Atos 21
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NAA
1 Patuyitawulili kala, twayipakili muwatu tuyenda mbaka Kosi. Chilawu yaki twafikili Lodi, kufuma aku twayendili mbaka Patala.
1 Depois de nos separarmos deles, navegamos diretamente para a ilha de Cós. No dia seguinte, chegamos a Rodes, e dali fomos a Pátara.
2 Kula twawuwonili watu wuvelili wukuyenda Foiniki, twipaka tuyenda.
2 Encontrando um navio que ia para a Fenícia, embarcamos nele, seguindo viagem.
3 Pambeli twafikili mahali paveli tukuwesha kuyiwona Kupilu, twapitilili kundamba yaki tulongosha kuchanya ya Siliya. Twawolukili mbwani ya Tilu vasunushi misiwu yivelili muwatu.
3 Quando a ilha de Chipre já estava à vista, deixando-a à esquerda, navegamos para a Síria e chegamos a Tiro, pois o navio devia ser descarregado ali.
4 Kula tuvawona vandundami, tuyikala nawu majuva saba, veni vamuwombela Pauli kwa liwovi lya Mfuki Mng'alili akotoo kuyipakila kuyenda Yelusalemu.
4 Encontrando os discípulos, permanecemos lá durante sete dias. Movidos pelo Espírito, eles recomendavam a Paulo que não fosse a Jerusalém.
5 Mbaka majuva vala pavafikili, twawukili na vandu vonda pamu na vadala vawu na vana vawu vatupelikeshili mbaka panji ya mbwani, tutundama muluwongu lwa bahali tudadava kwa Chapanga.
5 Passados aqueles dias, saímos para continuar a viagem. Todos os discípulos, cada um com a sua mulher e os seus filhos, nos acompanharam até fora da cidade; e, ajoelhados na praia, oramos.
6 Patuyitawulili nawu, tuyipakila muwatu, veni vawuya kayawu.
6 Despedindo-nos uns dos outros, embarcamos; e eles voltaram para casa.
7 Yufwi twayendili Tilu mbaka Tolemaisi pala twavajambushili Vakilistu vayetu, twayikalili na veni lijuva limu.
7 Quanto a nós, concluindo a viagem iniciada em Tiro, chegamos a Ptolemaida, onde saudamos os irmãos, passando um dia com eles.
8 Chilawu yaki tuwuka tuyenda Kayisalia. Kula twayendili kayaki Filipu mulandula wa Chilongu cha Nyanyi. Mweni aveli yumu wa vala saba yivashawuliwili kula kukanisa lya vandu va Yelusalemu.
8 No dia seguinte, partimos e fomos para Cesareia. E, entrando na casa de Filipe, o evangelista, que era um dos sete, ficamos com ele.
9 Avelili na vana vadala mchechi yivavelili vakalihela kuhetiwa veni vavelili na chichuku cha kulandula unjagila wa Chapanga.
9 Filipe tinha quatro filhas solteiras, que profetizavam.
10 Topi, twavelili tuyikala kula majuva vatangalili, mbuyi yumu litawa lyaki Agabasi afikili kufuma Yudeya.
10 Demorando-nos ali alguns dias, veio da Judeia um profeta chamado Ágabo,
11 Atuyisilili katola lufunga lwa muchiwunu cha Pauli, kayikonga mawoku na mawulu, kadeta, “Mfuki Mng'alili kadeta naha, ‘Vayawudi kula Yelusalemu davamuwopi nahawu mundu yavelili na lufunga alu na damuhadiki kwa vangutungu va Vayawudi.’ ”
11 que, aproximando-se de nós, pegou o cinto de Paulo e, amarrando com ele os próprios pés e mãos, declarou: — Assim diz o Espírito Santo: É isto que os judeus em Jerusalém farão ao dono deste cinto para entregá-lo nas mãos dos gentios.
12 Topi patupikanishili afi, yufwi na vandu yivavelili mahali pala, twamuwombili Pauli akotoo kuyenda Yelusalemu.
12 Quando ouvimos estas palavras, tanto nós como os daquele lugar rogamos a Paulo que não fosse a Jerusalém.
13 Lakini Pauli ayangulili, “Mukudayila kugola liki? Mukudayila kubalula mutwi nenga kwa misosi? Ndiva kala kuwopiwa muchijaka kula Yelusalemu weka hela ha, ila hata kusova kwanongwa ya Bambu Yesu.”
13 Mas ele respondeu: — O que estão fazendo, ao chorar assim e partir o meu coração? Pois estou pronto não só para ser preso, mas até para morrer em Jerusalém pelo nome do Senhor Jesus.
