Gálatas 3
Ma Mʉweni Sulumani ge Melefit (MUY) vs NVT
1 Lekʉlʉm ndam Galasi ti lekʉlʉm ndam muru ! Lekʉlʉm ti araŋa agray kʉli aw ? *Tàdarfəŋ Yezu *Krist kà təndal ti tə̀hia ma gana ana kʉli a, kìcʉma lala, kala kìpʉma àna eri gekʉli a.
1 Ó gálatas insensatos! Quem os enfeitiçou? Jesus Cristo não lhes foi explicado tão claramente como se tivessem visto com os próprios olhos a morte dele na cruz?
2 Nihi ti nawayay nihindifiŋa ma kè kʉli a bəlaŋ : Melefit àvi *Məsuf Njəlatani ana kʉli ti aɗaba kəɗəbum *Divi ge Melefit ya Mʉwiz àbəki ni tək, day ti àvi ana kʉli ti aɗaba kə̀gəsumkabá ma àki ka məfəki ahàr ka Yezu na palam aw ?
2 Deixem-me perguntar apenas uma coisa: vocês receberam o Espírito porque obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
3 Lekʉlʉm ndam muru emiteni ti kamam ? Kə̀njumki ka məfəki ahàr ke Krist ti àna njəɗa ga Məsuf ge Melefit, nihi ti kəgrum tʉwi àna njəɗa ga vu gekʉli gekʉleni ti kamam ?
3 Será que perderam o juízo? Tendo começado no Espírito, por que agora procuram tornar-se perfeitos por seus próprios esforços?
4 Zlam àgrakiva ke kʉli a kay, ay zlam nday nani ti kə̀humi ana ahàr zlam masakani aw ? Zlam nday nani ti tìgi zlam masakani koksah !
4 Será que foi à toa que passaram por tantos sofrimentos? É claro que não foi à toa!
5 Melefit naŋ àbu avi Məsuf gayaŋ ana kʉli, agray zlam magray ejep e kiɗiŋ gekʉli bu daya. Agray nahkay ti aɗaba kəɗəbum Divi gayaŋ ya Mʉwiz àbəki ni tək, day ti agray ti aɗaba kə̀gəsumkabá ma àki ka məfəki ahàr ka Yezu na palam aw ?
5 Volto a perguntar: acaso aquele que lhes deu o Espírito e realizou milagres entre vocês agiu assim porque vocês obedeceram à lei ou porque creram na mensagem que ouviram?
6 Àbu məbəkiani a Wakita ge Melefit bu nahkay hi : « Abraham àfəkia ahàr ke Melefit a, nahkay Melefit àɗəm naŋ mis jireni kè eri gayaŋ. »
6 Da mesma forma, “Abraão creu em Deus, e assim foi considerado justo”.
7 Nahkay ti ahàr àɗəm kə̂sərum nday ya ti tə̀fəkia ahàr ke Melefit a ni ti nday bəza huɗ ga Abraham.
7 Logo, os verdadeiros filhos de Abraão são aqueles que creem.
8 Kwa ahaslani Melefit àɗəm a Wakita gayaŋ ni bu nahkay hi : nday ya ti nday ndam *Zʉde do ni ti a vaɗ nahaŋ Melefit aməɗəm nday ndam jireni kè eri gayaŋ azuhva məfəki ahàr gatay ni. Wuɗaka zlam nani ara agravu ti Melefit àhiaba ma gana ana Abraham a àndava. Àbu məbəkiani a Wakita gayaŋ ni bu nahkay hi : àhi « Anəgri sulum goro ana jiba gəgərani ɗek ti, anagray àna nak. »
8 As Escrituras previram esse tempo em que Deus declararia os gentios justos por meio da fé. Ele anunciou essas boas-novas a Abraão há muito tempo, quando disse: “Todas as nações da terra serão abençoadas por seu intermédio”.
9 Abraham àra àfəkia ahàr ke Melefit a ti Melefit àgria sulum gayaŋ a. Nahkay ku way way do tamal àfəkia ahàr ke Melefit a ti Melefit agri sulum gayaŋ akaɗa ya àgri ana Abraham ni.
