Lucas 7
Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs VC
1 Ka Iesu tauna ya viwavenena tomotau wayahia nau‑yehai, e omo meagai Kapenaum wayahina.
1 Tendo Jesus concluído todos os seus discursos ao povo que o escutava, entrou em Cafarnaum.
2 Ka meagai‑nana nihenina aitam me Rom yai tau nau‑havia ai yau 100 ai tau eta‑naonao mamaei. Ka tau eta‑naonaona tauna ya tau paisewa aitam apa‑vidovidohei ananina, kate tau paisewana vi‑kwanaha ananina, ka tuta eha ani‑hoina na‑iakwa nꞌ‑aniga.
2 Havia lá um centurião que tinha um servo a quem muito estimava e que estava à morte.
3 Ka tau eta‑naonao‑nana Iesu yana omana vaneana nononi, ka ya nuanua Iesu na‑omo, e ya tau paisewa na‑vo‑vi‑aiaiei, vidoha. Wayahina, tauna me Iudea yai ononotoi anani tupwai viamei aituhu memeanina ina‑ne Iesu wayahina, e taui imataedei deina. Ka taui tauna ya nuanuana iawaehei.
3 Tendo ouvido falar de Jesus, enviou-lhe alguns anciãos dos judeus, rogando-lhe que o viesse curar.
4 E ononotoi anani‑naia iomo Iesu wayahina, e ihidahida bagibagina, ivona, “Kauvea, yama nuanua ananina mamaei. Tau eta‑naonao tanoi vivane ama niam aitam, ka tauna onoto ahiahina, wayahina nau‑wawanim ena‑ivaitei. Tauna ya tau paisewa aitam vi‑kwanaha, ka yama nuanua kana‑ne, e evo‑vi‑aiaiei.
4 Aproximando-se eles de Jesus, rogavam-lhe encarecidamente: Ele bem merece que lhe faças este favor,
5 Onotona vivane me Rom aitam, kate tauna tunina, iuna tauna itoka me Iudea dewa‑vidovidoheka. Kadu tauna ana heta avaha yana kina awaehei yaka manua tapanono aitam ana yona wayahina.”
5 pois é amigo da nossa nação e foi ele mesmo quem nos edificou uma sinagoga.
6 Wayahina, Iesu awaehei nui ineine tau eta‑naonao ya manua wayahina. Ka eha ani‑hoina manuana ivaniahe, ka tau eta‑naonao‑nana tauna yaiana tupwai vi‑tunei iomo Iesu wayahina. Ka yaiana Iesu ivaniahei etawana, e ivona, “Ama niam ivona deina, ‘Bada, taum am wava ananina, ka yauke au wava kikituna. Wayahina, eha nau‑wawanim avitavitam, e bana mamanaina eomo wayahiua. Kadu eha nau‑wawanim yau manua ena‑nu, iuna am wava ananina.
6 Jesus então foi com eles. E já não estava longe da casa, quando o centurião lhe mandou dizer por amigos seus: Senhor, não te incomodes tanto assim, porque não sou digno de que entres em minha casa;
7 Ka kadue eha nau‑wawanim anꞌ‑omo wayahima, e etawana aviamem matama, iuna wamke am wava ananina. Aituhu memeanina wayahima, akanai yam vonata ana pata yau tau paisewa ya vidoha wayahina.
7 por isso nem me achei digno de chegar-me a ti, mas dize somente uma palavra e o meu servo será curado.
8 Iuna avaha itoka tomotau aka awaeha a venavenau anua‑hau‑yehai. Yauke au tau veimea anani imamaei, ka taui iveimeyeu, avi‑ateteyei. Ka kadu yauke vivane tau veimea aitam, e yau tau nau‑havia aveimeyei, ivi‑ateteyeu. Aitam aveimeyei, avona, “Ena‑nei!” e tauna neine. Ka kadu aitam aveimeyei, avona, “Enꞌ‑omoi!” e tauna omomo. Ka kadu yau tau paisewa‑kavokavovo aveimeyei, avona, “Edewei!” e tauna dedewei deina. Avaha anamanem vivane am awaeha mamaei akanai.’”
