Atos 17

Awaeha Vovouna Minaveha Movia (MVN) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ka iomo ine meagai Ampipolisi wayahina, e iomo ine meagai Apolonia wayahina, e iomo meagai Tesalonika wayahina. Ka meagai‑nana nihenina me Iudea yai manua tapanono aitam mamaei.
1 Tendo passado por Anfípolis e Apolônia, Paulo e Silas chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga dos judeus.
2 Ka Paulo, tauna yana dewa tuta tuta wayahina deina, manua tapanono‑nana inu nihenina, ka auyewa tapanono aitonu wayahia me Iudea viwavene‑neiei Iginuma wayahina.
2 Paulo, segundo o seu costume, foi procurá-los e, por três sábados, discutiu com eles a respeito das Escrituras,
3 E tauna vo‑vi‑mahetei vivane taui me Iudea yai Tau Ito‑yavuha nau‑wawani inahe vaniahei, kadu nau‑wawani mini‑havine anigea. Kadu tauna nau‑wahei, ivona, “Tau Ito‑yavuha‑nana vivane Iesu, tauna anaunau‑waheyei. Ka tauna ahaehaeyemi deina.”
3 expondo e demonstrando ter sido necessário que o Cristo padecesse e ressuscitasse dos mortos. Paulo dizia: — Este Jesus, que eu anuncio a vocês, é o Cristo.
4 Ka tupwai me Iudea‑naia ivitumahanei, ka taui Paulo ka Silasi nui inau‑hohona. Ka me Girisi ai yau ananina Yaubada imatamatautei kadue ivitumahanei, ka kadu vaivine ai wava anani habuhabui, eha tupwai, ivitumahanei deina.
4 Alguns deles foram persuadidos e se juntaram a Paulo e Silas. O mesmo aconteceu com numerosa multidão de gregos piedosos e muitas mulheres importantes.
5 Ka me Iudea tupwai Paulo ka Silasi ivihahaiei, ka kadu taui ivi‑bwanou. Wayahina, taui iomo maketia, e tau goyona ikwakwei, e yoko goyona ananina inau‑hohoni. Ka taui habuhabui ivi‑putu ivitana‑wahewahe, ka inau‑bwanunua iomo aitam onoto ana wava Iasoni ya manua wayahina. Ka taui Paulo ka Silasi inaunau‑nenei. Iuna me Iudea‑naia yai nuanua Paulo ka Silasi ainua ipoyꞌ‑avini, itaini iopu, e yoko‑nana manimaninina iam‑veneneyei, e yoko‑nana idewa‑yaiyaiei.
5 Os judeus, porém, movidos de inveja, trazendo consigo alguns homens maus dentre a malandragem, reuniram uma multidão e provocaram um tumulto na cidade. E, atacando de surpresa a casa de Jasom, procuravam trazer Paulo e Silas para o meio do povo.
6 Ka inaunau‑nene‑wayohe. Wayahina, tau vi‑manua Iasoni ka tau vitumahana tupwai nui ipoyꞌ‑avini, itaini meagai‑nana a tau veimea wayahia, e ivivi‑hone, “Onoto tupwai papani habuhabuna wayahia ini‑keyekeyei, e vitana iomanei papani aitamoata aitamoata wayahia. Ka taui avaha iomoi baina.
6 Porém, não os encontrando, arrastaram Jasom e alguns irmãos diante das autoridades, gritando: — Estes que promovem tumulto em todo o mundo chegaram também aqui,
7 Ka Iasoni avaha onoto‑naia nau‑kaiwei, ka tauna ya manua awaehei nui imamaei. Taui habuhabui SisaV ya veimea itana‑bwegebwegei deina. Iuna taui ivonavona kiniV vovouna mamaei ana wava Iesu. Eha Sisa‑ohota.”
7 e Jasom os hospedou na casa dele. Todos estes agem contra os decretos de César, dizendo que existe outro rei, chamado Jesus.