9 Portanto, todos os que creem participam da mesma bênção que Abraão recebeu por crer.
10 Nday ya ti tə̀ɗəm taɗəbay *Divi ge Melefit ya Mʉwiz àbəki ni ti Melefit mə̂ɗəm nday ndam jireni nahəma, Melefit etikwesl tay, aməwəl tay ɗek àna seriya sawaŋ. Aɗaba àbu məbəkiani a wakita ge Mʉwiz ni bu ni nahkay hi : « Ahàr àɗəm ku way way do mə̂gəskabu pakama ya àbu məbəkiani a wakita hini bu ni ɗek, mâgray tʉwi àna naŋ kəlavaɗ, àmbrəŋ ba, do ni ti Melefit aməwəl naŋ àna seriya. »
10 Contudo, os que confiam na lei para serem declarados justos estão sob maldição, pois as Escrituras dizem: “Maldito quem não se mantiver obediente a tudo que está escrito no Livro da Lei”.
11 Mə̀səra maslaŋa ya ti Melefit àɗəm naŋ mis jireni kè eri gayaŋ aɗaba aɗəbay Divi ya ti Mʉwiz àbəki a wakita gayaŋ ni bu ni ti àbi. Aɗaba àbu məbəkiani a Wakita ge Melefit ni bu nahkay hi : « Maslaŋa ya ti Melefit àɗəm naŋ jireni kè eri gayaŋ aɗaba àfəkia ahàr a ni ti, maslaŋa gani nani ti Melefit aməvi sifa. »
11 É evidente, portanto, que ninguém pode ser declarado justo diante de Deus pela lei. Pois as Escrituras dizem: “O justo viverá pela fé”.
12 Nahkay divi ga wakita ge Mʉwiz akaba divi ga məfəki ahàr ke Melefit ti nday gərgəri. Àbu məbəkiani a wakita ge Mʉwiz ni bu nahkay hi : « Maslaŋa ya ti àgəskabá ere ye ti àbu məbəkiani a wakita hini bu na mək agray zlam gani nani ɗek nahəma, Melefit aməvi sifa azuhva nani. »
12 A lei, porém, não é baseada na fé, pois diz: “Quem obedece à lei viverá por ela”.
13 Ay leli ti màɗəbay Divi ya ti Mʉwiz àbəki ni ɗek do, nahkay akal Melefit etikwesl leli, awəl leli àna seriya. Ay *Krist àmba leli a ; Melefit àwəl naŋ àna seriya a kəla geli vu. Mə̀səra, àbu məbəkiani a wakita ge Mʉwiz ni bu nahkay hi : « Maslaŋa ya ti *tàdarfəŋa naŋ kà təndal a ni ti Melefit ètikwesla naŋ a àndava. »
13 Mas Cristo nos resgatou da maldição pronunciada pela lei tomando sobre si a maldição por nossas ofensas. Pois as Escrituras dizem: “Maldito todo aquele que é pendurado num madeiro”.
14 Yezu Krist àgray nahkay ti, àwaya ti nday ya ti nday ndam Zʉde do ni nday day tə̂ŋgət *sulum ge Melefit ya àgri ana Abraham ni ; atəŋgət ti nday ya ti tə̀bu akaba Krist akaɗa mis bəlaŋ ni. Ahaslani ti Melefit àɗəmbiya, àɗəm aməvi Məsuf gayaŋ ana mis ; àwayay məviani ti ana leli ya mə̀fəki ahàr ke Krist ni.
14 Por meio de Cristo Jesus, os gentios foram abençoados com a mesma bênção de Abraão, para que recebêssemos, pela fé, o Espírito prometido.
15 Bəza ga mmawa, nazay mazavu ga zlam ya ti mis tagray ni. Tamal mis ti ma gatay ɗek bəlaŋ tə̀wəlkabá ma gatay a ti, maslaŋa ya ti aɗəm ma gani ma masakani ahkay do ni eferkiviyu ma nahaŋ ni ti àbi.
