Marcos 14

Juquila Mixe NT (MXQ_TBL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Jaꞌa tyʉgoyꞌaty majtsk xʉʉ ja paskʉ xʉʉ ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky diꞌibʉ kyaj tmʉdaty yʉ levaduurʉ, es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp tꞌʉxta̱a̱ydyʉ ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix tꞌokmátstʉt ja Jesús mʉdʉ andakʉn, es ttukꞌyaꞌooktʉt.
1 Tar Nowaten naatu Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw i veya rou’ab nahimaim bat. Naatu firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah i wa’iwa’iramaim ef hinuwet mi’itube Jesu hitab hita’asabun isan.
2 Es ñayjyʉnánʉdʉ: —Kyaj jyaaty ma̱ ja xʉʉ kʉdiibʉ xyñibʉdʉꞌkʉm ja ja̱ꞌa̱yʉty.
2 Naatu hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawanan tanasinafumih, anayabin rakit boro tanaku’ub.”
3 Jamʉ natyʉ Jesús Betañʉ ma̱ yʉ tyʉjkʉ Simonk diꞌibʉ yajtijp nileprʉ pa̱ꞌa̱m. Ko naty ja Jesús ꞌyuꞌuñʉ meesʉ winduuy, ta ñimʉwingoonʉ tuꞌugʉ toxytyʉjk mʉt tuꞌugʉ alabastrʉ limetʉ ujts mʉdʉ aseytʉ pa̱ꞌa̱k xuꞌkpʉ jantsy tsooxʉbʉ. Ta ja toxytyʉjk oj ttuknitemy kyʉba̱jkkʉjxy.
3 Jesu in Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana bar wanawanan run, ma bay eaau basit babin ta kibub kabayamaim hikwak raiy yamurin gewasin hisuwai batabat bai narun, iti raiy i ana baiyan gagamin, kibub sikan ana gigiwaiyomaim takakir Jesu aribun yan isuwai re.
4 Ko tꞌijxtʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, ta niduꞌugʉty ꞌyajkʉdʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ: —¿Ti ko tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn tʉ ꞌyʉxtʉgoy?
4 Sabuw afa nati’imaim hima’am hi’i’itin yah so’ar naatu taiyuwih hima higam hio, “Aisim iti raiy yamurin gewasin asir ebisuwai kwanikwaniy?
5 Tya̱a̱dʉ tʉʉxyʉp yajteeky tʉgʉk mʉgoꞌpx xʉʉ nidún, esxyʉp yajtukpudʉ́kʉdʉ ja ayoobʉ ja̱ꞌa̱yʉty. Ta tꞌoodʉ ja toxytyʉjk.
5 Iti raiy i 300 denari tafanamaim auman boro hitatubun naatu kabay sabuw bai’akirayah hitibaisih!” Naatu babin hi’i’iyab higam hiu kwanikwaniy.
6 Es ja Jesús tꞌanma̱a̱ydyʉ: —Mastuꞌuttʉ. ¿Ti ko xyꞌoodʉ? Tya̱a̱dʉ óyʉdsʉ dʉꞌʉn tʉ xytyuñ.
6 Baise Jesu eo, “Babin kwaihamiy! Aisim kwaowa’awa’an? Sawar gewasin maiyow ayu isou sinaf.
7 Ja ayoobʉtʉjkʉty dʉꞌʉñʉm xymyʉdáttʉt ma̱ miidsʉty, es oyña̱ꞌa̱ty mba̱a̱t xypyudʉ́kʉdʉt. Per ʉj kyajts dʉꞌʉñʉm xymyʉdáttʉt.
7 Kwa boro mar etei bai’akirayah bairi kwanama, veya afa baibaisih isan kwanakokok boro kwanibaisih. Baise ayu boro men mar etei bairit tanama’amih.
8 Tya̱dʉ toxytyʉjk tʉ ttuñ diꞌibʉ mba̱a̱t, tʉ ja nniniꞌxʉts pa̱ꞌa̱k xuꞌkpʉ ttukkuutsy esʉts nnaxtʉjkʉnʉdʉts.
8 Babin abistan sisinaf i karam ayu isou sinaf, raiy yamurin gewasin biyau imaim isuwai re’er i ayu yanowahu biyau eyayabunai ufibo hinayai.