8 Pois também eu, simples subalterno, tenho soldados às minhas ordens; e digo a um: Vai ali! E ele vai; e a outro: Vem cá! E ele vem; e ao meu servo: Faze isto! E ele o faz.
9 Ka Iesu, avaha vonana nononi, nuana vi‑tupatupa ananina. Wayahina magigino, e yoko ivi‑muniei vonei, ivona, “Vona ahiahina, nonova a itoava ataina wayahina, eha aitam koiaka ya vitumahana ananina deina ata‑vaniahe. Eha aitam me Isiraeli ya vitumahana deinake!”
9 Ouvindo estas palavras, Jesus ficou admirado. E, voltando-se para o povo que o ia seguindo, disse: Em verdade vos digo: nem mesmo em Israel encontrei tamanha fé.
10 Ka vonana iakwa, e tau mataeda‑naia imavi‑havine tau eta‑naonao‑nana ya manua wayahina, ka tau paisewana ivaniahei avaha vidoha.
10 Voltando para a casa do centurião os que haviam sido enviados, encontraram o servo curado.
11 Ka tuta eha ani‑hoina iakwa, e Iesu omo aitam meagai ana wava Naini wayahina. Ka a tau vi‑muni‑waiwai kadu yoko ananina nui iomomo.
11 No dia seguinte dirigiu-se Jesus a uma cidade chamada Naim. Iam com ele diversos discípulos e muito povo.
12 Ka iomo meagai a tutu‑gana wayahina, ka eha ani‑hoina ina‑nu, ka tau aniga a tau avana idudueyei meagai‑nana ini‑tawanei, e ineine itavuni meagai‑nana upuna. Ka tau anigana tanoi wadaena natuna aitamoata‑hoina. Ka yoko ananina wadaena nui ineine etawana, e itavuni.
12 Ao chegar perto da porta da cidade, eis que levavam um defunto a ser sepultado, filho único de uma viúva; acompanhava-a muita gente da cidade.
13 Ka tutana Iesu wadaena dueyei, tauna ate‑nuanuaiei ananina. Wayahina, tauna vavinena vonei, ivona, “Eha nau‑wawanimi uvi‑mohai.”
13 Vendo-a o Senhor, movido de compaixão para com ela, disse-lhe: Não chores!
14 E tauna omo tau anigana ana iuma wayahina, vo‑dadani, ka tau avanai imimini, ipotapota. Ka Iesu tau matena vonei, ivona, “Tupunaim, aveimeyem emini!”
14 E aproximando-se, tocou no esquife, e os que o levavam pararam. Disse Jesus: Moço, eu te ordeno, levanta-te.
15 Ka onotona mini, e vi‑putu ipuipupu. Wayahina, Iesu onotona taini omanei ayona wayahia.
15 Sentou-se o que estivera morto e começou a falar, e Jesus entregou-o à sua mãe.
16 Ka papani‑nana nihenina tomotau habuhabui imatamatauta, kadue Yaubada iawa‑davedavei, ivona, “Tau apa‑taputapu ananina aitam avaha omoi baina!” Kadu ivonavona, “Yaubada avaha omoi, ka ya nuanua itoka ya tomotau na‑ivaiteka.”
16 Apoderou-se de todos o temor, e glorificavam a Deus, dizendo: Um grande profeta surgiu entre nós: Deus voltou os olhos para o seu povo.
17 Ka Iesu vaneana tanoi ine papani Iudea habuhabuna nihenina, ka kadu ine meagai habuhabui papani Iudea nepena wayahia.
17 A notícia deste fato correu por toda a Judéia e por toda a circunvizinhança.
18 Ka munia, Ioni Tau Bapitaiso a tau vi‑muni‑waiwai iomo Ioni wayahina, e dewaia habuhabui vanena imataedei, e tauna nononi. Iakwa, tauna ainua wayahia honei.
18 Os discípulos de João referiram-lhe todas estas coisas.
19 E tauna ainuai vi‑tunei ine Iesu wayahina, iuna Ioni ya nuanua ivi‑tanaiei, “Bada, vona tunuhina medeina? Taum vivane onotona nonova Ioni vonavona wayahina vivane apaina na‑omo wayahiaia, na‑ito‑yavuhiai, o kadi nau‑wawaniai mani onoto apotepotei?”
