Atos 16
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NAA
1 Pauli pafikili Debi na Lusta, kwayikaleyi mwanachuli yumu yivamkema Timotewu. Mawu waki aveli Muyawudi, lakini tati mundu Mugiliki.
1 Paulo chegou também a Derbe e a Listra. Havia ali um discípulo chamado Timóteo, filho de uma judia crente, mas de pai grego.
2 Vandu vamjumilili Bambu va Lusta na Ikoniu vamuhimulilili nyanyi Timotewu.
2 Os irmãos em Listra e Icônio davam bom testemunho dele.
3 Pauli amudayilili ayu ayendi nayu, kamtola kamudumula jandu kwanongwa Vayawudi vavelili mwambu wula, nongwa vosi vamanyili kucha tati mundu aveli Mugiliki.
3 Paulo queria que Timóteo fosse em sua companhia e, por isso, circuncidou-o por causa dos judeus daqueles lugares; pois todos sabiam que o pai dele era grego.
4 Topi pavavelili vakupita mumbwani yila, vavagayilili malaghililu vavikili vandundami na vavaha vavelili Yelusalemu, ili vasikamuli.
4 Ao passar pelas cidades, entregavam aos irmãos as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros de Jerusalém, para que as observassem.
5 Vandu yivamjumilili Kilistu vapatili liwovi kwa ujumilwa wula, vandu vayongishekili kila lijuva.
5 Assim, as igrejas eram fortalecidas na fé e, dia a dia, aumentavam em número.
6 Pauli na vayaki vapitili mlima wa Fulugia na Galatiya, Mfuki Mng'alili avakanishili vakotoo kulandula chilongu chila mlima wa Asia.
6 E percorreram a região frígio-gálata, tendo sido impedidos pelo Espírito Santo de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Pavafikili kumbaka ya Misia vayeshili kuyenda Betaniya, lakini Mfuki Mng'alili wa Yesu kavajumisha ha.
7 Chegando perto de Mísia, tentaram ir para Bitínia, mas o Espírito de Jesus não o permitiu.
8 Vapitili Misia vasunukila Tiloa.
8 E, tendo contornado Mísia, foram a Trôade.
9 Pamihi Pauli alotili milotu, amuwonili mundu yumu wa Makedoniya kawoloka pala akumdedeka kumuwombela, “Jabuki, wisi Makedoniya wututangi.”
9 À noite, Paulo teve uma visão na qual um homem da Macedônia estava em pé e lhe rogava, dizendo: — Passe à Macedônia e ajude-nos.
10 Palotili kala milotu yila, twayitalishili kuyenda Makedoniya pangajila kukelwa kunu patumanya nakaka kucha Chapanga katukema tuvalandulili Chilongu cha Nyanyi.
10 Assim que Paulo teve a visão, imediatamente procuramos partir para aquele destino, concluindo que Deus nos havia chamado para lhes anunciar o evangelho.
11 Tufuma Tiloa, twayendili kwa watu mbaka Samotilaki na chilawu yaki tufika Neapoli.
11 Tendo, pois, navegado de Trôade, fomos diretamente para Samotrácia e, no dia seguinte, a Neápolis.
12 Tufuma Neapoli twafikili Filipi, mbwani ya wilaya ya kwaa ya Makedoniya na wuwula wula vaveli pasi ya wutwa wa Loma. Twayikalili mbwani ayi majuva vautunga.
12 Dali fomos a Filipos, cidade da Macedônia, primeira do distrito e colônia romana. Nesta cidade, permanecemos alguns dias.
13 Mulijuva lya kupumulila twafumili panji ya mlyangu, tuyenda muluwongu lwa lweni, tukacheyi kuna mahali pa kudadavila Chapanga. Tuyikala, tuywanga na vadadala vatanganikili pala.
13 No sábado, saímos da cidade para a beira do rio, onde nos pareceu haver um lugar de oração; e, assentando-nos, falamos às mulheres que haviam se reunido ali.
14 Mdadala yumu, mwenikaya wa Tiatila, litawa lyaki Lidia amujumagha Chapanga, mweni ahemishagha yingwa sitalamili, mweni aveli msangi, kapikana, mundima yaki yifuwuliwa na Bambu, vavika filongu fyawombeyi Pauli.
14 Certa mulher, chamada Lídia, da cidade de Tiatira, vendedora de púrpura, temente a Deus, nos escutava; o Senhor lhe abriu o coração para que estivesse atenta ao que Paulo dizia.
