Mateus 22

Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Yesos-ni kelepa ung mare ⸤Juda yi-aulimandu nimbándu⸥ ung-eku te wasie topa kene nimba mele:
1 Jesus lhes contou outras parábolas. Disse ele:
2 “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili i-sipa mele: “Yi nuim king te-ni yunga málale ambu liimbaliinga langi pulele kalunjurum.
2 “O reino dos céus pode ser ilustrado com a história de um rei que preparou um grande banquete de casamento para seu filho.
3 Kórunga “Yi ambu liimba langi wasie namili sukundu wangi.” nirim yambuma yunga kendemande-yimandu “ “Ekupu langi namili wai.” ni-pai.” nimba liipa mundurum, akiliinga-pe puku aku-siku niring kene enini “Naa omulú.” niring.
3 Quando o banquete estava pronto, o rei enviou seus servos para avisar os convidados, mas todos se recusaram a vir.
4 Alsupa kendemande-yi mare lupa liipa mundupa kene nimba mele: “ “Langi wasie namili wangi.” nirindu yambumandu puku niku mele: “Langi tepa mimi tepa pora símu. Yunga kung-kao pelama kene kung-kao walú wami tílima kene tum. Langi pali tepa mimi tepa nosilimáliinga yi ambu liimbaliinga langi wasie namili wai.” ni-pai.” nirim.
4 “Então ele enviou outros servos para lhes dizer: ‘Já preparei o banquete; os bois e novilhos gordos foram abatidos, e tudo está pronto. Venham para a festa!’.
5 Akiliinga-pe puku niring kene naa piliiku munduku kelku, te yunga puniena purum, te yunga méle taropu túlina purum,
5 Mas os convidados não lhes deram atenção e foram embora: um para sua fazenda, outro para seus negócios.
6 mare-ni kingeliinga kendemande-yima ambolku liiku teku kis-siku kene toku kunjuring.
6 Outros, ainda, agarraram os mensageiros, os insultaram e os mataram.
7 ⸤Aku tiringeliinga⸥ kingele arerembi kolupa kene yunga ami-yimandu nimba mele: “Yima molemelena puku toku konjuku eninga koleale tepi leku to-pai.” nimba enini liipa mundurum kene puku kene, nirim mele tiring.
7 “O rei ficou furioso e enviou seu exército para destruir os assassinos e queimar a cidade deles.
8 Kanu-kene kingele-ni yunga kendemande-yimandu nimba mele: “Yi ambu liimbaliinga langi nosuliumulu akiliinga-pe “Wasie namili wangi.” nirindu yambuma nungí kapula naa temba akiliinga
8 Disse a seus servos: ‘O banquete de casamento está pronto, e meus convidados não são dignos dessa honra.
9 eni puku kene kupulanum lupa-lupa lelemúmanga pali puku yambu kanungíma “Yi ambu liimbaliinga langi wasie namili wai.” ni-pai.” nirim.
9 Agora, saiam pelas esquinas e convidem todos que vocês encontrarem’.
10 Piliiku kene kendemande-yi kanuma kupulanumumanga pali puku yambu kanuringma pali liiku máku turing. Yambu kaíma kene yambu kísima kene wasie liiku máku turing. Kanu-kene yi ambu liimbaliinga koleana yambuma aima oku si siku muluring.
10 Então os servos trouxeram todos que encontraram, tanto bons como maus, e o salão do banquete se encheu de convidados.
11 Oku muluring kene kingele “Yambu máku toku molemelema kanu-pambu.” nimba enini muluringna omba kene, yambuma yi ambu liimba ⸤mákuna ungéliinga wale-pakuli kam-kamuma ‘pakuku sukundu wangi.’ niku siring⸥ wale-pakulimanga yi te wale-pakuli akumanga te naa pakupa mulurum kanupa kene
11 “Quando o rei entrou para recebê-los, notou um homem que não estava vestido de forma apropriada para um casamento
12 yunundu nimba mele: “Kangale, nu yi ambu liimba wale-pakuli kamu te naa pakukunu we únu kanokur akiliinga nu kupulanum téliinga sukundu únuye?” nirim kene yi kanili-ni ung te naa nirim.