19 E João chamou dois dos seus discípulos e enviou-os a Jesus, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
20 Ka ainuaia iomo Iesu wayahina, e ivona, “Bada, Ioni Tau Bapitaiso vi‑tuneai, aomo avi‑tanaiem, ‘Vona tunuhina medeina? Taum vivane onotona, e nonova taui ivona wayahina apaina na‑omo wayahiaia, e na‑ito‑yavuhiai, o kadi nau‑wawaniai mani onoto apotepotei?’”
20 Chegando estes homens a ele, disseram: João Batista enviou-nos a ti, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
21 Ka auyewana wayahina, ka kadu babau‑nana nihenina Iesu tau kwanakwanaha habuhabui ai kwanaha kadue ai muya ito‑yavuhi ividoha. Ka nua gawagawamina tupwai tomotau ivitavitai, kadue Iesu tomotaui vo‑vi‑aiaiei ividoha. Ka kadu tau mata‑goyo habuhabui matai vo‑vi‑aiaia idunedune.
21 Ora, naquele momento Jesus havia curado muitas pessoas de enfermidades, de doenças e de espíritos malignos, e dado a vista a muitos cegos.
22 Ka dewa‑bagibagi‑naia iakwa, e Iesu Ioni a tau mataeda ainuai yai vi‑tanai nau‑patei, ivona,
22 Respondeu-lhes ele: Ide anunciar a João o que tendes visto e ouvido: os cegos vêem, os coxos andam, os leprosos ficam limpos, os surdos ouvem, os mortos ressuscitam, aos pobres é anunciado o Evangelho;
23 Wayahina, avonemi, aituhu aviyaivia eha wayahiu iva‑hamwahamwana, kate ivitumahaneu ahiahina, akanai taui ai nau‑iaiava mamaei.”
23 e bem-aventurado é aquele para quem eu não for ocasião de queda!
24 Ka avaha Ioni a tau mataeda imavina, Iesu vi‑putu yokoia haeyei Ioni wayahina, ivona,
24 Depois que se retiraram os mensageiros de João, ele começou a falar de João ao povo: Que fostes ver no deserto? Um caniço agitado pelo vento?
25 O avi onoto unuanua uvaniahei? Kaiwadi unuanua aitam tau kaikaiwabo ana kwama ahihi‑vainena uvaniahe anata wayahina? Eha. Iuna tau kaikaiwabo eha ita‑mamae anata nihenina, kate taui na guguai ahiahina imamaei yai manua ananina nihenina, a?
25 Mas que fostes ver? Um homem vestido de roupas finas? Mas os que vestem roupas preciosas e vivem no luxo estão nos palácios dos reis.
26 Uvoneu. Avi onoto unuanua uvaniahei tenoke? Kaiwadi unuanua tau apa‑taputapu aitam uvaniahei, a? Ika! Ka ataina avonemi, Ioni mani tau apa‑taputapu vane‑tawanei.
26 Mas, enfim, que fostes ver? Um profeta? Sim, digo-vos, e mais do que profeta.
27 Iuna Iginuma nihenina aitam apa‑taputapu Ioni Tau Bapitaiso wayahina mamaei, ivona,
27 Este é aquele de quem está escrito: Eis que envio o meu mensageiro ante a tua face; ele preparará o teu caminho diante de ti {Ml 3,1}.
28 Vona ahiahina, Ioni tau maꞌ tanopi habuhabui vane‑tawanei. Ika, tauna taui yai tupua nonova wayahina a itoava taui yai tupua ataina wayahina vane‑tawanei. Kate unononiu! Vona ahiahina, aituhu aviyaivia Yaubada ya pai veimea ivaniahei, kadu aituhu ina‑nu nihenina, ka aituhu imamaei, akanai tomotaui Ioni Tau Bapitaiso ivane‑tawanei. Aituhu taui ai wava kikitui, dewana eha aitam aviani. Taui Ioni ivane‑tawanei.”
28 Pois vos digo: entre os nascidos de mulher não há maior que João. Entretanto, o menor no Reino de Deus é maior do que ele.