15 Irmãos, apresento-lhes um exemplo da vida diária. Ninguém pode anular ou fazer acréscimos a uma aliança irrevogável.
16 Nahkay day Melefit *àwəlkabu pakama gayaŋ akaba Abraham, àhi : « Anəgruk sulum goro, anəgri ana wur huɗ gayak daya. » Ŋgay aməgri ana bəza huɗ gayaŋ ti àɗəm ndo : nahkay àɗəm aməgri ana mis kay do, ana mis bəlaŋ ciliŋ. Mə̀səra, àbu məbəkiani a Wakita gayaŋ ni bu nahkay hi : « Anəgri ana wur huɗ gayak. » Wur huɗ gayaŋ nani ti *Krist.
16 Pois bem, Deus fez a promessa a Abraão e a seu descendente. Observem que as Escrituras não dizem “a seus descendentes”, como se fosse uma referência a muitos, mas sim “a seu descendente”, isto é, Cristo.
17 Ere ye ti nawayay nəɗəm ni ti nihi : Melefit àwəlkabá pakama gayaŋ ata Abraham a àndava. Vi diŋ diŋ faɗ àna kru kru mahkər ka ahàr gani day kwa ti àɗəfiki *Divi gayaŋ ana Mʉwiz. Ay pakama ya àhi ana Mʉwiz ni ti àzay məlaŋ ga pakama ya àwəlkabu ata Abraham ni koksah, aɗaba ere ye ti Melefit àɗəm amagray ni ti agray eɗeɗiŋ.
17 É isto que quero dizer: a lei, que veio 430 anos depois, não pode anular a aliança que Deus estabeleceu com Abraão, pois nesse caso a promessa seria quebrada.
18 Tamal Melefit avi zlam ana mis ti azuhva tàɗəbay Divi ya ti Mʉwiz àbəki a wakita gayaŋ ni bu ni ti, àvi ana tay akaɗa gayaŋ ya àɗəmbiyu aməvi ana tay ga sulum ni do. Ay ti àgravu nahkay do, aɗaba Melefit àwəlkabá pakama gayaŋ akaba Abraham a, àhi : « Anəvuk zlam ga sulum. »
18 Portanto, se a herança pudesse ser recebida pela obediência à lei, ela não viria pela aceitação da promessa. No entanto, Deus, em sua bondade, a concedeu a Abraão como promessa.
19 Ay tamal nahkay ti kələŋ gani Melefit àɗəfiki *Divi gayaŋ ana Mʉwiz ni ti kamam ? Àɗəfiki ti, ti leli mə̂sər mə̀bu magudar zlam kè eri ge Melefit. Melefit àɗəfiki ti ga hayaŋani, duk àbivoru ana mara ga wur huɗ ga Abraham ya Melefit àɗəmkibiyu ma ni. *Divi ge Melefit ya Mʉwiz àbəki ni ti *məslər ge Melefit tə̀hi, mək Mʉwiz day àhəŋgri ana ata bəŋ geli.
19 Qual era, então, o propósito da lei? Ela foi acrescentada à promessa para mostrar às pessoas seus pecados. Mas a lei deveria durar apenas até a vinda do descendente prometido. Por meio de anjos, a lei foi entregue a um mediador.
20 Tamal maslaŋa àbu ahəŋgri ma ana mis ndahaŋ ni ti, ma ya ti ahəŋgri ni ti gayaŋ gayaŋani do. Ay ka ya ti Melefit àhi ma ana Abraham ni ti, naŋ naŋani àhi àna ma gayaŋ, do ni ti maslaŋa nahaŋ àhəŋgri ana Abraham do.
20 O mediador, porém, só é necessário quando dois ou mais precisam chegar a um acordo, e Deus é um só.
21 Ègia nahkay ti Divi ge Melefit ya àɗəfiki ana Mʉwiz ni ti awayay aɗəmvaba pakama ya àhibiyu ana Abraham ni ti pakama masakani aw ? Aha, nahkay do ! Tamal mis təŋgət *sifa ya àndav ɗay-ɗay do ni àna Divi ya Mʉwiz àbəki ni eɗeɗiŋ ti, akal Melefit aɗəm mis jireni ti azuhva pakama gani nani. Ay ti àgravu nahkay do.