12 e perguntou-lhe: ‘Amigo, como é que você se apresenta sem a roupa de casamento?’. O homem não teve o que responder.
13 Kanu-kene kingele-ni langi nukuring kendemande-yimandu nimba mele: “Yi ili kimbu-kima ka toku kene pena kolea súmbulu mulúlina toku pena mundai!” nirim. Akuna yambuma aima mindili noku kene kola teku mindili siku mulungí.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
13 Então o rei disse: ‘Amarrem-lhe as mãos e os pés e lancem-no para fora, na escuridão, onde haverá choro e ranger de dentes’.
14 ⸤Aku nimba kene Yesos-ni ung-ekaliinga pulele kamu nimba mele:⸥ “Sika ⸤Pulu Yili-ni⸥ yambu pulelendu “Wai.” nilimú akiliinga-pe yambu koltale mindi makó topa “Sukundu wai.” nilimú.” nirim.
14 “Pois muitos são chamados, mas poucos são escolhidos”.
15 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim⸥-na ⸤piliiku kene⸥ Perisi-yima ulsu puku eni-enini liiku máku toku kene niku mele: “‘Yesos-ni ung te nimba kis-sipili. Nimba kis-simba kene yunu tepu kis-samili.’ nimbu nambi teamiliye?” niku tombulku niku kene,
15 Então os fariseus se reuniram para tramar um modo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
16 enini lumbili andúlima kene yi nuim king Erot-nga talapena-yi mare kene liiku Yesos mulurumna liiku munduring, enini puku Yesos-ndu niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu piliilimulu, ‘Nu-ni ung-sikama mindi niku, Pulu Yili-ni “Teai.” nilimú uluma aima sika-ungma mani siku ung-bo tonjukunu, nu yambu tiluringa kepe numanu kimbu naa sikunu, yambuma-kene mundu-mong naa tenjiku eninindu pali ung tilu-siku kapula-kapula nikunu sillu.’ nimbu piliilimulu.
16 Enviaram alguns de seus discípulos, junto com os partidários de Herodes, para se encontrarem com ele. Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto e ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. É imparcial e não demonstra favoritismo.
17 Aku-siku nikunu molláliinga nu nambulka niku piliikunuye? Oliu-ni Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale ku-moni-takis túmulu lem kapula mola móluye? Pulu Yili-ni akilindu ung-mani sirim ung-manele nambulkale nimba pelemúye? Nikunu si.” niring.
17 Agora, diga-nos o que o senhor pensa a respeito disto: É certo pagar impostos a César ou não?”.
18 Akiliinga-pe Yesos-ni yu-kene numanu kis panjiku yu teku kis-singí tiring piliipa kene eninindu nimba mele: “Eni gólu toku topele-mapele tuli yima, ‘Yu-ni nimba kis-sipili.’ niku nambimuna na manda leku gólu toku walsikimiliye?
18 Jesus, porém, sabia de sua má intenção e disse: “Hipócritas! Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha?
19 Ku-moni-takis tolemele ku-mong te na liiku ora sai.” nirim. Enini yu mulurumna ku-mong te meku oku yu siring.
19 Mostrem-me a moeda usada para pagar o imposto”. Quando lhe deram uma moeda de prata,
20 Kanu-kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ku-moni ilinga naenga kumbi-kerale kene bili kene molemúye?” nirim.
20 ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”.
21 Enini yunundu niku mele: “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga kumbi-kerale kene bili kene molemú.” niring. Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “⸤Ku-monele Sisale-nga⸥ akiliinga Sisale-nga mélema Sisale yunu siku, Pulu Yili-nga mélema Pulu Yili yunu sai.” nirim.
21 “De César”, responderam. “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele.
