Atos 2

Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila (MXQNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ko ja mʉj xʉʉ tpaty diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Pentʉkostés xʉʉ, jaa naty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ tʉgoty,
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 es tiꞌin tmʉdoodʉ ñojktaꞌaky tsa̱jpótm es tyukwandsʉdyaay ja tʉjk éxtʉm tuꞌugʉ mʉk poj.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Ta oj tꞌijxpa̱a̱ttʉ éxtʉmʉ jʉnyaꞌank, es jam oj wyeꞌemy kʉjktuꞌugʉ jʉnyaꞌank ma̱ kyʉba̱jkʉty.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Ta ja Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja myʉkꞌa̱jtʉn nidʉgekyʉ ni nʉꞌʉnʉ naty jápʉty. Ta tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk wiꞌix yʉ Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja ayuk es tka̱jxtʉt.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 May myiiñ yʉ israelítʉty jap Jerusalén esʉ Dios tꞌawdáttʉt, es may nʉꞌʉn ja ja̱ꞌa̱y naxwiiñ dyajna̱jxtʉ jap ja xʉʉ.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Ko yʉꞌʉjʉty tmʉdoodʉ jam tsa̱jwínm ñojktaꞌaky, ta ñaymyujkʉdʉ mayjyaꞌay. Kyaj tnijawʉ ti tʉ jyátyʉty ko nidʉgekyʉ oj tmʉdowdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja myʉguꞌuktʉjkʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk éxtʉm ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ jagam tsoꞌomp.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Ta diꞌibʉ miindʉ xʉꞌa̱jtpʉ dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ, es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ niduꞌugáty:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Pes, ¿wiꞌixʉ tya̱a̱dʉ nmʉdoꞌom kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉmʉ nꞌayukꞌa̱jtʉm?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 ¡Ʉdsa̱jtʉm nmiꞌinʉm ma̱ wiingátypyʉ naxwíñʉdʉ! Ta yʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ tsoꞌomp Partyʉ, Meedyʉ, Elam, Mesopotamyʉ, Judeeʉ, Kapadosyʉ, Pontʉ, Asyʉ,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Frijyʉ, Panfilyʉ, Ejiptʉ, Áfrikʉ diꞌibʉ myʉwingonʉ Sirene, es nandʉꞌʉnʉ xʉꞌa̱jtpʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Romʉ. Nijaꞌadyʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ ja̱jtp israelítʉty es nijaꞌajʉty diꞌibʉ tyuktʉjkʉ ja wyinma̱ꞌa̱ñ ja israelítʉty.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Ta nandʉꞌʉnʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Kretʉ es Araabyʉ. ¡Es ʉdsa̱jtʉm nidʉgekyʉ tyam nmʉdoꞌomʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱yʉty tniga̱jxtʉ ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Dios tyiimpy es mʉk yajjáwʉ, dʉꞌʉn kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉm nga̱jxʉm!
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y dʉꞌʉñʉ wyʉꞌʉmʉdyaaydyʉ es kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp es ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ niduꞌuk niduꞌuk:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Esʉ wiink ja̱ꞌa̱y jeꞌeyʉ oj ttukxiꞌiktʉ, es jyʉna̱ꞌa̱ndʉ:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Ta yʉ Peedrʉ mʉt ja myʉꞌapóstʉlʉty tyʉna̱a̱yʉꞌktʉ, esʉ Peedrʉ oj kyajxy mʉk:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Ja nmʉguꞌukꞌa̱jtʉm kyaj myiꞌigyʉty, éxtʉm miits mjʉna̱ꞌa̱ndʉ. Kyaj myuꞌugʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty mʉt ko jeꞌeyʉ ja yamʉ xʉʉ waanʉ pyétyñʉm.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Tya̱a̱dʉ diꞌibʉ miits yam mꞌijxtʉp es mmʉdoodʉp, yʉꞌʉ diꞌibʉ jʉnán ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 Dios jyʉnáñ: “Ko naty ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyannʉ,
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Es nandʉꞌʉn diꞌibʉts xymyʉduump, yedyʉjk esʉ toxytyʉjk,
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Ndunaambyʉts ja mʉjꞌa̱jtʉn jam tsa̱jwínm,
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Kyaj ja xʉʉ ñakyꞌana̱ꞌa̱ñ, dʉꞌʉñʉ wyingoodsʉyaꞌañ,