9 Tʉyꞌa̱jtʉn nꞌanʉʉmʉdʉ ko yajka̱jxwaꞌxy yʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, yajmadya̱ꞌa̱gʉt nandʉꞌʉn diꞌibʉ tyuunʉ tya̱dʉ toxytyʉjk, es dʉꞌʉn yajjamyátsʉt yʉꞌʉ.
9 Anababatun a tur ao’owen, iti Tur Gewasin tafaram tutufin wanawanan hinao hinabibinan, iti babin abisa sisinaf sabuw boro isan hinao naatu hinanuh.”
10 Net niduꞌugʉ nima̱jmajtskpʉ ja ʉxpʉjkpʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Juudʉs Iskaryotʉ, oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es oj myadyaꞌaky mʉt yʉꞌʉjʉty wiꞌix tkʉyaka̱ꞌa̱ñ ja Jesús.
10 Imaibo Judas Iscariot Jesu ana bai’ufununayan orot ta nah 12 wanawanahimaim tit in firis ukwarih biyah tit saise ef tanuwet Jesu umahimaim tayai hitarab tamorob.
11 Es yʉꞌʉjʉty xyondaktʉ es twa̱ndaktʉ ja Juudʉs ko tmoꞌoya̱ꞌa̱ndʉ ja meeñ. Net ja Juudʉs tꞌʉxta̱a̱y ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix tkʉyákʉt ja Jesús.
11 Naatu abistanawat eo hinonowar hiyasisir men kafaita, naatu kabay baitinin isan hi’omatan. Judas misir ef ana gewasin nuwet imaim Jesu tab titih hita’asabun isan.
12 Es ma̱ ja paskʉ xʉʉ tsyondaky, ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky diꞌibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ, es ja ja̱ꞌa̱yʉty dyaꞌooktʉ ja byorreegʉ, ta ja ʉxpʉjkpʉty tnimiindʉ wingón ja Jesús es dyajtʉʉdʉ: —¿Ma̱ xytsyeky nꞌʉxkúkʉdʉts es nduꞌunʉm ja paskʉ aꞌux?
12 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw aa ana veya wantoro’ot ebubusuruf, nati’imaim Tar Nowaten ana hiyuw aa isan bobaituw sheep natunatuh wabih lamb imaim terouw tisisibor. Imih Jesu ana bai’ufununayah hibatiy, “O kukokok boro menamaim Tar Nowaten ana hiyuw ana bogaigiwas o isa?”
13 Ta ja Jesús tkejxy nimajtskʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty, es tꞌanma̱a̱y: —Nʉjxtʉ jam ka̱jpnóty. Jap xypya̱a̱dʉt tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ myʉnejxypy tuk tsiyʉ nʉʉ,
13 Basit Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih eo, “Kwanan bar oto’otowen kwanatitit nati’imaim orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nan bairi kwanitar,
14 es xypyanʉjxtʉt extʉ ma̱ tyʉjktʉ́kʉ, es xyꞌanʉʉmʉdʉ tadʉ kudʉjk: “Yʉ nWindsʉ́nʉts xytyukꞌyajtʉʉp: ¿Ma̱ ja kwartʉ ma̱ mba̱a̱t nꞌaꞌuxꞌáttʉdʉts mʉdʉdsʉ nꞌʉxpʉjkpʉtʉjk ma̱ tya̱dʉ paskʉ?”
14 naatu kwani’ufunun bairi kwanan, bar menatan erur imaim kwanarun. Nati’imaim bar matuwan kwanau, ‘Bai’obaiyenayan ebibat bar awan menatan ayu au bai’ufnunayah bairi Tar Nowaten ana hiyuw anaa?’
15 Net mdukꞌíxʉdʉt tuꞌugʉ mʉj kwartʉ es oydyúñ ma̱ ja tuknikʉꞌʉybyʉ tʉjk, es xyꞌʉxkúkʉt ja aꞌux jam.
15 Naatu bar tafantoro’ot awan ta gewasin hiyabun inu’in nabi’obaiyi imaim kwanabogaigiwas.”
16 Ta ja nimajtsk ʉxpʉjkpʉty ñʉjxtʉ ka̱jpnóty es tpattʉ tʉgekyʉ éxtʉm ꞌyanma̱a̱yʉ ja Jesús, es dyaꞌꞌabátʉdʉ ja paskʉ aꞌux.