22 Yu-ni aku-sipa ⸤aima sumbi-sipa⸥ nirim mele piliiku kene ⸤‘Yu aima piliipa kungnjuli pelemú yili lam.’ niku piliiku⸥ numanu pulele liiku munduku kene yu munduku kelku enini puring.
22 Sua resposta os deixou admirados, e eles foram embora.
23 ⸤Yi kanuma Yesos kene ku-moni-takis tuli ungele niku pora siring kene⸥ penga ena akiliinga Sadusi-yi mare Yesos mulurumna uring. Sadusi-yima enini ‘Pulu Yili-ni kolemele yambuma topa naa makinjimba, lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliiku muluring talapele. Sadusi-yi akuma oku Yesos walsiku piliiku kene niku mele:
23 No mesmo dia, vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos,
24 “Ung-Bo Tunjuliele, ⸤Pulu Yili-nga ung-manima oliu sirim yi⸥ Moses-ni ung-mani sipa kene nimba mele:nirim aku-sipa bukna molemú kanili.
24 e perguntaram: “Mestre, Moisés disse: ‘Se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho, que dará continuidade ao nome do irmão’.
25 ⸤Ung-mani kaniliinga ulu te oliunga yi mare-kene wendu urum mele nu walsipu piliamili.⸥ “Anginipili angere yupuku-guli muluring. Yi-komale ambu liipa kene kulurum. Kangambula te naa mulupili yunu kulurumeliinga yunga bulkundu anginele-ni ⸤yunga angin kulurumeliinga⸥ kangambula ‘menjambu.’ nimba ambu-wayele kelepa yunu liirim.
25 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos, de modo que seu irmão se casou com a viúva.
26 Akiliinga-pe kangambula te naa-ko menjipa kene yunu we kulurumko. Yunga bulkundele-ni ambu kanili liirimko akiliinga-pe yunu kepe we kulurumko. Aku telsiliiku puku kene yi angere yupuku-guli pali kangambula tilu kepe naa meku kene kolku pora siring kene akeleale kamu we kulurumko.
26 O segundo irmão também morreu, e o terceiro irmão se casou com ela. E assim por diante, até o sétimo irmão.
27 Penga ambale yunu kulurumko.
27 Por fim, a mulher também morreu.
28 Akiliinga, kolemele yambuma penga lomburuku ola mulungí kene ambu kanili yi angere yupuku-guli pali ya mana liiringeliinga ambale yu yi naenga min molumbaye?” niring.
28 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
29 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Eni Pulu Yili-nga bukna ung molemúma kene, Pulu Yili-kene tondulu pelemú mele kene, naa piliiku lu liilimeláliinga ⸤yambuma penga tengélendu nikimili mele piliiku sunduku gólu tokomele⸥ .
29 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus,
30 Lomburuku ola mulungí yambumanga yima ambu naa liiku, ambuma yi naa puku, aku aima naa tingí. Mulú-koleana angkellama molemele mele aku-siku mulungí. ⸤Angkellama-ni mana-yambuma telemele mele naa telemele kanili.⸥ Aku tingéliinga ⸤‘Eni Pulu Yili-nga ungele piliiku sunduku lawa telemele.’ niker.⸥
30 pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
31 “Akiliinga-pe ⸤eni Sadusima-ni⸥ ‘Kolemele yambuma lomburuku ola naa mulungí.’ niku piliilimeláliinga ung te Pulu Yili-ni enindu nirimele eni naa kanuku piliilimiliye? Yunu-ni i-sipa mele nimba mele:Pulu Yili-nga bukna ung molemú akili naa kanuku piliilimiliye? ⸤‘Eninga Pulu Yili mulurundu.’ naa nirim. ‘Eninga Pulu Yili moliu.’ nirim kanili.⸥ Pulu Yili yu kululi yambumanga Pulu Yili mólu; yu kona mululi yambumanga Pulu Yili.” nirim.
31 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nas Escrituras? Deus disse:
32 — ausente —
32 ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’. Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos”.
