Atos 10
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NAA
1 Kula Kayisalia pavelili mundu yumu, litawa lyaki Kolineli, mkomi wa machonda va Italiya yivayikemili, “Kombaniya ya Vaitalia.”
1 Em Cesareia morava um homem chamado Cornélio, que era centurião de uma companhia do exército chamada Italiana.
2 Avelili mundu msangi, mweni na nyumba yaki yosi, akovekelagha Malawu va Chapanga vamupili Musa avelili akuvatanga vagaju na kumudadavila Chapanga majuva vosi.
2 Era piedoso e temente a Deus com toda a sua casa, fazendo muitas esmolas ao povo e orando sempre a Deus.
3 Yavelili pamusi saa tisa, Chapanga amlangushili palola ngatu hela, makungu wa Chapanga, kamuyisila kumuwombela, “Kolineli!”
3 Um dia, por volta das três horas da tarde, durante uma visão, esse homem viu claramente um anjo de Deus que se aproximou dele e lhe disse:
4 Kolineli kamulolesha nesu makungu ayu kwa lyova, kadeta, “Kuna liki Bambu?”
4 — Cornélio! Este, fixando nele os olhos e possuído de temor, perguntou: — O que é, Senhor? E o anjo lhe disse: — As suas orações e as suas esmolas subiram para memória diante de Deus.
5 Hinapawu, valayishi vandu Yopa, vakamukemi Simoni, litawa lyaki lingi Petili.
5 Agora envie mensageiros a Jope e mande chamar Simão, que também é chamado de Pedro.
6 Mweni muhenja wa mundu yumu, litawa lyaki Simoni, mugola chichuku sha ngwembi, nyumba yaki ya muluwongu ya bahali.”
6 Ele está hospedado com Simão, curtidor, cuja residência está situada à beira-mar.
7 Yula makungu akaywangeyi nayu pawukili kala, Kolineli avakemili vagolafichuku vaki vavili va munyumba na machonda yumu yamumanyili Chapanga.
7 Logo que o anjo que lhe falava se retirou, Cornélio chamou dois dos seus servos e um soldado piedoso dos que estavam a seu serviço
8 Pavawombilili kala findu fyosi fifumbukili, kavalayisha vayendi Yopa.
8 e, depois de lhes explicar tudo, mandou que fossem a Jope.
9 Chilawu yaki, pavaveghi mumwanja pabehi na mumbwani, Petili akwenili kulipaghali, kadadava kwa Chapanga, lijuva lyaveli palundosi.
9 No dia seguinte, enquanto eles viajavam e já estavam perto da cidade de Jope, Pedro subiu ao terraço, por volta do meio-dia, a fim de orar.
10 Njala yamutamili, akadayileyi chindu cha kulya, pavaveghi vakumutelekela, kashulula,
10 Estando com fome, quis comer; mas, enquanto lhe preparavam a comida, sobreveio-lhe um êxtase.
11 awonili kumbindi kufuwuka, chisunuka kucha yingwa ngomi, yikusunushwa pasi yikamuliwa na mbembi shaki mchechi.
11 Viu o céu aberto e um objeto como se fosse um grande lençol, que descia do céu e era baixado à terra pelas quatro pontas,
12 Mugati yaki mwavelili vang'ongolu vosi vaveli na mawulu, vala vakwava na vambongu vawuluka kululanga.
12 contendo todo tipo de quadrúpedes, répteis da terra e aves do céu.
13 Pambeli kapikana lishu limlongela, “Petili tandamuki, kawulayi wulyi.”
13 E ouviu-se uma voz que se dirigia a ele:
14 Lakini Petili kadeta, “Ng'odu Bambu! Ngali hela kulya chindu chiveli cha wafu.”
14 Mas Pedro respondeu: — De modo nenhum, Senhor! Porque nunca comi nada que fosse impuro ou imundo.
15 Lishu limuwombela kandi lideta, “Fyang'alishili Chapanga, kotoo kufikema fyawafu.”
15 Pela segunda vez, a voz lhe falou:
16 Chindu achi chiyeleka mala ndatu, pambeli yila yingwa yiwuya kumbindi.
16 Isso aconteceu três vezes, e, em seguida, aquele objeto foi levado de volta para o céu.
17 Petili aveli akunyumanyuma akwipwelesha mumunda yaki, milotu ayi ayiwonili yina mana liki, vala vandu avalayilili Kolineli, vakakonyesheleyi nyumba ya Simoni vawolukili pawulongolu ya mlyangu.
17 Enquanto Pedro estava perplexo sobre qual seria o significado da visão, eis que os homens enviados por Cornélio, tendo perguntado pela casa de Simão, pararam junto à porta.
