Atos 10

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kula Kayisalia pavelili mundu yumu, litawa lyaki Kolineli, mkomi wa machonda va Italiya yivayikemili, “Kombaniya ya Vaitalia.”
1 Morava em Cesareia um oficial do exército romano chamado Cornélio, capitão do Regimento Italiano.
2 Avelili mundu msangi, mweni na nyumba yaki yosi, akovekelagha Malawu va Chapanga vamupili Musa avelili akuvatanga vagaju na kumudadavila Chapanga majuva vosi.
2 Era um homem devoto e temente a Deus, como era também toda a sua família. Dava aos pobres esmolas generosas e sempre orava ao Senhor.
3 Yavelili pamusi saa tisa, Chapanga amlangushili palola ngatu hela, makungu wa Chapanga, kamuyisila kumuwombela, “Kolineli!”
3 Certa tarde, por volta das três horas, teve uma visão na qual viu um anjo de Deus vir em sua direção e dizer: “Cornélio!”.
4 Kolineli kamulolesha nesu makungu ayu kwa lyova, kadeta, “Kuna liki Bambu?”
4 Temeroso, Cornélio olhou fixamente para o anjo e perguntou: “Que é, senhor?”. E o anjo respondeu: “Suas orações e esmolas subiram até Deus, e ele as guarda na memória.
5 Hinapawu, valayishi vandu Yopa, vakamukemi Simoni, litawa lyaki lingi Petili.
5 Agora, envie alguns homens a Jope e mande buscar Simão, também chamado Pedro.
6 Mweni muhenja wa mundu yumu, litawa lyaki Simoni, mugola chichuku sha ngwembi, nyumba yaki ya muluwongu ya bahali.”
6 Ele está hospedado com Simão, um homem que trabalha com couro e mora à beira do mar”.
7 Yula makungu akaywangeyi nayu pawukili kala, Kolineli avakemili vagolafichuku vaki vavili va munyumba na machonda yumu yamumanyili Chapanga.
7 Assim que o anjo foi embora, Cornélio chamou dois servos de sua casa e um soldado devoto de seu grupo de auxiliares.
8 Pavawombilili kala findu fyosi fifumbukili, kavalayisha vayendi Yopa.
8 Ele lhes contou o que havia acontecido e os enviou a Jope.
9 Chilawu yaki, pavaveghi mumwanja pabehi na mumbwani, Petili akwenili kulipaghali, kadadava kwa Chapanga, lijuva lyaveli palundosi.
9 No dia seguinte, quando os mensageiros de Cornélio se aproximavam da cidade, Pedro subiu ao terraço para orar. Era cerca de meio-dia,
10 Njala yamutamili, akadayileyi chindu cha kulya, pavaveghi vakumutelekela, kashulula,
10 e ele estava com fome. Enquanto a refeição era preparada, entrou num êxtase.
11 awonili kumbindi kufuwuka, chisunuka kucha yingwa ngomi, yikusunushwa pasi yikamuliwa na mbembi shaki mchechi.
11 Viu o céu aberto e algo semelhante a um grande lençol ser baixado por suas quatro pontas.
12 Mugati yaki mwavelili vang'ongolu vosi vaveli na mawulu, vala vakwava na vambongu vawuluka kululanga.
12 No lençol havia toda espécie de animais, répteis e aves.
13 Pambeli kapikana lishu limlongela, “Petili tandamuki, kawulayi wulyi.”
13 Então uma voz lhe disse: “Levante-se, Pedro; mate e coma”.
14 Lakini Petili kadeta, “Ng'odu Bambu! Ngali hela kulya chindu chiveli cha wafu.”
14 “De modo nenhum, Senhor!”, respondeu Pedro. “Jamais comi coisa alguma que fosse considerada impura e imprópria.”
15 Lishu limuwombela kandi lideta, “Fyang'alishili Chapanga, kotoo kufikema fyawafu.”
15 Mas a voz falou novamente: “Não chame de impuro o que Deus purificou”.
16 Chindu achi chiyeleka mala ndatu, pambeli yila yingwa yiwuya kumbindi.
16 A mesma visão se repetiu três vezes. Então, subitamente, o lençol foi recolhido ao céu.
17 Petili aveli akunyumanyuma akwipwelesha mumunda yaki, milotu ayi ayiwonili yina mana liki, vala vandu avalayilili Kolineli, vakakonyesheleyi nyumba ya Simoni vawolukili pawulongolu ya mlyangu.
17 Pedro ficou perplexo, pensando em qual seria o significado da visão. Nesse momento, os homens que Cornélio tinha enviado encontraram a casa de Simão. Eles se aproximaram do portão
18 Vakakemeyi panji kwa lishu likomi, “Kwaveli mhenja litawa lyaki Simoni Petili, akwikala amu?”
18 e perguntaram se estava hospedado ali Simão, também chamado Pedro.