8 Ka tutana yoko‑nana kadu tau veimea‑naia vaneana inononi, nuai venau‑tamatamana ananina.
8 Tanto a multidão como as autoridades ficaram agitadas ao ouvir estas palavras.
9 Wayahina, tau veimea‑naia Iasoni yaiana nui iveimeyei ai vi‑am kina ivenei, e iyavuhi ine.
9 Porém, depois de terem recebido deles a fiança estipulada, as autoridades soltaram Jasom e os outros.
10 Ka tau ekalesia ipotapota, ka avaha ioyoma taui Paulo ka Silasi ivi‑tune‑kwayavoni ine meagai Berea wayahina. Ka avaha iomo Berea wayahina, inu me Iudea yai manua tapanono nihenina.
10 E logo, durante a noite, os irmãos enviaram Paulo e Silas para Bereia. Ali chegados, dirigiram-se à sinagoga dos judeus.
11 Ka me Iudea Berea wayahina vivane tomotau ahiahi, ka taui yai dewa me Tesalonika yai dewa vane‑tawanei. Iuna taui yai nuanua ananina Paulo ya nau‑wahe inononi. Ka auyewa aitamoata aitamoata wayahina Iginuma iaiaiavi ahiahina. E taui Paulo ya nau‑wahe ka Iginuma ainua ibou‑viwavei. Iuna yai nuanua inꞌ‑anamanei aituhu ya nau‑wahe tunuhina o eha.
11 Ora, estes de Bereia eram mais nobres do que os de Tessalônica, pois receberam a palavra com toda a avidez, examinando as Escrituras todos os dias para ver se as coisas eram, de fato, assim.
12 Wayahina, me Iudea‑naia habuhabui ivitumahanei, kadue me Girisi vaivine ai wava anani habuhabui, kadue me Girisi ononotoi ai wava anani habuhabui Iesu ivitumahanei.
12 Com isso, muitos deles creram, mulheres gregas de alta posição social e muitos homens.
13 Kate tutana me Iudea meagai Tesalonika wayahina vane inononi vivane Paulo avaha iopu meagai Berea wayahina, kadi tauna Yaubada yana vona naunau‑waheyei tenoke, taui inua‑goyo. Akaka, ivisina iomo Berea wayahina, e yoko inau‑vi‑nehanehai, e Paulo ka Silasi ina‑nau‑haviei.
13 Mas, logo que os judeus de Tessalônica souberam que a palavra de Deus era anunciada por Paulo também em Bereia, foram lá agitar e perturbar o povo.
14 Wayahina, tau vitumahana Paulo yaiana nui ivi‑tune‑kwayavoni inei tania, e ina‑novo. Kate Silasi ka Timoti ainua Berea nihenina imamaei.
14 Então os irmãos fizeram com que Paulo fosse imediatamente para os lados do mar. Porém Silas e Timóteo continuaram em Bereia.
15 Ka tau mata‑weapu‑naia tupwai Paulo nui ivenavenau iomanei meagai Atenisi wayahina. Ka Paulo ya veimea Silasi ka Timoti ainuai wayahi venei, ivona, “Itomi ami inua uvisina, e meagai Berea uni‑tawanei, ka nui kanau‑hohona meagai Atenisi wayahina.” Akaka tau mata‑weapu‑naia imavina Berea wayahina, e Silasi ka Timoti ainuai Paulo ya nuanua imataedai.
15 Os responsáveis por Paulo levaram-no até Atenas e regressaram trazendo ordem a Silas e Timóteo para que fossem encontrá-lo o mais depressa possível.
16 Ka Paulo meagai Atenisi nihenina Silasi ka Timoti potapotai. Ka tutana tauna ni‑awana, yaubada vitupu habu‑vainei ai pai iwaodu dudueyei, e nuana ivita ananina.
16 Enquanto Paulo os esperava em Atenas, o seu espírito se revoltava em face da idolatria dominante na cidade.
17 Wayahina, tauna inu me Iudea yai manua tapanono nihenina, ka aituhu aviyaivia inau‑hohona nihenina, tauna taui nui ipuipupu, kadu vi‑vonavona vitumahana wayahina. Taui tupwai me Iudea, ka tupwai me Girisi Yaubada imatamatautei. Ka auyewa aitamoata aitamoata wayahina tauna kadu opuopu maketi wayahina, e aituhu aviyaivia imakemaketi, tauna taui nui ipuipupu kadu vi‑vonavona vitumahana wayahina.