18 Vakakemeyi panji kwa lishu likomi, “Kwaveli mhenja litawa lyaki Simoni Petili, akwikala amu?”
18 Chamando, perguntaram se ali estava hospedado Simão, que também é chamado de Pedro.
19 Petili aveli akwihola chila chalangushilwi na Chapanga, Mfuki Mng'alili kamuwombela, “Pikani! Pavaveli vandu vatatu vakukusaka.
19 Enquanto Pedro meditava a respeito da visão, o Espírito lhe disse: — Estão aí três homens à sua procura.
20 Ulopukeshi, usunuki uwuki pamu na veni, kotoo kuva na hoshu, nenga ndivalayisha.”
20 Portanto, levante-se, desça e vá com eles, sem hesitar; porque eu os enviei.
21 Petili kasunuka pasi, kavawombela vandu vala, “Yumumsaka nengapa. Muyisa muyilata liki?”
21 Então Pedro desceu e disse àqueles homens: — Eu sou a pessoa que vocês estão procurando. O que os traz até aqui?
22 Veni vayangula, “Kolineli mkomi wa machonda katulayisha, vamuwombela mundu yaveli goleki yamujumila Chapanga, mweni mundu msangi kupita vandu vosi va mlima wa Vayawudi. Makungu kamuwombela atulayishi tuyisi tukuwombeli uyendi kayaki, apikanishi filongu fyaku dawumuwombeli.”
22 Então disseram: — O centurião Cornélio, homem reto e temente a Deus e tendo bom testemunho de toda a nação judaica, foi instruído por um santo anjo a mandar chamar você para a casa dele e ouvir o que você tem a dizer.
23 Petili kavalibushila munyumba vavi vahenja vaki vawonja pala.
23 Pedro, então, convidando-os a entrar, hospedou-os. No dia seguinte, Pedro se aprontou e foi com eles. Também alguns irmãos dos que moravam em Jope foram com ele.
24 Chilawu yaki vafikili Kayisalia. Kolineli avelili akumvetela Petili aveli na valongu mundu na vaghanja vaki va pabehi yivalalikili.
24 No dia seguinte, Pedro chegou a Cesareia. Cornélio estava esperando por eles, tendo reunido os seus parentes e os amigos mais íntimos.
25 Petili payingileyi, Kolineli afumili panji kumuyanga, kamutundamila na kamugondamila Petili mbaka pasi.
25 Quando Pedro estava por entrar, Cornélio foi ao seu encontro e, prostrando-se aos pés dele, o adorou.
26 Petili kamutandamusha, kadeta, “Woloki, nenga mundu hela kucha yuwi.”
26 Mas Pedro o levantou, dizendo: — Levante-se, porque eu também sou apenas um homem.
27 Pakawombeyi nayu kunu vakwingila munyumba, kaliwona lipinga likomi lya vandu vayikungasha pamu.
27 Falando com ele, Pedro entrou, encontrando muitos reunidos ali,
28 Petili kavawombela, “Yumwi mumanya nendu mwiku kwa Malawu va Chapanga vamupili Musa mundu yavelili Muyawudi kuyihasha awu kuyityangila na vandu va milima yingi. Lakini Chapanga kanangusha ngotoo kumukema mundu yoyosi yapiyalili awu wa wafu.
28 a quem se dirigiu, dizendo: — Vocês bem sabem que um judeu está proibido de se juntar a um gentio ou de entrar na casa dele. Mas Deus me mostrou que não devo considerar ninguém impuro ou imundo.
29 Kwa nongwa ayi, pamungemili jumila nyisa ngajila kususuvila, topi nguvadasha, chimungemilili nenga chindu liki?”
29 Por isso, uma vez chamado, vim sem vacilar. E agora pergunto: Por que motivo vocês mandaram me chamar?
30 Kolineli kadeta, “Majuva matatu vapitili, chipindi kucha achi, cha saa tisa mbungamihi, padadaveyi kwa Chapanga munyumba yangu, melili nimwona mundu kawoloka pawulongolu pangu, avelili na yingwa sing'alili.
30 Cornélio respondeu: — Faz hoje quatro dias que, mais ou menos por esta hora, às três da tarde, eu estava orando em minha casa. De repente, se apresentou diante de mim um homem vestido com roupas resplandecentes
31 Kadeta, ‘Kolineli! Chapanga kapikanisha pawudadava na fupu shaku dasivasuvi ng'odu.
31 que disse: “Cornélio, a sua oração foi ouvida e as suas esmolas foram lembradas na presença de Deus.
32 Valayishi vandu vayendi Yopa, vakamukemi Simoni Petili, akwikalagha mukaya ya Simoni mugola chichuku sha ngwembi yayikala muluwongu ya bahali.’
32 Envie, pois, alguém a Jope e mande chamar Simão, que também é chamado de Pedro; ele está hospedado na casa de Simão, curtidor, à beira-mar.”
33 Tepu, ndivalayisha vandu kwa yuwi, kugola nyanyi kwisa. Hinapawu twawosi twabaha pawulongolu ya Chapanga tukupikanisha filongu fyosi fyakulamulili Bambu.”