16 Bai’ufnunayah hitit hin bar oto’otowen hitit naatu Jesu iu’uwih na’atube sawar etei’imak hitita’uren, naatu Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
17 Es ko oj tsyuꞌujʉnʉ, ta jya̱jttʉ Jesús mʉdʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty,
17 Veya re birabirab Jesu ana bai’ufununayah 12 bairi hina
18 es ñaxwaꞌtsta̱a̱ydyʉ meesʉ winduuy, es kyaydyʉ. Net ja Jesús jyʉnáñ: —Tʉyꞌa̱jtʉn nꞌanʉʉmʉdʉ ko niduꞌuk miidsʉty diꞌibʉ kaapy mʉt ʉj, jaꞌats ʉj xykyʉyaka̱a̱mbʉts.
18 hima bay hi’aa wanawanan Jesu misir eo, “Anababatun a tur ao’owen kwa wanawananamaim orot ta boro babau nao anamorob, nati orot i ayu airi efan ta’imon ama a’au.”
19 Net ja ʉxpʉjkpʉty jyantsyjyotmaydyuktʉjkʉdʉ, es dyajtʉʉdʉ niduꞌugáty ja Jesús: —¿Tii ʉjtsʉ daa?
19 Bai’ufununayah gubamih hurir himisir ta’ita’imon Jesu hibabatiyih, “O kunotanot ayu ai en?”
20 Ta ꞌyadsoojʉdʉ Jesús: —Yʉꞌʉ dʉꞌʉn niduꞌuk miidsʉty ja nima̱jmajtskpʉ diꞌibʉts xymyʉtka̱a̱ymyujkp.
20 Jesu iyafutih eo, “Kwa na 12 wanawanamaim yait ana rafiy nab ayu airi tew yan anabubutu’ub orotoban nati.
21 Ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉꞌʉn nnejxyʉts éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉnaꞌañ. Per pʉroobʉ tadʉ yedyʉjk diꞌibʉts xykyʉyaka̱a̱mp. Nik oy mʉt yʉꞌʉ kooxyʉp kyadimmiiñ kyadimja̱jty naxwiiñ.
21 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikikirum na’atube, baise yait Orot Natun baban eo emomorob i boro bai’akir kakafin maiyow nab, gewasin nati orot iti tafaramaim men tatufuw.”
22 Ma̱ naty jam ꞌyaꞌuxꞌattʉ, ta Jesús tkoneꞌky ja tsa̱jkaaky es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios. Es ko ttujkwaꞌxy, ta tmooydyʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty, es tꞌanʉʉmʉdʉ: —Kaydyʉ. Tya̱a̱dʉdsʉ nniniꞌx.
22 Bay hi’aa wanawanan Jesu rafiy bai merar yi yoyoban sawar imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Kwabai kwa’aan, iti i ayu biyou.”
23 Net tkoneꞌky tuꞌugʉ kálʉz mʉdʉ vinʉ es tja̱ꞌa̱ygyʉdaꞌaky ja Dios. Ta tmooydyʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty, es nidʉgekyʉ ꞌyuktʉ ma̱ ja kálʉz,
23 Naatu kerowas bai God ana merar yi sawar, ana bai’ufununayah itih etei’imak hitom.
24 es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ: —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉꞌʉn ja nneꞌpyñ diꞌibʉ Dios yajnaxkʉdákypy ja jembyʉ kajxyꞌátypyʉ, diꞌibʉ yajtama̱a̱n yajꞌyoka̱a̱mp es dʉꞌʉn yajmaꞌxʉt nimay ja ja̱ꞌa̱yʉdyʉ pyojpʉty.
24 Naatu iuwih eo “Iti i ayu au rara au Obaibasit Boubun kwa etei isa abisuwai.
25 Es nꞌanʉʉmʉdʉ ko kyajts nnakyꞌuuga̱ꞌa̱ñ ja uuvʉ nʉʉ extʉ kodsʉ naty nꞌiiky mʉt miidsʉty ja jembyʉ uuvʉ nʉʉ ma̱ ja Diosʉ kyutujkʉn.