14 Patulemwili kumudedeka twanyamalili, twadetili hela, “Chadayilili Bambu chigoleki!”
14 Como Paulo não se deixou persuadir, conformados, dissemos: — Seja feita a vontade do Senhor!
15 Patuyikalili pala padokwa, twawopili misiwu ya mwanja, tuyendelela Yelusalemu.
15 Passados aqueles dias, tendo feito os preparativos, fomos para Jerusalém.
16 Vala vandundami vamonga va Kayisalia vayendili pamu na yufwi, vatuyegha kaya ya Mnasoni twavelili tukuyenda kuyikala pamu na mweni kwa chipindi. Mnasoni avelili mwenikaya wa Kupilu, avelili mkilistu kwa majuva vatangalili.
16 Alguns dos discípulos também vieram de Cesareia conosco, trazendo consigo Mnasom, natural de Chipre, velho discípulo, com quem nos deveríamos hospedar.
17 Patufikili Yelusalemu, Vakilistu kula vatuyangili nyanyi nendu.
17 Quando chegamos a Jerusalém, os irmãos nos receberam com alegria.
18 Chilawu yaki Pauli ayendili pamu na yufwi kumjambusha Yakobi na wuwowu vavaha vonda va vala Vakilistu yivavelili pamu.
18 No dia seguinte, Paulo foi conosco encontrar-se com Tiago, e todos os presbíteros se reuniram.
19 Pambeli pavajambushili kala, Pauli avagotulilili milandu yosi yagolili Chapanga kwa vangutungu va Vayawudi kupitila undumindumi waki.
19 E, tendo-os saudado, contou em detalhes o que Deus tinha feito entre os gentios por seu ministério.
20 Pavapikanishili afi, vamjumila Chapanga, pambeli vamuwombela Pauli, “Mlongu, ukuwesha kuvawona Vayawudi Vakilistu ngenju ngenju vonda vana weyi nendu kwanongwa ya Malawu va Chapanga vamupili Musa.
20 Ouvindo isso, eles deram glória a Deus e lhe disseram: — Você percebe, irmão, que há milhares de judeus que creram, e todos são zelosos da Lei.
21 Veni vahimuliwa milandu yaku, kucha ukuvalagha Vayawudi vosi mumilima kumleka Musa, kuvawombela vakotoo kuvagola jandu vana vawu, wala kukovikela milandu yivashovililili.
21 Eles foram informados que você ensina todos os judeus entre os gentios a apostatarem de Moisés, dizendo-lhes que não devem circuncidar os filhos, nem andar segundo os costumes da Lei.
22 Tugoli liki ponopa? Nakaka veni vapikanila kala kucha yuwi kwisa.
22 Que faremos, então? Certamente saberão que você já chegou.
23 Topi, goli ngimu yitukuwombela. Kuvaveli vandu mchechi yivavikili lilaghanu.
23 Faça, portanto, o que vamos dizer: Estão entre nós quatro homens que, voluntariamente, fizeram um voto.
24 Wilumbi pamu na veni mudadawu ya kuying'alisha, kuhomba mbiya sidayiliwa, pambeli wuvamoghi fwili shawu. Topi vandu vonda davamanyi kucha filongu fila fivawombiliwili fiyilatili yuwi fyahela mana yoyonda na kucha umweni baha ukuyikala ngimu shaliya ya Malawu va Chapanga vamupili Musa wuvadeta.
24 Leve esses homens, participe da cerimônia de purificação com eles e pague a despesa deles, para que rapem a cabeça. Assim todos saberão que não procede a informação que receberam a respeito de você e que, pelo contrário, você mesmo vive de conformidade com a lei.
25 Lakini kwa milandu ya vandu va milima yosi yivamjumilili Kilistu tuvayandikila kala baluwa na highilu yetu, vakotoo kulya findu fyavatambikili ming'omung'omu ya kusongola na vakotoo kulanda mwasi na vakotoo kulya fibudu na vakotoo kugola uwoni.”
25 Quanto aos gentios que creram, já lhes transmitimos decisões para que se abstenham das coisas sacrificadas a ídolos, do sangue, da carne de animais sufocados e da imoralidade sexual.
26 Chilawu yaki Pauli avatolili vala vandu kagola dadava ya kwing'alisha pamu na veni. Pambeli kayingila Munyumba ya Chapanga kuvawombela kucha ndili dayivi mwishu wa kuying'alisha pamu na veni na matambiku davagoli kwa vandu vosi vala.
26 Então Paulo, levando aqueles homens, no dia seguinte, tendo-se purificado com eles, entrou no templo, acertando o cumprimento dos dias da purificação, até que se fizesse a oferta em favor de cada um deles.
27 Chipindi cha majuva saba pavaveghi samba vapela, Vayawudi yivavelili vakufuma mlima wa Asia vamuwonili Pauli munyumba ya Chapanga, vavatumishili lipinga lya vandu lyosi vawoni maya, vamukamula.