20 Veya matan boro nagugum
21 Es nidʉgekyʉ diꞌibʉ mʉnuꞌxtákʉdʉp éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm, nitsoꞌoktʉp.”
21 Orot yait
22 Net ja Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ:
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Miits xykyʉya̱jktʉ ja Jesús ma̱ ja romanʉ ja̱ꞌa̱y es dyajkruuzpáttʉt es dyaꞌooktʉt. Dʉꞌʉn xytyuundʉ éxtʉmʉ Dios ttuknibʉjtákʉ es jawyiin tnija̱ꞌa̱jʉ.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Perʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús es dyajpʉdseemy ma̱ oj ñaxtʉkʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t myʉmadaꞌagyʉty ja oꞌkʉn.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Es ja rey Davit tnimadyaky ja Kristʉ ko oj jyaꞌay jékyʉp:
25 David nati orot isan eo,
26 Pa̱a̱ty jyotkujkꞌáty yʉ nꞌanmʉja̱ꞌa̱nʉts,
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 mʉt ko mij kyaj xyñaꞌíxʉt yʉ nꞌanmʉja̱ꞌa̱nʉts ma̱ ꞌyity ja oꞌkpʉtʉjkʉty,
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Tʉts mij xytyukniꞌꞌixʉ ja nʉꞌʉ tuꞌu diꞌibʉts xyajja̱ꞌtʉp ma̱ ja jikyꞌa̱jtʉn,
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 Es ja Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ:
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Davit yʉꞌʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es kyaj dʉꞌʉn jyʉnáñ mʉt yʉ kyʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ, Dios yʉꞌʉ wya̱ndak es tpʉjta̱ꞌa̱ga̱ꞌa̱ñ nandʉꞌʉn éxtʉmʉ reyʉn tuꞌugʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts ja Davit.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Dʉꞌʉn éxtʉm ꞌyixy, pa̱a̱ty ja Davit jyʉnáñ ko jikypyʉ́kʉp ja Kristʉ es ko yʉ ñiniꞌx kyaj wyindʉgóyʉt.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Es jantsy tʉyꞌa̱jtʉnʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús, es ma̱ taadʉ nidʉgekyʉ ʉʉdsʉty ndestiigʉꞌáttʉ.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Dios dyajjikypyejky ja Jesús es tpʉjtáky pyʉꞌa̱a̱y aga̱ꞌa̱ñdsyoo es tmooy ja Espíritʉ Santʉ, dʉꞌʉn éxtʉm tʉ twa̱ndaꞌaky. Es tyam ja Jesús tʉ dyaky ja Espíritʉ Santʉ ma̱ ʉʉdsʉty. Es pa̱a̱ty dʉꞌʉn jyaty diꞌibʉ miits mꞌijxtʉp es mmʉdoodʉp.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Yʉ Davit kyaj tsya̱jpejty, dʉꞌʉn éxtʉm ja Davit jyʉnáñ:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mijʉ mmʉdsip.”
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Esʉ Peedrʉ ꞌyakjʉnáñ:
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Ko oj ja ja̱ꞌa̱yʉty tmʉdowdʉ diꞌibʉ kya̱jx ja Peedrʉ, net jyotmayꞌoꞌktʉ es dyajtʉʉdʉ ja Peedrʉ es ni nʉꞌʉnʉ apóstʉlʉty:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Esʉ Peedrʉ ꞌyadsooy:
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Miidsʉty yʉ Dios tʉ mdukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ mʉt yʉ mꞌuꞌunk mꞌʉna̱ꞌkʉty, es nidʉgekyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ jagam tsʉna̱a̱ydyʉp; nidʉgekyʉ diꞌibáty ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Dios wyinwitsaampy.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Dʉꞌʉnʉ Peedrʉ oj kyajxy jeky, es wyinma̱ꞌa̱ñmyooyʉ:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ wiꞌixʉ Peedrʉ jyʉnáñ, jaꞌa oj ñʉbattʉ. Janitʉgʉk milʉn ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús ja xʉʉ.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyotmooydyʉp tʉgekyʉ diꞌibʉ ja apóstʉlʉty tukꞌʉxpʉjkʉdʉp, ñayyajtiꞌigyʉdʉ mʉdʉ myʉmʉbʉjkpʉty, kya̱jxtáktʉ es ñaymyujkʉdʉ, es ttujkwa̱ꞌxtʉ ja tsa̱jkaaky éxtʉmʉ Jesús ttuuñ ko jatim okpʉ tka̱a̱y mʉdʉ ꞌyʉxpʉjkpʉtʉjk.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Esʉ apóstʉlʉty ttuundʉ mayʉ mʉjꞌa̱jtʉn esʉ ijxwʉꞌʉmʉn diꞌibʉ dʉꞌʉñʉ yajwʉꞌʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Nidʉgekyʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉ tiꞌigyʉ ꞌyittʉ es dyajwa̱ꞌxtʉ diꞌibʉ naty myʉda̱jttʉp.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Pʉ́nʉty ti myʉda̱jttʉp, tyoꞌktʉp jaꞌa, es ja ñimeeñ dyajwa̱ꞌxtʉ wiꞌix pʉ́n tyʉgoyꞌa̱jtxʉty,
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 es ñaymyujkʉdʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty bom bom. Es ma̱jatyʉ tyʉjkʉty kyaay ꞌyuktʉ tiꞌigyʉty mʉt ja xondakʉn es mʉt ja oyjyot es tꞌawda̱jttʉ ja Dios.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty jyʉnandʉ ko jyikyꞌattʉ tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt. Es bom bom wyimbejty yʉꞌʉjʉty diꞌibʉ kyupʉjktʉp ja Jesukristʉ.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.