29 Nonova yokoia, kadu takesiV a tau vitue Ioni ya nau‑wahena inononi, kadu iawaehei nau‑wahena tunutunuhina. Wayahina, taui habuhabui Ioni iviamei tauna vi‑bapitaisoei, ka ai bapitaiso wayahina dewa tunuhina idedewei deina. Wayahina, tutana taui Iesu ya vonaia inononi, Yaubada iawa‑davedavei, iuna avaha ianamanei Yaubada ya etawana vivane etawana tunutunuhina.
29 Ouvindo-o todo o povo, e mesmo os publicanos, deram razão a Deus, fazendo-se batizar com o batismo de João.
30 Kate Parisi habuhabui, kadu Mosese ya veimea a tau viwavenena habuhabui Ioni ya nau‑wahena ivihahaiei, ka taui kadu Yaubada ya nuanua ahiahina wayahi ivihahaiei aitamoata deina.
30 Os fariseus, porém, e os doutores da lei, recusando o seu batismo, frustraram o desígnio de Deus a seu respeito.
31 Ka Iesu ya nuanua Parisi yai dewa yokoia na‑mataedai. Wayahina ivona,
31 A quem compararei os homens desta geração? Com quem se assemelham?
32 Taui yai dewa yaheyahe imanuena maketi wayahina yai dewa deina. Yaheyahe‑naia ai yau ainua, ka aitam yau yaiai wayahia ivivi‑hone, ivonavona,
32 São semelhantes a meninos que, sentados na praça, falam uns com os outros, dizendo: Tocamos a flauta e não dançastes; entoamos lamentações e não chorastes.
33 Vona ahiahina, Ioni Tau Bapitaiso omo wayahimia, ka tuta tuta yana dewa aniani ahiahina vihahaiei, kate dewa‑didiguna dedewei, kadue eha aitam tuta Ioni wainaV ta‑nim. Ka tomotau tupwai inau‑vonuvonu wayahina, ivona, ‘Udueyei! Onoto taina yana dewa kwavakwavana! Nua gawagawamina veimeyei akanai!’
33 Pois veio João Batista, que nem comia pão nem bebia vinho, e dizeis: Ele está possuído do demônio.
34 Ka munia, yauke, Tauna Vi‑tomotau, aomo wayahimia, ka yau dewa tunina. Yauke aniani amam kadu wainaV animnim. Ka tomotau tupwai inau‑vonuvonu wayahiu, ivona, ‘Udueyei! Onoto taina yana dewa goyona! Tuta tuta aniani‑mei amam, kadu tuta tuta waina‑mei nimnim. Ka yaiana udueyei! Taui vivane tau goyogoyona takesiV a tau vitue, kadue taui itoai avihahaiei deina!’
34 Veio o Filho do Homem, que come e bebe, e dizeis: Eis um comilão e beberrão, amigo dos publicanos e libertinos.
35 Ka avonemi, aka pata nua‑uya tunutunuhina kanꞌ‑anamanei taina deina. Tau nua‑uya yai nua‑uya iviwaveneka taui yai dewa tunutunuhina wayahina.”
35 Mas a sabedoria foi justificada por todos os seus filhos.
36 Aitam tuta Parisi aitam, ana wava Simoni, Iesu honei, e nui inꞌ‑am. Ka Iesu awaehei, omo, ka Parisi‑nana ya manua inui ka daudauva amam.
36 Um fariseu convidou Jesus a ir comer com ele. Jesus entrou na casa dele e pôs-se à mesa.
37 Ka meagai‑nana nihenina aitam vavine tau kenekenene mamaei. Ka vavinena avaha anamanei Iesu Parisi‑nana ya manua nihenina amam. Wayahina, vavinena bunama manina ahiahina na gamna omanei,
37 Uma mulher pecadora da cidade, quando soube que estava à mesa em casa do fariseu, trouxe um vaso de alabastro cheio de perfume;
38 ka manua‑nana inui, ka omo Iesu munina, ka aena nepena mini ka vi‑putu toutou ka mata‑inuna Iesu aena si‑vi‑niginigia. Ka apanana mamanaina wayahina aena nau‑wohi, kadu vi‑putu Iesu aena maoi, ka bunama iwaiwahi Iesu aena wayahina.