17 Por isso, falava na sinagoga com os judeus e os gentios piedosos; também na praça, todos os dias, com os que se encontravam ali.
18 Ka aitam auyewa wayahina, tau nua‑uya yoko ainua imamaei maketi wayahina. Aitam yoko ana wava Epikurea, ka aitam yoko ana wava Sitoika. Ka yoko ainuai Paulo nui ivi‑vonavona, e tupwai taui wayahia ivona, “Ia! Tau kwavakwavana taina aviani wayahina vonevonei?” Ka tupwai ivona, “Kaiwadi, tauna mani yaubada naunau‑waheyei.” Taui ivonavona deina, iuna Paulo Iesu kadu ya mini‑havine anigea wayahina naunau‑waheyei.
18 E alguns dos filósofos epicureus e estoicos discutiam com ele, havendo quem perguntasse: — Que quer dizer esse tagarela? Outros diziam: — Parece pregador de deuses estranhos. Diziam isso porque Paulo pregava Jesus e a ressurreição.
19 Wayahina, taui Paulo itaini ivane yai manua pai nau‑hohona wayahina. Ka tau nua‑uya habuhabui inau‑hohona manua‑nana nihenina yai yoko ana wava Areopagusi. Ka aitam wayahia Paulo vonei, ivona, “Itoai yama nuanua yam viwavenena vovouna taina anononi.
19 Então, tomando-o consigo, levaram-no ao Areópago, dizendo: — Podemos saber que nova doutrina é essa que você ensina?
20 Iuna aviani avaha eipupuei anononi, kate nuanua tunina tunina itoai wayahiaia. Wayahina, yama nuanua anꞌ anamana ana‑nua‑haui.”
20 Pois você nos traz aos ouvidos coisas estranhas e queremos saber o que vem a ser isso.
21 (Ka tuta tuta taui me Atenisi yai tupua wayahina, kadu taui tau bwanibwani avaha meagai‑nana nihenina imamaei yai dewa vivane nuanua vovouna iaipuipupuei, kadue yai nuanua anamana vovouna inonononi. Ka taui wayahi dewana mani dewa habuhabui vane‑tawanei.)
21 Acontece que todos os de Atenas e os estrangeiros residentes não se ocupavam com outra coisa senão dizer ou ouvir as últimas novidades.
22 Wayahina, Paulo yokoia Areopagusi niwania mini, e nau‑wahei, ivona,
22 Então Paulo, levantando-se no meio do Areópago, disse: — Senhores atenienses! Percebo que em tudo vocês são bastante religiosos,
23 Iuna yauke yau ni‑awana meagai taina nihenina yami pai iwaodu habuhabuna adudueyei. Ka aitam pai vi‑nomu a iginuma adune‑vaniahei, e a iginumana ivona, ‘Yaubada Tauna Eha Katꞌ‑anamane Ya Pai Vi‑nomu Taina.’ Nonova a itoava ataina wayahina Yaubada‑nana uaiwaodu‑kavokavovo wayahina, kate ataina tuta tauna ana wava anau‑wahemi unꞌ‑anamanei.
23 porque, andando pela cidade e observando os objetos de culto que vocês têm, encontrei também um altar no qual aparece a seguinte inscrição: “ Ao Deus Desconhecido ”. Pois esse que vocês adoram sem conhecer é precisamente aquele que eu lhes anuncio.
24 Tauna tanopi habuhabuna ka dewa habuhabuna nihenina mamaei ai tau vevewana. Ka wahuma kadu tanopi ai Kauvea eha manua tomotau nimaia iyonei nihenia ta‑mamae.
24 — O Deus que fez o mundo e tudo o que nele existe, sendo ele Senhor do céu e da terra, não habita em santuários feitos por mãos humanas;
25 Ka itoka tomotau eha aka pata aitam aviani Yaubada‑nana kavenevene, iuna eha aitam aviani wayahina tauna vi‑kutakuta. Wayahina, eha aka pata kavenevene vidoha.
25 nem é servido por mãos humanas, como se precisasse de alguma coisa, pois ele mesmo é quem a todos dá vida, respiração e tudo mais.