19 Petili aveli akwihola chila chalangushilwi na Chapanga, Mfuki Mng'alili kamuwombela, “Pikani! Pavaveli vandu vatatu vakukusaka.
19 Enquanto Pedro ainda refletia sobre a visão, o Espírito lhe disse: “Três homens vieram procurá-lo.
20 Ulopukeshi, usunuki uwuki pamu na veni, kotoo kuva na hoshu, nenga ndivalayisha.”
20 Levante-se, desça e vá encontrar-se com eles. Não hesite em acompanhá-los, pois eu os enviei”.
21 Petili kasunuka pasi, kavawombela vandu vala, “Yumumsaka nengapa. Muyisa muyilata liki?”
21 Pedro desceu e disse aos homens: “Eu sou quem vocês procuram. Por que vieram?”.
22 Veni vayangula, “Kolineli mkomi wa machonda katulayisha, vamuwombela mundu yaveli goleki yamujumila Chapanga, mweni mundu msangi kupita vandu vosi va mlima wa Vayawudi. Makungu kamuwombela atulayishi tuyisi tukuwombeli uyendi kayaki, apikanishi filongu fyaku dawumuwombeli.”
22 Eles responderam: “Cornélio, um oficial romano, nos enviou. Ele é um homem devoto e temente a Deus, respeitado por todos os judeus. Um santo anjo o instruiu a chamar o senhor à casa dele para que ele ouça sua mensagem”.
23 Petili kavalibushila munyumba vavi vahenja vaki vawonja pala.
23 Então Pedro convidou os homens para se hospedarem ali aquela noite. No dia seguinte, foi com eles, acompanhado de alguns irmãos de Jope.
24 Chilawu yaki vafikili Kayisalia. Kolineli avelili akumvetela Petili aveli na valongu mundu na vaghanja vaki va pabehi yivalalikili.
24 Chegaram a Cesareia no dia seguinte. Cornélio os esperava e havia reunido seus parentes e amigos íntimos.
25 Petili payingileyi, Kolineli afumili panji kumuyanga, kamutundamila na kamugondamila Petili mbaka pasi.
25 Quando Pedro chegou à casa, Cornélio veio ao seu encontro e prostrou-se diante dele, adorando-o.
26 Petili kamutandamusha, kadeta, “Woloki, nenga mundu hela kucha yuwi.”
26 Mas Pedro o levantou e disse: “Fique de pé! Eu sou apenas um homem como você”.
27 Pakawombeyi nayu kunu vakwingila munyumba, kaliwona lipinga likomi lya vandu vayikungasha pamu.
27 Os dois conversaram e depois entraram na casa, onde muitos outros estavam reunidos.
28 Petili kavawombela, “Yumwi mumanya nendu mwiku kwa Malawu va Chapanga vamupili Musa mundu yavelili Muyawudi kuyihasha awu kuyityangila na vandu va milima yingi. Lakini Chapanga kanangusha ngotoo kumukema mundu yoyosi yapiyalili awu wa wafu.
28 Pedro lhes disse: “Vocês sabem que nossas leis proíbem que um judeu entre num lar gentio como este ou se associe com os gentios. No entanto, Deus me mostrou que não devo mais considerar ninguém impuro ou impróprio.
29 Kwa nongwa ayi, pamungemili jumila nyisa ngajila kususuvila, topi nguvadasha, chimungemilili nenga chindu liki?”
29 Por isso, vim assim que fui chamado, sem levantar objeções. Agora digam por que vocês mandaram me buscar”.
30 Kolineli kadeta, “Majuva matatu vapitili, chipindi kucha achi, cha saa tisa mbungamihi, padadaveyi kwa Chapanga munyumba yangu, melili nimwona mundu kawoloka pawulongolu pangu, avelili na yingwa sing'alili.
30 Cornélio respondeu: “Quatro dias atrás, eu estava orando em casa por volta deste mesmo horário, às três da tarde. De repente, um homem vestido com roupas resplandecentes apareceu diante de mim.
31 Kadeta, ‘Kolineli! Chapanga kapikanisha pawudadava na fupu shaku dasivasuvi ng'odu.
31 Ele me disse: ‘Cornélio, Deus ouviu sua oração e se lembrou de suas esmolas.
32 Valayishi vandu vayendi Yopa, vakamukemi Simoni Petili, akwikalagha mukaya ya Simoni mugola chichuku sha ngwembi yayikala muluwongu ya bahali.’
32 Agora, envie mensageiros a Jope e mande buscar Simão, também chamado Pedro. Ele está hospedado na casa de Simão, um homem que trabalha com couro e mora à beira do mar’.
33 Tepu, ndivalayisha vandu kwa yuwi, kugola nyanyi kwisa. Hinapawu twawosi twabaha pawulongolu ya Chapanga tukupikanisha filongu fyosi fyakulamulili Bambu.”