38 e, estando a seus pés, por detrás dele, começou a chorar. Pouco depois suas lágrimas banhavam os pés do Senhor e ela os enxugava com os cabelos, beijava-os e os ungia com o perfume.
39 Ka Parisi‑nana (Simoni), ana heta nihenina nuanua, “Ia! Onoto taina eha aitam tau apa‑taputapu ahiahina. Aituhu tauna tau apa‑taputapu ahiahina, akanai tauna nꞌ‑anamane vavine taina vo‑dadani vivane tau goyogoyona. Ka aituhu tauna anamane deina, vavine taina yana dewa ta‑vihahaie kadu ta‑vito‑pote akanai.”
39 Ao presenciar isto, o fariseu, que o tinha convidado, dizia consigo mesmo: Se este homem fosse profeta, bem saberia quem e qual é a mulher que o toca, pois é pecadora.
40 Ka Iesu Simoni wayahina ivona, “Simoni, yau nuanua aitam vona tana‑minikuna avonem.” Ka Simoni ivona, “Kauvea, ahiahina. Evoneu.”
40 Então Jesus lhe disse: Simão, tenho uma coisa a dizer-te. Fala, Mestre, disse ele.
41 Wayahina Iesu ivona,
41 Um credor tinha dois devedores: um lhe devia quinhentos denários e o outro, cinqüenta.
42 Ka munia ainuai eha ai pata bada‑nana inau‑pate. Wayahina, bada‑nana ainuai ai aga nua‑tavuni.
42 Não tendo eles com que pagar, perdoou a ambos a sua dívida. Qual deles o amará mais?
43 Ka Simoni Iesu ya vonana vona‑nau‑patei, ivona, “Kaiwadi, onotona anꞌ aga ananina nua‑tavuni. Tauna yana bada na‑nau‑kaiweyei ananina.”
43 Simão respondeu: A meu ver, aquele a quem ele mais perdoou. Jesus replicou-lhe: Julgaste bem.
44 Wayahina, Iesu magigino vavinena wayahina, kate Simoni wayahina vonavona,
44 E voltando-se para a mulher, disse a Simão: Vês esta mulher? Entrei em tua casa e não me deste água para lavar os pés; mas esta, com as suas lágrimas, regou-me os pés e enxugou-os com os seus cabelos.
45 Kadu wamke pai nau‑kaiwa ana mao eha eta‑veneu. Ka vavine taina yau omana naona wayahina a itoava ataina wayahina aeu maomaoi.
45 Não me deste o ósculo; mas esta, desde que entrou, não cessou de beijar-me os pés.
46 Eha kadu bunamea ununu eta‑buyou. Ka vavinena taina akanai ya bunamea aeu ito‑iwahi.
46 Não me ungiste a cabeça com óleo; mas esta, com perfume, ungiu-me os pés.
47 Wayahina, avonem, tauna yana dewa goyona habuhabui avaha anua‑tavuni, wayahina tauna dune‑nuanuaieu ananina. Kate aituhu aviyaivia yai goyona aitonuata anua‑tavuni, taui yai dune‑nuanuai wayahiua vivane kikituna.”
47 Por isso te digo: seus numerosos pecados lhe foram perdoados, porque ela tem demonstrado muito amor. Mas ao que pouco se perdoa, pouco ama.
48 Ka Iesu vavinena vonei, ivona, “Avaha yam goyona anua‑tavuni.”
48 E disse a ela: Perdoados te são os pecados.
49 Ka ononotoi taui nui iamam Iesu ya vonana inononi, ka taui matataui ivona, “Onoto taina koiaka? Tauna vonavona vivane tauna ana pata dewa goyona na‑nua‑tavuni! Kaiwadi, tauna koiaka?”
49 Os que estavam com ele à mesa começaram a dizer, então: Quem é este homem que até perdoa pecados?
50 Kate Iesu vavinena wayahina ivona, “Avaha yam ito‑yavuha evaniahei, iuna yam vitumahana mamaei. Wayahina, yam nua gomagomanina nui ena‑ne‑kai.”
50 Mas Jesus, dirigindo-se à mulher, disse-lhe: Tua fé te salvou; vai em paz.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.