15 Hata pabatishiwi kala, mweni na vandu va munyumba yaki, katuluva, padeta, kucha muhigha ndiva msangi kwa Bambu, muyingili munyumba yangu muyikali. Katung'ang'anika.
15 Depois de ser batizada, ela e toda a sua casa, nos fez este pedido: — Se julgam que eu sou fiel ao Senhor, venham ficar na minha casa. E nos constrangeu a isso.
16 Patuveyi tukuyenda mahali pala pakudadavila, mvanda yumu mhinja yavelili akutunga atuwonili, avelili akuvalondulela valundamali vaki mbiya sitangalili kwa kutunga.
16 Aconteceu que, indo nós para o lugar de oração, veio ao nosso encontro uma jovem possuída de espírito adivinhador, a qual, adivinhando, dava grande lucro aos seus donos.
17 Muhinja ayu kamukovekela Pauli na yufwi pawuta na kudeta, “Vandu ava ndi ndumindumi wa Chapanga avelili kumbindi, veni davavawuli ndambu ya kulowoka.”
17 Seguindo a Paulo e a nós, gritava, dizendo: — Estes homens são servos do Deus Altíssimo e anunciam a vocês o caminho da salvação.
18 Agolili nawula kwa kila lijuva. Lakini Pauli yamunyekwili, kamghalambukila mhinja kamuwombela yula chinyamkela, “Ngukulayisha kwa litawa lya Yesu Kilistu, ufumi kwa mundu ayu!” Kamfuma chipindi chichila chila.
18 Isto se repetiu por muitos dias. Então Paulo, já indignado, voltando-se, disse ao espírito: — Em nome de Jesus Cristo, eu ordeno que você saia dela. E, na mesma hora, o espírito saiu.
19 Topi vabambu vaki pavawonili kucha chivashuvilileyi kupata mbiya chipela, vavakamula Pauli na Sila, vavakuluwulila pawelu kwa vakomi va mbwani.
19 Quando os donos da jovem viram que se havia desfeito a esperança do lucro, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram para a praça, à presença das autoridades.
20 Vavatola mbaka kwa vahigha milandu, vadeta, “Vandu ava vakugola ndilingu mumbwani yetu na veni Vayawudi.
20 E, levando-os aos magistrados, disseram: — Estes homens, sendo judeus, perturbam a nossa cidade,
21 Kandi vakuwula milandu yeni kwa yufwi vandu va Loma tukujumishwa ha kusijumila na kusikovekela.”
21 propagando costumes que não podemos aceitar, nem praticar, porque somos romanos.
22 Lipinga lya vandu vala vosi vavayendela na vala vahigha milandu vavawopusola yingwa shawu kwa liwovi, valayisha vavalatuli ndomondu.
22 Então a multidão se levantou unida contra eles, e os magistrados, rasgando-lhes as roupas, mandaram açoitá-los com varas.
23 Pavalatuwili nendu vavataya muchijaka, vavalayishila machonda va muchijaka vavadimi nesu.
23 E, depois de lhes darem muitos açoites, os lançaram na prisão, ordenando ao carcereiro que os guardasse com toda a segurança.
24 Kwanongwa ya nayililu yila machonda avavikili muchumbagati cha mugati nendu ya chijaka kavawopa mawulu vawu mumingongola.Vandu vavili vawopiwa mawulu mumingongola |src="21 Feet in Stocks.jpg" size="col" ref="16:24"
24 Este, recebendo tal ordem, levou-os para o cárcere interior e prendeu os pés deles no tronco.
25 Mandandu Pauli na Sila vavelili vakudadava kwa Chapanga na kusomola mbombu sha kumjuma Chapanga, kunu vawopiwa vamonga vavelili vakuvapikanisha.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas oravam e cantavam louvores a Deus, e os demais companheiros de prisão escutavam.
26 Tepu pavelili na chiyighayigha chikomi, mbaka chikandilu cha chijaka chitikanyika, tepu milyangu yifuwuka na mingongola yilekana.
26 De repente, sobreveio tamanho terremoto, que sacudiu os alicerces da prisão; todas as portas se abriram e as correntes de todos os presos se soltaram.
27 Yula mdimi wa chijaka kayimuka, kawona milyangu ya chijaka yifuwuka, akacheyi vala yivawopiwili vosi vatuva, kakwemula chimayi chaki, akadayileyi kwiwulagha.