33 Portanto, sem demora, mandei chamá-lo, e você fez muito bem em vir. Agora estamos todos aqui, na presença de Deus, prontos para ouvir tudo o que o Senhor ordenou a você.
34 Petili akandili kudeta, “Nakaka ponopa manya Chapanga kavahela lushawu.
34 Então Pedro começou a falar. Ele disse: — Reconheço por verdade que Deus não trata as pessoas com parcialidade;
35 Mundu yoyosi yamjuma Chapanga na yaveli goleki, dajumiliwi na mweni.
35 pelo contrário, em qualquer nação, aquele que o teme e faz o que é justo lhe é aceitável.
36 Chilongu achi chavayeghilili vana va Isilaeli kulandula Chilongu cha Nyanyi yichiyegha kusika kwa deha ya Yesu Kilistu ndi Bambu wa vonda.
36 Esta é a palavra que Deus enviou aos filhos de Israel, anunciando-lhes o evangelho da paz, por meio de Jesus Cristo. Este é o Senhor de todos.
37 Yumwi chindu achi muchimanya, chikwila mlima wosi wa Yudeya, kukandila Galilaya, unjagila walandulili kala Yohani Mbatisha.
37 Vocês sabem o que aconteceu em toda a Judeia, tendo começado na Galileia depois do batismo que João pregou,
38 Milandu ya Yesu wa Nasaleti, Chapanga amushawulili amumemishili Mfuki Mng'alili na liwovi. Mweni kayenda kosi, pagola chichuku cha nyanyi kavalowola vosi yivaveli muliwovi lya Lijangavandu. Nongwa Chapanga aveli pamu na mweni.
38 como Deus ungiu a Jesus de Nazaré com o Espírito Santo e com poder. Jesus andou por toda parte, fazendo o bem e curando todos os oprimidos do diabo, porque Deus estava com ele.
39 Yufwi vatovilela va milandu yosi yagolili mumlima wa Uyawudi na Yelusalemu vamuwulaghili na kumutumbika mlupingika.
39 E nós somos testemunhas de tudo o que ele fez na terra dos judeus e em Jerusalém. Depois eles o mataram, pendurando-o num madeiro.
40 Chapanga amushukushili mulijuva lya tatu tangila pasovili na kumugola awoneki,
40 Mas Deus o ressuscitou no terceiro dia e concedeu que fosse manifesto,
41 kwa vandu vonda ha, ila kwa vatovilela yivashawuliwili kala na Chapanga, yufwi yina, tulya na tulanda pamu na mweni pashukukili kufuma munjifwa.
41 não a todo o povo, mas às testemunhas que foram anteriormente escolhidas por Deus, isto é, a nós que comemos e bebemos com ele, depois que ressurgiu dentre os mortos.
42 Katulayisha tuvalandulili vandu, pavawombela kucha Chapanga amshawulili Yesu kuvahigha yivaveli vanofu na yivasovili.
42 Jesus nos mandou pregar ao povo e testemunhar que ele foi constituído por Deus como Juiz de vivos e de mortos.
43 Vambuyi va Chapanga vosi vakumuywangila, kucha mundu yoyosi yamujumila, kwa liwovi lya litawa lyaki dawushiwi sambi.”
43 Dele todos os profetas dão testemunho de que, por meio do seu nome, todo o que nele crê recebe remissão dos pecados.
44 Petili paghaveyi akali akudeta filongu afi, Chapanga kavasunushila Mfuki Mng'alili vandu vonda yivapikanisheyi unjagila waki.
44 Enquanto Pedro falava estas palavras, o Espírito Santo caiu sobre todos os que ouviam a mensagem.
45 Vayawudi vajumilili yivayisili na Petili kufuma Yopa vajinga kuwona wuwula wula Chapanga kavamemesha vandu vangajila kuva Vayawudi Mfuki Mng'alili.
45 E os fiéis que eram da circuncisão, que tinham vindo com Pedro, admiraram-se, porque também sobre os gentios foi derramado o dom do Espírito Santo.
46 Nongwa vavapikanishili pavadeta ndambu yingajila kumanyika na kumujuma Chapanga. Petili kadasha,
46 Pois eles os ouviam falando em línguas e engrandecendo a Deus. Então Pedro disse:
47 “Vandu yivamupokilili Mfuki Mng'alili kucha yufwi, ghani daweshi kuvakanisha ava vakotoo kabatishiwa kwa machi?.”
47 — Será que alguém poderia recusar a água e impedir que sejam batizados estes que, assim como nós, receberam o Espírito Santo?
48 Kalayisha vabatishiwi kwa litawa lya Yesu Kilistu. Pambeli vamuluvili Petili ayikali nawu kwa majuva madokwa.
48 E ordenou que fossem batizados em nome de Jesus Cristo. Então lhe pediram que permanecesse com eles por alguns dias.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.