25 Anababatun a tur ao’owen, Ayu iti wine boro men anatom maiye, anama’am wine boubun Tamai ana aiwobomaimibo anatom.”
26 Ko tꞌʉʉda̱a̱ydyʉ tuꞌugʉ alabanzʉ, ta oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk.
26 Naatu ew hitabor sawar himisir hitit hin Olive oyawemaim hitit.
27 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱ydyʉ: —Nidʉgekyʉ miits xymyastuꞌudándʉpts ma̱ tya̱dʉ koots. Mʉt ko jyʉnaꞌañ ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Nyaꞌoogʉpts ja borreegʉ kwentʉꞌa̱jtpʉ, es ja byorreegʉty ꞌyayoꞌoywya̱ꞌxta̱ꞌa̱ydyʉt.”
27 Jesu ana bai’ufununayah hai tur eowen eo, “Kwa etei’imak boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, anayabin Bukamaim iti na’atube hikirum.”
28 Es kodsʉ naty tʉ njikypyeky, jawyiinʉts nnʉjxʉt Galileeʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mganʉjxtʉ.
28 Baise morobone ana mimisir ufunamaim ayu boro wan anan Galilee anatit.”
29 Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: —Oy nidʉgekyʉ mjamastútʉbʉ, ʉj kyajts mij nmastuꞌudʉt.
29 Peter iya’afut eo, “Au ofonah boro hinabihir, baise ayu boro men anihamiy ana bihiramih.”
30 Net ja Jesús ꞌyanma̱a̱yʉ: —Peedrʉ, tʉyꞌa̱jtʉn nꞌanʉʉmʉ ko ma̱ tya̱dʉ koots, kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak ꞌyʉy majtsk ok, es mij mjʉna̱ꞌa̱na̱ꞌa̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xyꞌixꞌaty.
30 Jesu Peter isan eo, “Anababatun a tur ao’owen boun gugumin o mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro mar rou’ab nao’o inanowar.”
31 Ta ja Peedrʉ mʉk ꞌyadsooy: —Oyʉts ndimꞌoogʉt mʉt mij, kyajts njʉna̱ꞌa̱na̱ꞌa̱ñ ko kyaj nꞌixꞌaty. Es nidʉgekyʉ ja wiink ʉxpʉjkpʉty nandʉꞌʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱ydyʉ.
31 Peter fair raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo nati tur ana’omih, ayu o airit morobomih wabin abatun.” Naatu bai’ufununayah etei’imak tur ta’imon hio.
32 Net ja Jesús jya̱jttʉ mʉdʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty ma̱ tuꞌugʉ luga̱a̱r diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Jetsemanii. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty: —Uꞌuñʉdʉ ya̱a̱ mints xim nꞌokka̱jxtaꞌaky.
32 Naatu hina efan wabin Gethsemane imaim hitit, Jesu ana bai’ufununayah isah eo, “Iti’imaim kwanama ayu anan anayoyoban.”
33 Ta tmʉnejxy ja Peedrʉ, Santya̱ꞌa̱gʉ esʉ Fwank, esʉ Jesús ñayjya̱ꞌa̱jʉ jantsy jotmaymyʉʉt es ꞌyamutskꞌa̱jty.
33 Peter, James, naatu John buwih bairi hin. Dogoron wanawanan busuruf yababan naatu biyababan ana bit tatam.
34 Net tꞌanma̱a̱ydyʉ: —Dʉꞌʉnʉts njawʉ njodoty éxtʉm tuꞌugʉ jotmay diꞌibʉ mʉdʉ oꞌkʉn. Wʉꞌʉmdʉ miits ja ya̱a̱ es mʉdánʉdʉ ja tsuu mʉt ʉj.
34 Naatu ana bai’ufununayah nah tounu isah eo, “Dogorou wanawanan yababan i ra’at kwanekwan kafa’imo nimfufuru, imih iti’imaim kwamare naatu mata nanuw kwanama.”
35 Net ja Jesús waanʉ ñasꞌyoꞌoyʉ. Ta ñayjyujpʉ koxtanʉ naxkʉjxy, kya̱jxtáky
35 Jesu in kafa’imo yumatan aubabe me yan ra’iy naatu yoyoban saife ef tama’am na’at bai’akir ana veya tanan men tab.
36 es jyʉnáñ: —Tatituꞌunk, mij mba̱a̱t oytyiity xytyuñ. Pʉn mba̱a̱t, kʉdiibʉts nꞌuugʉt yʉ ta̱ꞌa̱mbʉ. Per kyaj dyʉꞌʉnʉty éxtʉmts ʉj ndseky, waꞌan dʉꞌʉn éxtʉm mij xytsyeky.