26 Ka aitam onoto ana wava Adam wayahina Yaubada tomotau tunina tunina vevewanei, e tauna ya nuanua itoka tomotau tanopi taina habuhabuna wayahina kamamaei. Kadu Yaubada‑nana yoko aitamoata aitamoata yai tuta kadue yai papani vi‑nua‑dadani kadu veimeyei.
26 De um só homem fez todas as nações para habitarem sobre a face da terra, havendo fixado os tempos previamente estabelecidos e os limites da sua habitação;
27 Yaubada dewei deina, iuna ya nuanua tomotau inaunau‑nenei, e apaina aituhu idewa‑dadani, ai pata ivaniahei. Ka tauna eha bana wayahikaia, vivane tauna nepekaia mamaei, aitamoata aitamoata wayahikaia.
27 para buscarem Deus se, porventura, tateando, o possam achar, ainda que não esteja longe de cada um de nós;
28 Iuna
28 pois nele vivemos, nos movemos e existimos, como alguns dos poetas de vocês disseram: “Porque dele também somos geração.”
29 Akaka kadueyei, itoka tomotau vivane Yaubada natunatuna. Wayahina, eha nau‑wawanika kanuanua Amaka Ahihinata itupwana goulaV wayahina deina, o kadi itupwana silivaV wayahina deina, o kadi itupwana hanu wayahina deina, tau ai‑tai yai nuenuea o nimaia inau‑vevewanei deina. Eha‑ohota.
29 Portanto, visto que somos geração de Deus, não devemos pensar que a divindade é semelhante ao ouro, à prata ou à pedra, trabalhados pela arte e imaginação do homem.
30 Tuta nonova tomotau mwagemwagei deina, ka Yaubada eha ta‑nua‑goyoe. Kate ataina tuta tauna itoka tomotau papani habuhabuna nihenia veimeyeka vivane nau‑wawanika yaka goyona wayahia kanua‑vinana.
30 Deus não levou em conta os tempos da ignorância, mas agora ele ordena a todas as pessoas, em todos os lugares, que se arrependam.
31 Iuna tauna avaha auyewa aitam vi‑nua‑dadani, ka kadu tauna avaha onoto aitam vi‑nua‑dadanei. Ka apaina, auyewana wayahina, onoto‑nana tau maꞌ tanopi habuhabui na‑nau‑yanahi tunutunuhina. Ka habuhabuka aka pata kanꞌ‑anamanei dewana omomo, iuna Yaubada avaha iaiaya ananina veneka, vivane tauna onoto‑nana si‑vi‑mini anigea.”
31 Porque Deus estabeleceu um dia em que julgará o mundo com justiça, por meio de um homem que escolheu. E deu certeza disso a todos, ressuscitando-o dentre os mortos.
32 Ka yokoia Areopagusi Paulo ya vonana inononi ahiahina a itoava tauna Iesu ya mini‑havine anigea tomani wayahina. Kate munia, tupwai ivinepei, ka tupwai ivona, “Itoai yama nuanua apaina viwavenena taina anononi‑havine.”Ka yokoia Areopagusi tupwai Paulo ivinepei|alt="Paul Mocked in Athens" src="GS-IB04208.tif" size="span" loc="ACT 17:32" ref="17:32"
32 Quando ouviram falar de ressurreição de mortos, uns zombaram, e outros disseram: — A respeito disso ouviremos você em outra ocasião.
33 Ka auyewana wayahina Paulo ya nau‑wahena iakwa, ka tauna manua pai nau‑hohona‑nana ni‑tawanei.
33 A essa altura, Paulo se retirou do meio deles.
34 Ka tupwai tomotau Paulo ya nau‑wahe ivitumahanei, ivi‑muniei. Ka aitam onoto ana wava Dionisiusi, tauna aitam yokoia Areopagusi wayahia. Ka kadu vavine aitam ai wava Damarisi, kadue mani tomotau tupwai nui.
34 Houve, porém, alguns homens que se juntaram a ele e creram; entre eles estava Dionísio, o areopagita, uma mulher chamada Dâmaris e, com eles, mais algumas pessoas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.