Atos 19
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs ARA
1 Chipindi Apolu avelili Kolindu, Pauli ayendili mwambu wa mlima wa fidunda, afikili Ifesu aku avawonili vanachuli vamu.
1 Aconteceu que, estando Apolo em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 Kavadasha, “Wuli mwapokilili Mfuki Mng'alili pamujumilili?” Vamuyangula, “Ng'odu hata twakalihela kupikanisha kucha kuna Mfuki Mng'alili.”
2 perguntou-lhes: Recebestes, porventura, o Espírito Santo quando crestes? Ao que lhe responderam: Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 Kavadasha, “Ubatishu liki mwabatishiwili?”
3 Então, Paulo perguntou: Em que, pois, fostes batizados? Responderam: No batismo de João.
4 Pauli kadeta, “Yohani mbatisha abatishili kwa ubatishu wa kupomela, pavawombela vandu vamujumili mweni yula dayisi kumbeli yaki, ndi Yesu.”
4 Disse-lhes Paulo: João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que vinha depois dele, a saber, em Jesus.
5 Pavapikanishili afi, vabatishiwa kwa litawa lya Bambu Yesu.
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados em o nome do Senhor Jesus.
6 Pauli, pavavikilili kala mawoku vandu vala, Mfuki Mng'alili kavasunukila vala, vakanda kudeta kwa detelu henja na kulandula unjagila wa Chapanga.
6 E, impondo-lhes Paulo as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo; e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 Pavavalangiwili vaveli valulumi lilongu na vavili.
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Kayingila munyumba ya kudadavila, kadeta kwa kugangamala kwa chipindi cha myesi mitatu, pawombana na vandu na kuvakwegha mumilandu ya wutwa wa kumbindi kwa Chapanga.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, dissertando e persuadindo com respeito ao reino de Deus.
9 Lakini vamonga vaveli na lukilu, valema kujumila, vakanda kuywanga wafu kuyilata deha ya Bambu mulipinga lya vandu. Topi, Pauli kawuka kavaleka, kavatola pambali vanachuli vaki, pawombaneyi na vandu majuva vonda kubwalu ya mundu yumu litawa lyaki Tilanu.
9 Visto que alguns deles se mostravam empedernidos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo, apartando-se deles, separou os discípulos, passando a discorrer diariamente na escola de Tirano.
10 Milandu ayi yayendililili chipindi cha myaka mivili, hata Vayawudi na Vagiliki venikaya vonda va Asia valipikanishili chilongu cha Bambu.
10 Durou isto por espaço de dois anos, dando ensejo a que todos os habitantes da Ásia ouvissem a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Chapanga agolili mihilu mikomi kwa kupitila Pauli.
11 E Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Vandu yivavelili vatami vatolili fitambala na yingwa sha chichuku sha Pauli vavayeghela vatami vawu pavagufyili matami vawu vawukili na finyamkela vavafuma.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Vayawudi vamu yivavinga finyamkela vayelijili aku na aku pavayesha kutambula litawa lya Bambu Yesu kwa vala yivavelili na finyamkela, pavadeta, “Nguvawombela kwa litawa lya Yesu, yula Pauli yamlandula.”
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre possessos de espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus, a quem Paulo prega.
14 Vana saba va Sikewa, Mtambika mkomi wa Vayawudi, vavelili vamu wa vala yivagola nawula.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Lakini chinyamkela avayangulili, “Ndimumanya Yesu wuwowu ndimumanya Pauli, lakini yumwi mwavaghani?”
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: Conheço a Jesus e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Pambeli yula mundu yaveli na chinyamkela kavajumbila nongwa avasidili liwovi. Na vala vana va Sikewa vatuvili kufuma nyumba yila chipula na vamema mivanga mumuvili yawu.
16 E o possesso do espírito maligno saltou sobre eles, subjugando a todos, e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, desnudos e feridos, fugiram daquela casa.
17 Kila mundu wa aku Ifesu, Muyawudi na Mugiliki vapikanishili filongu afi. Vonda valwangili, valijumilili litawa lya Bambu Yesu.
17 Chegou este fato ao conhecimento de todos, assim judeus como gregos habitantes de Éfeso; veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Vandu vatangalili vala yivajumilili Bambu vayihasha pamu, kudeta kwa vandu milandu yivagolili.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Vamonga yivagolili milandu ya uhavi, vakungashili fitabu fyawu, vafinyanya motu, vandu vonda vafiwona. Kwa kukasha vaveli fikulinganila na mbiya migwala alufu milongu muhanu ya mbiya sha Malekani.
19 Também muitos dos que haviam praticado artes mágicas, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculados os seus preços, achou-se que montavam a cinquenta mil denários.
20 Kwa ndambu ayi chilongu cha Bambu lyakwilili kosi na kuva na liwovi nendu.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Milandu ayi payipelili, Pauli alamulili kuyenda Yelusalemu kupitila Makedoniya na Akaya. Paghaveyi munjila adetili mundima yaki, “Pandiva kula, danyendi Loma.”
21 Cumpridas estas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia, considerando: Depois de haver estado ali, importa-me ver também Roma.
22 Kavalayisha vandu vavili vatangi vaki, veni vaveli Timotewu na Ilastu, vamlonguleli kuyenda Makedoniya na mweni asighalili Asia chipindi chitali.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que lhe ministravam, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na Ásia.