36 Jesu yoyoban eo, “Tamai, Taimaya! Sawar etei i hamehamen karam boro inasinaf iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok baise o a kok.”
37 Net jyʉmbijty ma̱ naty ja nidʉgʉʉkpʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty, es tpattʉ mya̱ꞌa̱dʉ, es tꞌanma̱a̱y ja Peedrʉ: —Simonk, ¿tii mma̱a̱bʉ? ¿Ti kyaj tʉ mmadaꞌaky mꞌítʉt wijy mʉt ʉj ni tuk oorʉ?
37 Naatu Jesu matabir maiye nan ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih Peter isan eo, “Simon o mata fot ku’inu’in? Karam boro one hour ana fofonin mata hitanuw bairit tatama?”
38 Wijtʉ es ka̱jxta̱ꞌa̱ktʉ kʉdiibʉ ja kaꞌoybyʉ mmʉmada̱ꞌa̱gʉdʉt. Tʉyꞌa̱jtʉn ko ja anmʉja̱ꞌa̱n myʉda̱jtypy ja tsojkʉn, per kyaj yʉ niniꞌx tkupʉka̱ꞌa̱ñ.
38 Nah tounu isah eo, “Mata to’iwa’an kwayoyoban saise men routobon kwanab, ayub i ekokok baise biya i himorob.”
39 Ta jatʉgok oj ñejxy, es kya̱jxtáky dʉꞌʉn éxtʉm jayʉjp.
39 Jesu matabir maiye yoyobanamih in, tur ta’imonabanak eo yoyoban.
40 Net jyʉmbijty jatʉgok ma̱ ja nidʉgʉʉkpʉ, es tpattʉ ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko nʉgoo naty ja tsuu tʉ ꞌyokwindʉjkʉndʉ. Es yʉꞌʉjʉty kyaj tnija̱ꞌa̱dʉ wiꞌix ꞌyadsówdʉt.
40 Naatu matabir maiye nan ana bai’ufununayah biyah tit matah koun bit sawar hi’inu’in itih, naatu Peter tur o isan kasiy awan bit.
41 Ja myʉdʉgʉk ok oj ñejxy. Ta kya̱jxtáky. Net jyʉmbijty ma̱ yʉꞌʉjʉty, es tꞌanma̱a̱ydyʉ: —¿Tii mꞌakma̱a̱ mꞌakpoꞌxtʉbʉ? Tʉ net tpa̱a̱ty ja xʉʉ ja oorʉ ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱ꞌa̱ñʉts ma̱ yʉ pojpʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
41 Jesu mar baitounin matabir maiye na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa i boro’ika kwai’in kwabiyarir? Kwaiyariraka! Mata tenuw. Orot Natun i sabuw kakafih umahimaim hiyai hinab hinafatumimih.
42 ¡Pʉdʉꞌʉktʉ! ¡Joꞌomdʉ! Ta myiñ ja diꞌibʉts xykyʉyaka̱a̱mp.
42 Kwamisir tan, kwa’itin, orot yanuwayan i natitaka, nabuwu’umih.”
43 Tamʉ natyñʉmʉ Jesús ꞌyakkajxy ko jyajty ja Juudʉs diꞌibʉ nandʉꞌʉn ꞌyʉxpʉjkpʉꞌa̱jtypy ma̱ yʉ nima̱jmajtskpʉ, es myindʉ mʉdʉ mayjyaꞌay ak mʉdʉ ꞌyespa̱a̱dʉ esʉ kyépyʉty. Yʉꞌʉ naty kajxʉdʉp ja teedywyindsʉ́nʉty, ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp esʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty.
43 Jesu ana tur eo sawara’e, bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim Judas yanuwayan, firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in kou’ay gagamin kaiy kefat auman Judas nawiyih bairi hina hitit.
44 Yʉ Juudʉs tʉ naty ttukniꞌꞌixʉ wiꞌixʉ naty dyaka̱ꞌa̱ñ ja ijxwʉꞌʉmʉn: —Diꞌibʉts ʉj ndsiꞌxypy, yʉꞌʉ dʉꞌʉnʉ naty ja Jesús. Yʉꞌʉ dʉꞌʉn mmátstʉp es yajxón xykyʉtsúmdʉt es xyajnʉjxtʉt.