27 O carcereiro despertou do sono e, vendo abertas as portas da prisão, puxando da espada, ia suicidar-se, pois pensou que os presos tinham fugido.
28 Ila Pauli awutili kwa lishu likomi, “Ukotoo kuyiwulaya, twawosi tuva baha.”
28 Mas Paulo gritou bem alto: — Não faça nenhum mal a si mesmo! Estamos todos aqui.
29 Pamkemili kala mundu ayeghi luliku, yula machonda kajumbila mgati, kunu pabagama kwa lyogha, kavawila pamawulu va Pauli na Sila.
29 Então o carcereiro, tendo pedido uma luz, entrou correndo e, trêmulo, prostrou-se diante de Paulo e Silas.
30 Pambeli kavayegha panji, kavadasha, “Bambu goli liki ili nowuliwi?”
30 Depois, trazendo-os para fora, disse: — Senhores, que devo fazer para que seja salvo?
31 Vamuwombela, “Mjumili Bambu Yesu, yuwi dawulowoki pamu na yivaveli munyumba yaku.”
31 Eles responderam: — Creia no Senhor Jesus e você será salvo — você e toda a sua casa.
32 Vamuwombela chilongu cha Bambu, mweni na vandu vosi yivavelili munyumba yaki.
32 E pregaram a palavra de Deus ao carcereiro e a todos os que faziam parte da casa dele.
33 Kavalalika chipindi chichila chila, yaveli pamihi, kavawofuwa filonda fyawu, pambeli mweni na vandu va munyumba yaki vabatishiwa chipindi chichila chila.
33 Naquela mesma hora da noite, cuidando deles, lavou-lhes as feridas dos açoites. Logo a seguir, ele e todos os membros da casa dele foram batizados.
34 Pambeli kavatola Pauli na Sila kayaki, kavagayila filivi. Mweni na valongu vaki vosi vagola lihungu kwanongwa ayi ponopa vava vakumjumila Chapanga.
34 Então, levando-os para a sua própria casa, deu-lhes de comer; e, com todos os seus, manifestava grande alegria por ter crido em Deus.
35 Chilawu yaki pamalavila, vahigha vavalayisha vakomi va machonda vawu pavadeta,, “Muvafumishi vandu ava vayiyendeli.”
35 Quando amanheceu, os magistrados enviaram oficiais de justiça, com a seguinte ordem para o carcereiro: — Ponha aqueles homens em liberdade.
36 Yula mdima chijaka kamuwombela Pauli filongu fila padeta, “Vahigha valayila vandu ili mufuwuliwi, topi ponopa mfumi panji, myiyendeli kwa kusika.”
36 Então o carcereiro comunicou isso a Paulo, dizendo: — Os magistrados ordenaram que vocês fossem postos em liberdade. Portanto, vocês podem sair. Vão em paz.
37 Pauli kavawombela, “Kucha chindu liki? Ingava twavelihela mbatiwa, vatulatula ndomondu pawelu kunu yufwi vandu va Loma, pambeli vatutaya muchijaka, ponopa vakudayila kutufumisha kwa chifisu? Ng'odu, vayisi veni vatufumishi.”
37 Paulo, porém, lhes disse: — Sem ter havido processo formal contra nós, nos açoitaram publicamente e nos jogaram na cadeia, sendo nós cidadãos romanos. Querem agora nos mandar embora sem maior alarde? Nada disso! Pelo contrário, que eles venham e, pessoalmente, nos ponham em liberdade.
38 Vakomi va machonda vavawombela vahigha milandu ayi, veni vatilili pavapikanishili kucha vandu va Loma.
38 Os oficiais de justiça comunicaram isso aos magistrados. Quando estes souberam que Paulo e Silas eram cidadãos romanos, ficaram com medo.
39 Vayisa kuvaluva vapomeli na pavavafumishili mugati, vavaluvili vafumi mumbwani yila.
39 Então foram até eles e lhes pediram desculpas; e, relaxando-lhes a prisão, pediram que se retirassem da cidade.
40 Pauli na Sila vafumili muchijaka, vayendili kaya kwa Lidia. Aku vatanganikili na vakilistu na vavasikisha moyu vayenda.
40 Tendo saído da prisão, Paulo e Silas dirigiram-se para a casa de Lídia e, vendo os irmãos, os animaram. Depois partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.