23 Chipindi achi kwafumbukili ndilingu ngomi aku Ifesu kwanongwa ya deha ya Bambu.
23 Por esse tempo, houve grande alvoroço acerca do Caminho.
24 Kwaveli na mponda mbiya vamkemaya Demetiliu, mweni aveli na chichuku cha kusongola ming'omung'omu ya nyumba ya mlungu mdadala vamkemaya Alitemi. Mafundi vaki vamgolilili chichuku chapatili mbiya sitangalili.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia, de prata, nichos de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Demetiliu kavakungula ava pamu na vamonga vavelili na chichuku chichila, kadeta, “Yumwi valulumi, mumanya kucha ulundamali wa yufwi ukufuma muchichuku achi.
25 convocando-os juntamente com outros da mesma profissão, disse-lhes: Senhores, sabeis que deste ofício vem a nossa prosperidade
26 Ponopa mukulola na kupikanisha mwaveni milandu yagolili Pauli apa Ifesu hela ha, ila kosi Asia. Mweni kavagola vandu vaghalambuki na kujumila kucha milungu ayi yivagolili na vandu, ndi milungu ng'odu.
26 e estais vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 chichuku achi dachivi na litawa livipili. Ila chindu achi dachigoleki munyumba ya mlungu yivamkemaya mdala yaveli mkomi Alitemi, davalangiwi kucha chindu ha. Pambeli jumu shaki ayu sivelili Asia yonda na mlima wonda dasipeli!”
27 Não somente há o perigo de a nossa profissão cair em descrédito, como também o de o próprio templo da grande deusa, Diana, ser estimado em nada, e ser mesmo destruída a majestade daquela que toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Pavapikanishili afi vakalala, vavika umatu, pavadeta, “Mkomi Alitemi wa Vaifesu!”
28 Ouvindo isto, encheram-se de furor e clamavam: Grande é a Diana dos efésios!
29 Mbwani yosi yamemili ndilingu, vatuva mbilu vayingila pavadingila, chipindi achi vavakang'ala Gayu na Alisitaku, venikaya va Makedoniya vaveli mumwanja pamu na Pauli.
29 Foi a cidade tomada de confusão, e todos, à uma, arremeteram para o teatro, arrebatando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Pauli padayileyi kuyingila pagati ya vandu, vanachuli vaki vamukanisha.
30 Querendo este apresentar-se ao povo, não lhe permitiram os discípulos.
31 Vakomi vamonga va Asia, vavelili vaghanja vaki, vavalayisha vandu vaki, pavamluva akotoo kuyenda kula kuvadingila misambu, dayivi ngondu kwa mweni.
31 Também asiarcas, que eram amigos de Paulo, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse indo ao teatro.
32 Chipindechi, vakawuteyi vamonga vavelili vakudeta chindu achi na vamonga chindu chila, yavelili ndilingu, mbaka lila likungashu lyatilingikili, mbaka vamonga vamanyila ha nongwa liki vayikungashili pamu.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia caíra em confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Topi Vayawudi vamugolili Alekisanda ayilangushi paulongolu, vandu vamu vayiholili ndi mweni. Topi Alekisanda kavapungila vandu liwoku, akadayileyi kuyitasha paulongolu ya lipinga lya vandu.
33 Então, tiraram Alexandre dentre a multidão, impelindo-o os judeus para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 Lakini pavamanyili mweni ndi Muyawudi, vonda vawutila pamu kwa lishu limu, “Mkomi Alitemi wa Vaifesu!” Vayendelela kuwuta nawula masaa mavili.
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram por espaço de quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Pambeli ndumindumi wa mbwani yila aweshili kuvagola vanyamali. Kavawombela, “Kila mundu wa Ifesu, kamanya kucha mweni ndi mdimi wa Vaifesu nyumba ya mlungu yivamkema Alitemi na mdimi wa lila ling'omung'omu liponikili kufuma kumbindi.
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: Senhores, efésios: quem, porventura, não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Kwahela mundu yalema milandu ayi. Topi munyamali, mukotoo kugola chindu chochosi ngajila kuyivavala.
36 Ora, não podendo isto ser contraditado, convém que vos mantenhais calmos e nada façais precipitadamente;
37 Muvayegha vandu ava, vangajila kuhija findu fya nyumba ngomi ya mlungu wetu mdadala awu kumjowola.
37 porque estes homens que aqui trouxestes não são sacrílegos, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Payiva Demetiliu na vagolafichuku vaki mani vana nongwa na vandu ava, kuchiveli chitemela na kwaveli vakomi va milima, vakuwesha kuvahigha.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, há audiências e procônsules; que se acusem uns aos outros.
39 Kucha muna milandu yingi, muyiyeghi kuchitemela cha milandu kucha ayi.
39 Mas, se alguma outra coisa pleiteais, será decidida em assembleia regular.
40 Kwa findu figolikili nalelu, tungaweshili kuhighiwa kwanongwa tuyegha ndilingu. Kandi tuvahela cha kudeta nongwa liki tugola ndilingu mulipinga ali.”
40 Porque também corremos perigo de que, por hoje, sejamos acusados de sedição, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Padetili kala fila, kamalila likungashu.
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.