44 Yanuwayan i kou’ay eobaimanih, “Orot menatan ayu anab ana mamamay kwa a kok orotoban nati, kwanab kwanafatum naatu kwanakaif auman kwanan.”
45 Netyʉ Juudʉs tnimiiñ ja Jesús es tka̱jxpeꞌxy: —Dios maygyépyʉty, Windsʉ́n. Ta oj ttsiꞌxy.
45 Basit hina hititit ana veya Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Bai’obaiyenayan!” Naatu mamay.
46 Ta tma̱jtsnʉdʉ ja Jesús es dyajnʉjxnʉdʉ tsimy.
46 Naatu Jesu hibai hirab hifatum.
47 Es niduꞌuk diꞌibʉ jamʉ naty mʉdʉ Jesús tjuꞌty ja ꞌyespa̱a̱dʉ es tniboꞌtʉ tuk aduꞌumʉ tyatsk ja teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ.
47 Baise orot ta nati’imaim batabat kaiy bai firis ukwarin ana akir wairafin tainin buru’um.
48 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱ydyʉ ja mayjyaꞌayʉty: —¿Tii dʉꞌʉnʉts miits tʉ xyñimíndʉts mʉdʉ mꞌespa̱a̱dʉ esʉ mgepy es xymyatsa̱ꞌa̱ndʉts éxtʉmxyʉpts ʉj nmaꞌtspʉty?
48 Jesu awan tara’ah kou’ay isah eo, “Kwa a kaiy, a kefat kwaiteten kwanan ayu fatumu’umih ana itinin ayu i bainowan orot na’atube.
49 Bom bómʉts ʉj tʉ nyaꞌʉxpʉktʉ miidsʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es ni na̱ꞌa̱ts tʉ xykyamatstʉ. Per tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn jyátyʉty es yajkuydyúnʉt ja Diosʉ jyaaybyajtʉn.
49 Mar etei Tafaror Baremaim ama abibinan men imaim kwatafatumu? Baise abisa Bukamaim hi’o hikikirum i nan niturobe.”
50 Ta nidʉgekyʉ ja ʉxpʉjkpʉty tmastuttʉ ja Jesús, es kyakta̱a̱ydyʉ.
50 Nati’imaim ana bai’ufununayah etei’imak hihamiy hibihir.
51 Jap tuꞌugʉ ʉna̱ꞌk tpanejxy twitꞌaty yʉꞌʉyʉ tuꞌugʉ sa̱a̱bʉnʉ. Net ja ja̱ꞌa̱yʉty tma̱jtstʉ ja ʉna̱ꞌk,
51 Orot boubun ta ana faifuw baban akisin ius Jesu bi’ufunun, hisinaftobon hitab hitafatumimih,
52 es jaꞌa dyajweꞌemy ja sya̱a̱bʉnʉ es kyeky niwa̱ꞌa̱ts ʉxwa̱ꞌa̱ts.
52 baise ana faifuwawat hibai i segar bihir.
53 Diꞌibáty mya̱jtstʉ ja Jesús, yʉꞌʉjʉty myʉnʉjxtʉ ma̱ ja diꞌibʉ ñigopkꞌa̱jtypy ja teedywyindsʉ́nʉty. Ta jap ñaymyujkʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty, mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjkʉty es ja diꞌibʉty tsa̱jptʉgóty yaꞌʉxpʉjktʉp.
53 Firis Gagamin, orot ai’in, Ofafar bai’obaiyenayah, etei hiru’ay hima’am Jesu hibai hina firis ukwarih ana baremaim hirun.
54 Esʉ Peedrʉ pyanʉjx ja Jesús extʉ ma̱ ja tyʉja̱ꞌa̱ ja teedywyindsʉngópk. Jap oj wyeꞌemy es ñaxweꞌtsy mʉdʉ polʉsiiʉty, es ñayyajjokxpʉ́kʉdʉ ma̱ ja jʉʉn.
54 Peter ef yokaika i’ufnunih bairi hina Firis Gagamin ana bar merar hitit imaim ma’utenayah wairaf hi’asir hima rararih i na bairi hima rarih.