27 Quando já estavam por findar os sete dias, os judeus que tinham vindo da província da Ásia, ao verem Paulo no templo, alvoroçaram todo o povo e o agarraram,
28 Vawutili, “Yumwi valulumi Vayisilaeli! Mututangi. Mundu ayu yavawula vandu vosi kila mahali milandu yingajila kulinganila na mlima wetu na Malawu va Chapanga vamupili Musa na nyumba ayi ya Chapanga. Kandi, pawileka ayi, kavayingisha Vagiliki munyumba ya Chapanga, kapapighasha mahali apa pang'alili.”
28 gritando: — Israelitas, socorro! Este é o homem que por toda parte anda ensinando todos a serem contra o povo, contra a Lei e contra este lugar. E mais ainda: introduziu até gregos no templo e profanou este recinto sagrado.
29 Vadetili naha nongwa vavelili vamuwona Tilofimu, Muifesu pamu na mweni kumbwani, vakacheyi Pauli kamuyingisha Munyumba ya Chapanga.
29 Disseram isso, pois antes tinham visto Trófimo, o efésio, em sua companhia na cidade e pensavam que Paulo o havia levado para dentro do templo.
30 Kumbwani kosi kwakwilili ndilingu, vandu vayisili mbembu shonda, vamkamula Pauli, vamukukusha vamfumisha panji ya nyumba ya kudadavila na bahala pala milyangu ya nyumba ya kudadavila yitatiwa.
30 Toda a cidade ficou em grande alvoroço, e o povo veio correndo. Agarraram Paulo e o arrastaram para fora do templo; e imediatamente as portas foram fechadas.
31 Vayitandili kala kudayila kumuwulagha Pauli, lakini filongu fyamufikilili mkomi wa machonda wa Chilumi kucha Yelusalemu yosi yaveli yikwila ndilingu.
31 Procurando eles matá-lo, chegou ao conhecimento do comandante das tropas romanas que toda a Jerusalém estava amotinada.
32 Kavatola machonda na vakomi vawu, kavayendela mbilu. Veni pavamuwonili mkomi va machonda na vamachonda vamleka Pauli kumtovanga.
32 Então este, levando logo soldados e centuriões, correu para o meio do povo. Ao verem chegar o comandante e os soldados, pararam de espancar Paulo.
33 Pambeli mkomi wa machonda kaselela, kamkamula, kalayisha awopiwi kwa mingongola mivili, kadasha, “Ayu ghani? Na kagola chindu liki?”
33 O comandante se aproximou e ordenou que Paulo fosse preso e amarrado com duas correntes. Então perguntou quem era e o que havia feito.
34 Vamonga mulipinga lila vakawuteyi vakadeteyi naha na vamonga naha. Mkomi wa machonda kalemwa kupata milandu ya nakaka kwanongwa ya umatu wula, kavalayisha vamuyeghi mugati ya luviwu.
34 Na multidão, uns gritavam uma coisa, outros gritavam outra. Não podendo ele, porém, saber a verdade por causa do tumulto, ordenou que Paulo fosse recolhido à fortaleza.
35 Pauli pafikili mufikwelelu, machonda vawonili ngiba vamupapi kwanongwa ya ndilingu ya vandu.
35 Ao chegar às escadas, foi preciso que os soldados o carregassem, por causa da violência da multidão,
36 Nongwa lipinga likomi lya vandu vamkovikelili na kuwuta, “Mumuwulayi!”
36 pois a massa de povo o seguia gritando: — Mate-o!
37 Pavamuyingisheyi muluviwu, Pauli aluvili kwa mkomi wa machonda padeta, “Nguwesha kukuwombela chindu?” Yula mkomi wa machonda kayangula, “Kumbi ukuwesha kuywanga Chigiliki!
37 E, quando Paulo ia sendo recolhido à fortaleza, disse ao comandante: — Seria possível dizer algo para o senhor? O comandante respondeu: — Você sabe grego?
38 Yuwi yula Mumisili ndaa mwandi apa akandili ndilingu na kuvalongosha vatovilela elufu mchechi mbaka kucheja ng'odu!”
38 Você não é, por acaso, aquele egípcio que algum tempo atrás começou uma revolta e levou quatro mil guerrilheiros para o deserto?
39 Pauli kayangula, “Nenga Muyawudi, ng'onekela Talisu kula Kilikiya, nenga mundu wa mbwani yimanyikili. Deku deku, ujumishi nywangi na vandu.”
39 Paulo respondeu: — Eu sou judeu, natural de Tarso, uma importante cidade da Cilícia. E peço ao senhor que me permita falar ao povo.
40 Yula mkomi wa machonda kamjumisha. Pauli kawoloka muchikwenelu kavapungila liwoku vala vandu, pavanyamalili, akandili kuywanga nawu Chibulaniya.
40 Obtida a permissão, Paulo, em pé na escadaria, fez com a mão sinal ao povo. Fez-se grande silêncio, e ele falou em língua hebraica, dizendo:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.