21 Existe, portanto, algum conflito entre a lei e as promessas de Deus? De maneira nenhuma! Se a lei fosse capaz de nos conceder nova vida, seríamos declarados justos pela obediência a ela.
22 Ere ye ti pakama ge Melefit àɗəm agravu eɗeɗiŋ ni ti nihi : mis a duniya bu ɗek tàgudara zlam a, tìsliki məmbrəŋani do ; tìgia eviɗi gana, akaɗa nday a daŋgay bu. Agravu nahkay ti Melefit awayay agri sulum gayaŋ ana ndam ya ti tə̀fəkia ahàr ka Yezu *Krist a ni. Sulum gani nani ti Melefit àɗəmkibiya ma ahaslana, mis təŋgət ti azuhva təfəki ahàr ka Yezu Krist, do ni ti tə̀ŋgət do.
22 Mas as Escrituras afirmam que somos todos prisioneiros do pecado, de modo que nós, os que cremos, recebemos a promessa de libertação apenas pela fé em Jesus Cristo.
23 Ahaslani ti divi ga məfəki ahàr ke Krist àbi faŋ bi. Ka sarta gani nani ti Melefit àjəgay leli àna Divi ya ti àɗəfiki ana Mʉwiz ni akaɗa leli a daŋgay bu. Ahətay sarta ya amaŋgazli divi ga məfəki ahàr ka Yezu Krist ana leli ni.
23 Antes que o caminho da fé se tornasse disponível, fomos colocados sob a custódia da lei e mantidos sob a sua guarda, até que essa fé fosse revelada.
24 Nahkay Divi ya Mʉwiz àbəki ni ti ègia akaɗa ga maslaŋa ya abi slimi ana bəza ni. Melefit àvi ana leli ti, ahətay sarta ga Yezu Krist ya amara ni, ti mə̂ɗəm leli ya ti məfəki ahàr ka Yezu Krist ni ti leli ndam jireni.
24 Em outras palavras, a lei foi nosso guardião até a vinda de Cristo; ela nos protegeu até que, por meio da fé, pudéssemos ser declarados justos.
25 Nihi ti Yezu Krist ènjia, leli mə̀bu məfəki ahàr. Nahkay ti tʉwi ga bay məbi slimi ana leli ni àndava ; Divi ge Melefit ya Mʉwiz àbəki ni àbi àna njəɗa ga məgur leli va bi.
25 Agora que veio o caminho da fé, não precisamos mais da lei como guardião.
26 Lekʉlʉm ɗek kə̀fumkia ahàr ka Yezu Krist a, nahkay ti kìgʉma bəza ge Melefit a.
26 Pois todos vocês são filhos de Deus por meio da fé em Cristo Jesus.
27 Lekʉlʉm ya *tàbaray kʉli àna slimi ge Krist ni ɗek ti kìgʉma akaɗa mis bəlaŋ akaba naŋ a. Kàmbatumkaba majalay ahàr gekʉli a, nihi ti kə̀bum kajalum ahàr akaɗa ge Krist ni.
27 Todos que foram unidos com Cristo no batismo se revestiram de Cristo.
28 Nahkay ku nak zal Zʉde, ku nak zal Gres, ku nak eviɗi, ku nak eviɗi do, ku nak zal, ku nak wal nəŋgu ni àgray araŋa do ; lekʉlʉm ɗek kìgʉma ka ahar bəlaŋ akaba Yezu Krist a akaɗa mis bəlaŋ.
28 Não há mais judeu nem gentio, escravo nem livre, homem nem mulher, pois todos vocês são um em Cristo Jesus.
29 Krist ti wur huɗ ga Abraham ; lekʉlʉm ndam ge Krist, nahkay ti lekʉlʉm day kìgʉma bəza huɗ ga Abraham a. Nahkay kə̀ŋgətuma *sulum ge Melefit ya àhibiyu ana Abraham, àhi « Anəvuk » na.
29 E agora que pertencem a Cristo, são verdadeiros filhos de Abraão, herdeiros dele segundo a promessa de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.