55 Yʉ teedywyindsʉ́nʉty es nidʉgekyʉ diꞌibʉ anaꞌamdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tꞌʉxta̱ꞌa̱ydyʉ ja winma̱ꞌa̱ñ wiꞌix tniwa̱a̱mbáttʉt ja Jesús es ꞌyoogʉt. Per kyaj tpattʉ ja pyojpʉ.
55 Firis ukwarih naatu kanisel ana kou’ay sabuw tutufin etei hisinaftobon baifuwen tur hibow hitit saise imaim Jesu hita’asabun isan, baise ana kakafin men ta hitita’urimih.
56 May ja ja̱ꞌa̱yʉty oj jyamindʉ es tjaniwa̱a̱mbajttʉ, per kyaj tyiꞌigyʉꞌáttʉ ja ꞌyayuk.
56 Sifrubonayah moumurih maiyow Jesu isan hifufuwen, baise hai tur hio men Jesu sisinafumaim hi’o’omih.
57 Net myiiñ na̱a̱gʉty diꞌibʉ andáktʉp, es jyʉnandʉ:
57 Naatu sabuw afa himisir Jesu isan baifuwen tur hibow hit hio.
58 —Tʉts nmʉdóyʉts ko tya̱dʉ yedyʉjk dʉꞌʉn jyʉnaꞌañ: “Ʉj njítʉptsʉ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk diꞌibʉ ja̱ꞌa̱yʉty tʉ tkojy, es tʉgʉk xʉʉts ngójʉt ja wiinkpʉ diꞌibʉ kyaj ja ja̱ꞌa̱yʉty dyajkojy.”
58 “Aki eo anowar, ‘Sabuw umahimaim Tafaror Bar hiwowowab ayu boro anataraboun nare naatu veya tounu ufunamaim boro ana wowab maiye, men sabuw umahimaim hiwowowab na’atube.’”
59 Per ni yʉꞌʉjʉty tkayajtiꞌigyʉdʉ ꞌyayuk.
59 Baise hai tur hio men ta sisinafumaim hi’o’omih.
60 Net ja teedywyindsʉngópk pyʉdeꞌky, es ja̱ꞌa̱y kyujkꞌa̱a̱y dyajtʉʉy ja Jesús: —¿Kyaj mꞌadsoy ni tii? ¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ diꞌibʉ yam myadyáktʉp mʉt mijtskyʉjxm?
60 Imaibo Firis Gagamin misir sabuw nahimaim bat Jesu ibatiy, “Orot hairi sif hirurubon inowar naatu boro hai tur wan inay ai en?”
61 Per ja Jesús oj wyeꞌemy amoñʉ, ni ti tkaꞌꞌadsooy. Net ja teedywyindsʉngópk ꞌyanma̱a̱yʉ: —¿Tii mijtsʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ, ja Diosʉ ꞌyUꞌunk?
61 Baise Jesu men kafa’imo tur ta eomih, Firis Gagamin ibanak ibatiy maiye, “O i Roubininayan God Baigegewasinayan Natun?”
62 Es ja Jesús ꞌyadsooy: —Ʉjtsʉ dʉꞌʉn. Es miits mꞌíxtʉp ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nꞌuꞌuñʉyaꞌañʉts ma̱ ꞌyaga̱ꞌa̱ñdsyoo ja Dios diꞌibʉ tʉgekyʉ mʉkꞌa̱jtʉn myʉda̱jtypy, es kots nmina̱ꞌa̱ñ yoodsóty.
62 Jesu iya’afut eo, “Ayu i Natun, naatu kwa etei boro Orot Natun God fairin uman asukwafune namare rofom wanawanan nanan kwana’itin!”
63 Net ja teedywyindsʉngópk tkʉꞌtsy ja wyit es ñʉgʉxʉꞌʉgʉt ja ꞌyakʉ, es jyʉnáñ: —¿Ti ko nꞌaktimtsojkʉm ja testiigʉ?
63 Naatu Firis Gagamin iti tur nonowar ana faifuw bow seb naatu eo, “Aki men akokok sif rubonayah!
64 Miidsʉty kʉꞌʉm tʉ xymyʉdowdʉ yʉ ꞌyaxʉk ayuk. ¿Wiꞌix mjʉna̱ꞌa̱ndʉ? Es jaꞌajʉty nidʉgekyʉ jyʉnandʉ: —Myʉda̱jtypy ja pyeky es pátʉp ꞌyoogʉt.