33 Yesos yu-ni aku nirim mele yambu máku toku muluringma-ni piliiku kene yunga ung-mani sipa ung-bo tunjurum ungma piliiku kene pung-pungu niku aima numanu pulele liiku munduring.
33 Quando as multidões o ouviram, ficaram admiradas com seu ensino.
34 Akiliinga-pe Yesos-ni ung nirim akili-ni Sadusi-yimanga ungele pipi sinjirim, enini ung te naa pirim-na Perisi-yima-ni piliiku kene enini liiku máku toku ⸤Yesos mulurumna⸥ uring.
34 Sabendo os fariseus que Jesus tinha calado os saduceus com essa resposta, reuniram-se novamente para interrogá-lo.
35 ⸤Uring kene⸥ eninga yi te, yu Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliipa kunjurum yili-ni ‘Yunu-ni nimba kis-simbanje manda lepu piliambu.’ nimba Yesos-ndu walsipa piliipa kene nimba mele:
35 Um deles, especialista na lei, tentou apanhá-lo numa armadilha com a seguinte pergunta:
36 “Ung-Bo Tunjuliele, Pulu Yili-ni ung-mani sirim pelemúmanga nambulka ung-manele olandupaye?” nirim.
36 “Mestre, qual é o mandamento mais importante da lei de Moisés?”.
37 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ung-mani olandupale i-sipa mele:aku nimba pelemú.
37 Jesus respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma e de toda a sua mente’.
38 Ung-mani akili yunu aima tondulu, olandupale.
38 Este é o primeiro e o maior mandamento.
39 Tale-sipa ung-manele yu-kene tilu-sipa mele. Akili i-sipa:nimba pelemú.
39 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’.
40 Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni sirim-ma pali kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni bukna turing ungma pali kene, ung kanumanga pulele ung-mani akusele mindi.” nirim.
40 Toda a lei e todas as exigências dos profetas se baseiam nesses dois mandamentos”.
41 Kanu-kene Perisi-yima aku-siku we máku toku molangi Yesos-ni eninindu i-sipa walsipa nimba mele:
41 Então, rodeado pelos fariseus, Jesus lhes fez a seguinte pergunta:
42 “Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele-ndu eni nambulka niku piliikimiliye? Yu nae? Yu nae-ni kalupa liimba niku piliilimiliye?” nirim kene enini niku mele: “⸤Yi-nuim Kraisele yu yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liimba yi te.” niring.
42 “O que vocês pensam do Cristo? De quem ele é filho?”. Eles responderam: “É filho de Davi”.
43 Yu-ni alsupa enini walsipa nimba mele: “Aku lem ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle Depit-nga numanuna molupa kene ung te nirim kene Depit-ni piliipaliinga yi-nuim Kraisele-ndu “Auliele” nirim akili nambimuna nirim niku piliikimiliye? Depit yu-ni ⸤yi-nuim Kraisele molumba mele⸥ i-sipa nirim:
43 Jesus perguntou: “Então por que Davi, falando por meio do Espírito, chama o Cristo de ‘meu Senhor’? Pois Davi disse:
44 nimba Depit-ni nirim kanili.
44 ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
45 Depit-ni ⸤yi-nuim Kraisele⸥ yunundu “Nu nanga Auliele.” nirim lem yu penga nambi-sipa Depit-ni kalupa liimba yi te ⸤mindi⸥ molumbaye?” nirim.
45 Portanto, se Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”.
46 ⸤Yesos-ni aku-sipa walsurum mele piliiku kene⸥ yi akuna muluringmanga te-ni ung tilu kepe pundu toku kapula naa niring. ⸤Enini yu walsiku piliiring ungma pali yunu-ni pundu topa anju nimba kunjurum piliiku kene⸥ pe alsuku yu ung te walsiku piliingíndu pipili kolku mundu-mong tenjikuliinga naa walsiring.
46 Ninguém conseguiu responder e, depois disso, não se atreveram a lhe fazer mais perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.