayili pagati ya fyalu kunyumba ya Chapanga. Yina nguvawombela ulelwa awu chamotu davachiwoni kwa fila fivagolili.
51 desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, morto entre o altar e o santuário. Sim, certamente esta geração será considerada responsável.
52 “Pishu yenu, yumwi vandu va Malawu! Mufisa funguwu sha mlyangu wa luhala, mwaveni muyingila ng'odu, kunu muvakika vala yivayesha kuyingila, vakotoo kuyingila!”
52 “Que aflição os espera, especialistas da lei! Vocês se apossaram da chave do conhecimento e, além de não entrarem no reino, impedem que outros entrem”.
53 Yesu pakafumeyi pala, vala Mafwalisayu na vawula va Malawu vakandili kuyishosha na kuyilakalila na kumdasha minasha yitangalili.
53 Quando Jesus se retirou dali, os mestres da lei e os fariseus ficaram extremamente irados e tentaram provocá-lo com muitas perguntas.
54 Vakamteghili vapati pa kumuwomesha kwa filongu fyaki.
54 Queriam apanhá-lo numa armadilha, levando-o a dizer algo que pudessem usar contra ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.