64 Baigigimen tur eo kwanowar, mi’itube kwanotanot?” Etei’imak hio, “I bowabow kakafin sinaf naatu i boro namorob?”
65 Ta na̱a̱gʉty tnidsújʉdʉ, es twingudsuꞌumʉdʉ es tkojxtʉ. Ta tꞌanma̱a̱ydyʉ: —¡Okmay! ¿Pʉ́n tʉ mgóxyʉty? Es ja polʉsiiʉty nandʉꞌʉn tkojxtʉ.
65 Sabuw afa Jesu yumatan hikwaitututur naatu matan faifuwamaim hisum hirab hio, “Kuo anowar yait o rabi?” Ma’utenayah auman rebareban hifafar.
66 Japʉ nátyñʉm ja Peedrʉ abatkʉꞌp ma̱ tʉja̱ꞌa̱. Ta ñimiinʉ tuꞌugʉ kiixy, teedywyindsʉngópkʉ pyoꞌoduumbʉ.
66 Peter ufun bar meraraka ma’am basit Firis Gagamin ana akirwairafin babitai na sisibinamaim tit,
67 Es ko tꞌixy ja Peedrʉ ñayꞌajókxʉty ma̱ ja jʉʉn, ta oj tʉyʉ tjantsyꞌixy es jyʉnáñ: —Mij nandʉꞌʉn tʉ mjʉdity mʉdʉ Jesús nazarenʉ.
67 Naatu Peter ma wairaf rarar babitai bat itin kikin naatu eo, “O auman Jesu airi Nazarethane kwana.”
68 Es ja Peedrʉ tꞌʉxtijy ja Jesús, es jyʉnáñ: —Kyajts nꞌixyꞌatyʉ tadʉ yedyʉjk. Kyajts nnijawʉ ti dʉn mmadyakypy. Net ñejxy tʉjk agʉꞌʉm, es ꞌyʉʉy ja tʉgaak.
68 Baise Peter youb, “Ayu men aso’ob o abitur ku’o.” Basit i bar merar ana etawan gagamin ufunane tit, naatu kokorere eo.
69 Ta ja kiixy jatʉgok tꞌijxy ja Peedrʉ es tꞌanʉʉmʉdʉ diꞌibáty jámʉty: —Tya̱a̱dʉ, sitʉy yʉꞌʉ ja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉbʉ tya̱dʉ yedyʉjk.
69 Akir babitai Peter itin maiye, naatu nati’imaim sabuw hibatabat tur ta’imon hai tur eowen, “Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta!”
70 Per ja Peedrʉ jatʉgok tꞌʉxtijy. Es ko waanʉ ꞌyakꞌijty, diꞌibʉ naty jápʉty jatʉgok tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Peedrʉ: —Tʉyꞌa̱jtʉn ko mij nandʉꞌʉn mja̱ꞌa̱yꞌa̱jtʉbʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko Galileeʉ ja̱ꞌa̱y mij.
70 Baise Peter ibanak youb maiye, hima kikimin sabuw bairi hibatabat Peter hiu, “Tur anababatun o i Jesu ana bai’ufununayan orot ta, anayabin o auman i Galilee orot.”
71 Ta ja Peedrʉ oj ñaygya̱jxpékyʉty ko kyaj tʉyꞌa̱jtʉn, es jyʉnáñ: —Por tsyos, kyajts nꞌixyꞌatyʉ tya̱dʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ miits mmadyáktʉp.
71 Peter eobaifaro eo, “Anababatun a tur ao’owen, God baimakiy nitu ayu ana bifufuwen na’at, ayu nati orot men aso’ob!”
72 Ta netyʉ ꞌyʉʉy ja tʉgaak myʉmajtsk ok. Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm ja Jesusʉ naty tʉ ꞌyanʉꞌʉmxʉty: “Ko kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak ꞌyʉy myʉmajtsk ok, es mij mjʉna̱ꞌa̱na̱ꞌa̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xyꞌixꞌaty.” Ta ja Peedrʉ jyantsytyʉjkʉ jʉʉy yaxpʉ.
72 Mar ta’imonamo kokorere mar bairou’abin eo, naatu imaibo Peter nuhin taseb Jesu mi’itube eo not, “Kokorere mar rou’ab nao ana veya o boro mar tounu ayu inayoubu.” Naatu Peter busuruf rerey.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.