33 Assim, mandei buscá-lo de imediato, e foi bom que tenha vindo. Agora estamos todos aqui, esperando diante de Deus para ouvir a mensagem que o Senhor mandou que você nos trouxesse”.
34 Petili akandili kudeta, “Nakaka ponopa manya Chapanga kavahela lushawu.
34 Então Pedro respondeu: “Vejo claramente que Deus não mostra nenhum favoritismo.
35 Mundu yoyosi yamjuma Chapanga na yaveli goleki, dajumiliwi na mweni.
35 Em todas as nações ele aceita aqueles que o temem e fazem o que é certo.
36 Chilongu achi chavayeghilili vana va Isilaeli kulandula Chilongu cha Nyanyi yichiyegha kusika kwa deha ya Yesu Kilistu ndi Bambu wa vonda.
36 Esta é a mensagem de boas-novas para o povo de Israel: Há paz com Deus por meio de Jesus Cristo, que é Senhor de todos.
37 Yumwi chindu achi muchimanya, chikwila mlima wosi wa Yudeya, kukandila Galilaya, unjagila walandulili kala Yohani Mbatisha.
37 Vocês sabem o que aconteceu em toda a Judeia, começando na Galileia, depois do batismo que João proclamou.
38 Milandu ya Yesu wa Nasaleti, Chapanga amushawulili amumemishili Mfuki Mng'alili na liwovi. Mweni kayenda kosi, pagola chichuku cha nyanyi kavalowola vosi yivaveli muliwovi lya Lijangavandu. Nongwa Chapanga aveli pamu na mweni.
38 Sabem também que Deus ungiu Jesus de Nazaré com o Espírito Santo e com poder. Então Jesus foi por toda parte fazendo o bem e curando todos os oprimidos pelo diabo, porque Deus estava com ele.
39 Yufwi vatovilela va milandu yosi yagolili mumlima wa Uyawudi na Yelusalemu vamuwulaghili na kumutumbika mlupingika.
39 “E nós somos testemunhas de tudo que ele fez em toda a Judeia e em Jerusalém, onde o mataram. Penduraram-no numa cruz,
40 Chapanga amushukushili mulijuva lya tatu tangila pasovili na kumugola awoneki,
40 mas Deus o ressuscitou no terceiro dia e permitiu que ele fosse visto,
41 kwa vandu vonda ha, ila kwa vatovilela yivashawuliwili kala na Chapanga, yufwi yina, tulya na tulanda pamu na mweni pashukukili kufuma munjifwa.
41 não por todo o povo, mas por nós que fomos escolhidos por Deus de antemão para sermos suas testemunhas. Nós fomos os que comemos e bebemos com ele depois que ele ressuscitou dos mortos.
42 Katulayisha tuvalandulili vandu, pavawombela kucha Chapanga amshawulili Yesu kuvahigha yivaveli vanofu na yivasovili.
42 E ele nos mandou anunciar sua mensagem em toda parte e testemunhar que Deus o designou juiz dos vivos e dos mortos.
43 Vambuyi va Chapanga vosi vakumuywangila, kucha mundu yoyosi yamujumila, kwa liwovi lya litawa lyaki dawushiwi sambi.”
43 É a respeito dele que todos os profetas dão testemunho, dizendo que todo o que nele crer receberá o perdão de seus pecados por meio de seu nome”.
44 Petili paghaveyi akali akudeta filongu afi, Chapanga kavasunushila Mfuki Mng'alili vandu vonda yivapikanisheyi unjagila waki.
44 Enquanto Pedro ainda falava, o Espírito Santo desceu sobre todos que ouviam a mensagem.
45 Vayawudi vajumilili yivayisili na Petili kufuma Yopa vajinga kuwona wuwula wula Chapanga kavamemesha vandu vangajila kuva Vayawudi Mfuki Mng'alili.
45 Os discípulos judeus que acompanhavam Pedro ficaram admirados de que o dom do Espírito Santo também fosse derramado sobre os gentios,
46 Nongwa vavapikanishili pavadeta ndambu yingajila kumanyika na kumujuma Chapanga. Petili kadasha,
46 pois os ouviram falar em outras línguas e louvar a Deus. Pedro perguntou:
47 “Vandu yivamupokilili Mfuki Mng'alili kucha yufwi, ghani daweshi kuvakanisha ava vakotoo kabatishiwa kwa machi?.”
47 “Pode alguém se opor a que eles sejam batizados agora que, como nós, também receberam o Espírito Santo?”.
48 Kalayisha vabatishiwi kwa litawa lya Yesu Kilistu. Pambeli vamuluvili Petili ayikali nawu kwa majuva madokwa.
48 Então ordenou que fossem batizados em nome de Jesus Cristo. Depois, pediram que Pedro ficasse com eles alguns dias.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.